Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
31. mai 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-8085
Tsiviilasi
Wine Dine Pluss osaühingu pankrotiavaldus
Menetlusosalised esindajad, pankrotihaldur
ja
nende võlgnik Wine Dine Pluss osaühing (registrikood 14715837, ajutine kontaktaadress Tatari tn 4, Tallinn 10116, e-post [email protected]); võlgniku seaduslikud esindajad juhatuse liikmed A I (isikukood xxx) ja M V (isikukood xxx); ajutine pankrotihaldur Maire Arm (Maria Mägi Advokaadibüroo, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post [email protected]).
Edasikaebamise kord
2-23-8085
Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
2-23-8085 äriregistrile esitatud 2020.a. majandusaasta kohta. Võlgniku juhatuse liikmed on alates 02.05.2019 kuni ajutise pankrotihalduri nimetamiseni olnud A I ja M V. Võlgniku osanikuks on alates 08.10.2019 kuni käesoleva ajani olnud: A H, osa suurus 625 eurot; A I, osa suurus 625 eurot; M V, osa suurus 625 eurot; J G OÜ (registrikood xxx), osa suurus 625 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pankrotiavaldus on põhjendatud, sest võlgnik olemasolevaid nõudeid täita pankroti vältimiseks ei ole suutnud. Samuti kinnitab majandustegevuse puudumist võlgniku pangakonto AS-is LHV Pank, millelt 2021.a. novembrist alates ei ole toiminguid tehtud. Maksu- ja Tolliameti vastuses ajutise halduri teabenõudele nähtub, et võlgniku töötajatega on töölepingud lõpetatud 2020.a. septembrist ja kahe töötajaga 2022.a. märtsis ja detsembris. Võlgnikul registrijärgne ja muu vara puudub. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et suutmatus võlausaldajate nõudeid tasuda ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur nõustub järeldustega võlgniku maksejõuetuse olemasolu osas. Võlgniku vara Äriregistri teabesüsteemi kohaselt osalused teistes äriühingutes puuduvad. Võlgnikule kinnistusregistri andmetel kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud. AS-is LHV Pank on arvelduskonto nr xxx mille saldo seisuga 21.06.2023 oli 0.00 eurot. Liisinglepingutest tulenevad kohustused puuduvad. Transpordiameti andmete kohaselt Wine Dine Pluss OÜ nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja ei ole olnud ning äriühing ei ole muul viisil seotud liiklusregistrisse kantud liiklusvahenditega. Maksu-ja Tolliametis on võlgniku ettemaksukonto saldo 27.06.2023 seisuga 0.00 eurot. Võlgniku 17.07.2023 teabenõude vastuse ja 31.12.2020 seisuga majandusaasta aruande kohaselt moodustasid ettevõtte varad kokku 88 895 eurot. Käibevaradest raha osakaal oli 8 737 eurot, millest 09.04.2021 teostati laenu tagasimaksed A I summas 4000 eurot ja A H summas 4000 eurot. 22.09.2021 vähenesid nõuded osanike vastu, kuna tehti osakapitali sissemakse 2500 eurot. Varusid oli väärtuses 44 931 eurot, mis 2021. aastal sai maha kantud. Põhivarade jääkmaksumuseks oli 31 767 eurot, millest 2021. aastal müüdi 13080 euro (10900+km) väärtuses põhivarasid OÜ-le O ja müügist ülejääv vara sai samuti maha kantud. Varade müügisumma osas tehti tasaarvestus OÜ O nõudega (loovutatud oli varem OÜ A poolt antud laen, osaliselt). Võlgnik on ajutisele pankrotihaldurile selgitanud, et varad, milleks oli kasutatud restoranisisutus ja inventar, ei oma turul likviidsust ja nende müümine on kahjumlik, kui see peaks üldse olema võimalik. Lisaks selgitas võlgnik, et seoses COVID-19 mõjudega sulgesid uksed mitmed restoranid ja söögikohad ning see tähendas, et samalaadset vara oli turul müügil palju. Pankrotiavaldusele lisatud vara ja võlgade nimekirja kohaselt on 31.05.2023 seisuga võlgnikul käibevara väärtusega 619.17 eurot, milleks on raha kassas.
2-23-8085 Seega on äriühingul teadaoleva vara väärtus 619.17 eurot. Võlgniku kohustused Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustused töötajate ees puuduvad. Maksu-ja Tolliameti vastusest ajutise halduri päringule nähtub, et Töötamise registris on tehtud peamiselt 2020. a seisuga töötamise lõpu kanded ja kahel töötajal 2022.a märtsis ja detsembris. Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest täitemenetluste registrisse nähtub, et võlgniku suhtes ei ole algatatud ühtegi täitemenetlust. Teadaolevaid kohustused on 14 võlausaldaja ees kokku 63 656.39 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on J G OÜ ja A H, kes omavad Wine Dine Pluss OÜ-s 25% osalust ning A OÜ, mille juhatuse liikmed ja osanikud Wine Dine Pluss OÜ-ga kattuvad. Registrile esitatud viimase, 2020. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu müügitulu 2020. aastal 90 629 eurot ja majandusaasta lõpetati kahjumiga -33 464 eurot. Ettevõttes töötas 2020. aastal 11 inimest ja töötasuks arvestati 47 159 eurot, sh sotsiaalmaksud. Bilansi kohaselt moodustasid 2020.a. seisuga varad kokku 88 895 eurot, sellest raha 8 737 eurot ning nõuded ja ettemaksed 3 460 eurot ja varud 44 931 eurot. Kohustised kokku moodustasid 84 430 eurot, sellest laenukohustised 69 500 eurot ning võlad ja ettemaksed 14 930 eurot. Aruandeaasta kahjumiks kujunes -33 464 eurot. Eeltoodust nähtub, et võlgniku tegevus oli kahjumlik aastal 2020. Pankrotiavaldusele on lisatud majandusaasta aruanne ka 2019.a.seisuga, mille seisuga on varasid kokku 64 466 eurot, sellest raha 13 953, nõuded ja ettemaksed 5 582 eurot ning varud 44 931 eurot. Kohustised kokku olid 112 443 eurot, sellest laenukohustised 71 100 eurot ning võlad ja ettemaksed 41 343 eurot. Müügitulu oli 112 774, kasumiks jäi 429 eurot ja tööjõukulud 49 417 eurot, sh sotsiaalmaksud. Nii nagu eespool märgitud, nõustub ajutine pankrotihaldur võlgniku poolt esitatud seisukohtadega, sealhulgas maksejõuetuse olemasolu osas. Võlgnik ei ole olnud võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid, suurimad võlad on äriühingul omanike ees. Teiste võlausaldajatega ei ole võlgnik samuti teinud kokkuleppeid võlgnevuse tasumiseks. Ajutise halduri nimetamise seisuga võlgnikul majandustegevus puudus ja selle jätkumine ei ole teostatav. Võlgniku juhatuse liige on selgitanud ja esitanud halduri palvel ka konkreetsed andmed selle kohta kuidas otsiti võimalusi tegevuse jätkamiseks. Täpset aega võlgniku maksejõuetuks muutumise kohta on keeruline ajutise menetluse raames anda arvestades, et töötajatega töölepingud on lõpetatud 2020.a. septembris ja pangakonto kasutamine on lõppenud 2021.a. novembris, siiski sellest järeldub, et püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud hiljemalt 2021.a. sügiseks. Pangakonto ülevaatamise käigus oli näha, et pangakontolt on tehtud majandustegevuse lõppemisel laenumaksete tagastamisi ettevõtte omanikele ja omanikega seotud äriühingule A OÜ. Ajutine haldur on käesoleval hetkel tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 63 656 euro ulatuses. Võlgnikul puudub majandustegevus, millest tulenevalt puudub võimalus katta kohustusi jooksvate tulude arvelt.
2-23-8085
Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste hindamisel on võimalik anda esialgseid järeldusi ja nende täpsustamine saab toimuda edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur vaatles võlgniku konto väljavõtteid ja tehtud laenude tagasimakseid 8000 euro ulatuses äriühingu omanikele, teisi võlausaldajaid eelistades. Samas lõpptulemusena jäi omanike laen suures osas rahuldamata. Küsimusi võib tekitada varude ja põhivarade kohene maha kandmine, mis võib olla põhjendatud ja vajalik seonduvalt vara säilimise ja hoiustamisega. Samuti märgib haldur, et pankrotiavalduse esitamine toimus hilinenult. Olenemata võimalikest väljatoodud puudustest või etteheidetest leiab ajutine haldur, et siinkohal tuleb arvestada tegevuse ajale langenud ja välja toodud objektiivseid põhjendusi seoses COVID-19 eriolukorraga. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikku analüüsi ning tehingute/raamatupidamise kontrolli, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Käesoleval ajal ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, mille realiseerimisel oleks võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulusid. Samuti ei ole võlgnikul vara mille arvel läbi viia pankrotimenetlust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Samuti, kuna võlgniku äriühingu tegevus on teadaolevalt lõppenud ja töötajad on vabastatud, ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis võiks tekkida. Tulenevalt eeltoodust on ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Arvestades eeltoodut leiab haldur, et esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 3000 eurot pankrotimenetluse kuludeks.
II Kohtu põhjendused
2-23-8085 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
2-23-8085
Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks viiruse COVID-19 levik Euroopas ja viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorrast tulenevalt halvenenud majanduskeskkond, mille tulemusena kaotas toitluskoht kliendid ning seega kadus ka Wine Dine Pluss OÜ käive. Vähenenud tulude tõttu ei olnud Wine Dine Pluss OÜ suuteline katma oma tegevuskulusid ning tasuma õigeaegselt kõiki võlausaldajate poolt esitatud arveid. Eeltoodust tulenevalt ei olnud võlgnik võimeline üüri maksma, millest tulenevalt ütles üürileandja üürilepingu üles. Seoses üürilepingu ülesütlemisega sulges võlgnik restorani 17 Vein ja Resto. Võlgnik müüs Wine Dine Pluss OÜ üüripinnalt eemaldatava restorani vara pärast üürilepingu ülesütlemist. Wine Dine Pluss OÜ lõpetas töötajatega lepingud 2020. aasta jooksul. Võlgniku tegevust ei õnnestunud ümber kujundada. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et pankrotiavalduse esitamine toimus hilinenult. Olenemata võimalikest väljatoodud puudustest või etteheidetest leiab ajutine haldur, et arvestada tuleb asjaoluga, et võlgniku tegevuse langes ajale, mille kohta välja toodud objektiivseid põhjendused seonduvad COVID-19 eriolukorraga. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks saab lugeda viiruse COVID-19 leviku ja sellega seotud eriolukorrast tingitud tegevuse seiskumine. Samas on võlgniku maksejõuetust süvendanud asjaolu, et kuigi võlgniku majandustegevus oli kahjumlik juba 2020.a ja majandustegevus on lõppenud samast ajast, on võlgniku juhatuse liige esitanud pankrotiavalduse alles 2023. a. Ka ei ole võlgniku raamatupidamist korraldatud nõuetekohaselt. Seega on võlgniku juhatuse liikmete passiivsus pankrotiavalduse esitamisel käsitletav raske juhtimisveana, millele viitab asjaolu, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt korraldanud raamatupidamist, millest tulenevalt on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud ÄS §-i 183 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustust, mis võib ühtlasi olla ka KarS § 3811 järgi kvalifitseeritav süütegu. Samuti on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud TsÜS § 36 sätestatud kohustust esitada ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtajal pankrotiavaldus, millest tulenevalt puudub võlgnikul vara ja seetõttu ei ole võimalik võlgniku vara arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga
2-23-8085 Kohus on lahendis eelnevalt hinnanud võlgniku maksevõimet ja jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja hinnanud võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus on teinud võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta Wine Dine Pluss osaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 3000 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. 07.03.2024 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele Wine Dine Pluss osaühingu pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 03.04.2024 vastuse kohaselt ei esita maksejõuetuse teenistus ettepanekut algatada Wine Dine Pluss osaühingu pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks avalik huvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V OÜ vara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud olulisi vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude, s.h vara tagasivõitmise ja muude nõuete menetlemise katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid ning maksejõuetuse teenistus ei soovi avaliku huvi puudumise tõttu pankrotimenetluse avalikku uurimist, siis tuleb Wine Dine Pluss osaühingu pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.
2-23-8085 Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Wine Dine Pluss osaühingu ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 11 töötunni eest 1210 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo pangakontole. Ajutine pankrotihaldur on palunud välja mõista oma tasu võlgnikult. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus tal ülesannete täitmiseks 11 tundi, sealhulgas andmete kogumine, kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, arvelduskontode kontroll, ettekande kirjutamine, jne, arvestuses sisalduvad kulud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 110 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud 2023. a, mil töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101200534). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Saneerimismenetluse OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 11 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maire Armi ajutise pankrotihalduri tasu summas 1210 eurot, millele lisandub käibemaks summas 242 eurot ehk kokku 1452 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr xxx. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 150 lg 4, leiab kohus, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri eelnevalt välja toodud tasu väljamõistmisele võlgniku vara arvelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.