Võlaõigus

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 30.07.2022 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenu lepingu nr 2022012251 (leping), mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 10,000.00 eurot (laenuleping nr 2022012251). Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga kuu 15. päeval, esimese maksega 15.08.2022 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 15.07.2027 vastavalt lepingu punktile 3.1. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli intressimääraks 7.900% aastas. Lepingu punkti 2.2 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja võib nõuda viivist lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui viimane on kõrgem. Lepingu jõustumisel on viivisemäär 0.02222% päevas (8.000% aastas). Lepingu punkti 5.1 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et lepingu jõustumisel on krediidi kulukuse määr 12.18 % aastas eeldusel, et intressimäär on 7.900% aastas, laenutähtpäev saabub 15.07.2027, lepingutasu on 150 eurot, lepinguga seotud kontode kuutasu on kokku 0.30 eurot, SEB laenukaitse kindlustuslepingu maksed vastavad prognoostabelile ja laen summas 10,000.00 eurot võetakse kohe kasutusse. Laenu tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on lepingu jõustumisel 13,100.75 eurot vastavalt lepingu punktile 5.2. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Laenumaksete aruande teisest jaotisest „laenu tagasimaksed“ nähtuvalt on kostja tagastanud hagejale laenust 1,574.40 eurot, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 8,425.60 eurot. 16.01.2024 seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees järgmine: Põhiosa 8 425.60 eurot; Intressid 306.12 eurot; põhiosa viivised 190.90 eurot. Kokku 8 922.62 eurot. Hageja palub välja mõista D. P.’lt AS-i SEB Pank kasuks 8 922.62 eurot, mis koosneb põhiosanõudest summas 8 425.60 eurot, intressinõudest summas 306.12 eurot ning

viivisenõudest arvestatuna kuni 15.01.2024 summas 190.90 eurot; viivis vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (8 425.60 eurolt) aastas alates 16.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni; menetluskulud. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.04.2024.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (12,18%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.22.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,3%. Seega vastas 30.07.2022 sõlmitud väikelaenu lepingu nr 2022012251 krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,3*3=48,9%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 770 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 770 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 770 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on välja toonud, et muid menetluskulusid hagejal ei ole ning tsiviilasja materjalidest muid kulusid ka ei nähtu. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.