Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
27. mai 2024.a, Tallinn
Hagihind
1983,30 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
2-23-130373 OÜ Aktiva Finance Group hagi K. K. vastu 22.11.2022 järelmaksulepingust nr L89010552103, 23.11.2022 järelmaksulepingutest nr L89010560425 ja L89010560742 tuleneva võlgnevuse 1471,80 euro, intressi 115,36 euro, lepingutasu 30 euro, sissenõudmiskulu 100 euro, viivise 89,52 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja S. R. (OÜ Julianuse Õigusbüroo, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista K. K.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 22.11.2022 järelmaksulepingust nr L89010552103, 23.11.2022 järelmaksulepingutest nr L89010560425 ja L89010560742 tulenev võlgnevus 1471,80 eurot.
3.Välja mõista K. K.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 1471,80 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud 74% ulatuses kostja K. K.’i kanda ja 26% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 514,30 eurot. Välja mõista K. K.’ilt menetluskulu summas 514,30 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
6.Välja mõista K. K.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (514,30 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 16.11.2023 määruse punktis 2 (dtl 108). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi nõue
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 22.11.2022 järelmaksulepingu nr L89010552103 ning 23.11.2022 järelmaksulepingud nr L89010560425 ja L89010560742, mille alusel sai kostja kaubad järelmaksuga. Lepingus nr L89010552103 lepiti kokku intressi määr 12% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 26,26%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 383,80 eurot, intressimäär 12%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 5.12.2024, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 10,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Lepingus nr L89010560425 lepiti kokku intressi määr 12% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 29,98%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 299,00 eurot, intressimäär 12%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 5.12.2023, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 10 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot kooskõlas VÕS §404 lg-ga 21.
Lepingus nr L89010560742 lepiti kokku intressi määr 12% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 25,39%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 789 eurot, intressimäär 12%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 5.06.2024, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 10 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 4.04.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 25.04.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostja ei ole lepingute katteks teinud mitte ühtegi tagasimakset. Inbank AS loovutas 31.07.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Lepingu nr L89010552103 alusel on krediidiandja teada saanud laenutaotlusest, et kostja igakuine sissetulek oli 1500,00 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 0,00 eurot. Krediidiandja arvestab regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 20,38 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1229,62 eurot (1500,00-250,0020,38). Lepingu nr. L89010560425 alusel on krediidiandja teada saanud laenutaotlusest, et kostja igakuine sissetulek oli 1500,00 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 0,00 eurot. Krediidiandja ees oli kostjal eelnev kohustus summas 20,38 eurot kuus. Krediidiandja arvestab regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 28,89 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1200,73 eurot (1500,00-250,00-20,38-28,89). Lepingu nr L89010560742 alusel on krediidiandja teada saanud laenutaotlusest, et kostja igakuine sissetulek oli 1500,00 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 29,00 eurot. Krediidiandja ees oli kostjal eelnevad kohustused summas 49,27 eurot kuus. Krediidiandja arvestab regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 52,58 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1168,42 eurot (1500,00-29,00-250,00-52,58). Samuti on laenuandja teinud päringu maksehäireregistrisse. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 789 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 26.04.2023. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused
6.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud:
14.1.AS Inbank Finance ja kostja vahel oli sõlmitud 22.11.2022 Inbank Järelmaksu leping nr L89010552103, mille alusel on kostja soetanud kauba väärtuses 383,80 eurot (dtl 33-36) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 12 % aastas ja krediidi kulukuse määr 26,26 % aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
14.2.AS Inbank Finance ja kostja vahel oli sõlmitud 23.11.2022 Inbank Järelmaksu leping nr L89010560425, mille alusel soetas kostja kaupa maksumusega 299 eurot (dtl 3741) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 12% aastas ja krediidi kulukuse määr 29,98% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes.
14.3.AS Inbank Finance ja kostja vahel oli sõlmitud 23.11.2022 Inbank Järelmaksu leping nr L89010560742, mille alusel soetas kostja kaupa maksumusega 789 eurot (dtl 4246) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 12% aastas ja krediidi kulukuse määr 25,39% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes.
14.4.Lepingu nr L89010552103 sõlmimise ajal (22.11.2022) ja lepingute nr L89010560425, L89010560742 sõlmimise ajal (23.11.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 48,90% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingute krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole lepingud tühised VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
14.5.Inbank AS on loovutanud oma lepingutest nr L89010552103, L89010560425 ja L89010560742 tulenevad nõude hagejale 31.07.2023 ning on sellest kostjat teavitanud 26.04.2023 teadetes (dtl 56-58).
14.6.Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidisummad kasutusse, saades kauba müüjalt vastavas väärtuses kaupa ning laenuandja tasus kauba müüjale vastava summa.
14.7.Kostja tagasimakseid teostanud ei ole.
14.8.04.04.2023 on Inbank AS edastatud kostjale lepingute nr L89010552103, L89010560425 ja L89010560742 ülesütlemise hoiatuse ning andnud täiendava tähtaja kuni 18.04.2023 võlgnevuse tasumiseks (dtl 54). Kostja nimetatule reageerinud ei ole ning Inbank AS on edastanud 25.04.2023 lepingute nr L89010552103, L89010560425 ja L89010560742 ülesütlemise teatise (dtl 55).
14.9.Hageja on edastanud kostjale võlateatised ja hagihoiatused (dtl 63-78).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline
(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 31.10.2023 ja 08.04.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 88-93, 115117).
15.1.Hageja 15.11.2023 ja 16.04.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Pole mingit kindlust, et kostjale väljastatud laen oleks vastanud tema finantsolukorrale. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
15.2.Hageja selgituse (dtl 104jj) kohaselt märkis kostja laenutaotlustes oma sissetulekuks 1500 eurot ja kohustuste osas märkis kostja lepingute L89010552103 ja L89010560425 laenutaotlustel oma kohustuste suuruseks 0,00 eurot ning lepingu L89010560742 laenutaotlusel oma kohustuste suuruseks 29 eurot. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret.
Kohus leiab, et laenuandja jättis aga kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Andmeid ega tõendeid selle kohta, et laenuandja oleks teinud kontrolli isiku maksevõime osas ning küsinud viimase pangakonto väljavõtet, kohtule esitatud ei ole. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, et laenuandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetavat laenu.
15.3.Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
15.4.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenude väljastamisest 22.11.2022 ja 23.11.2022 oli null. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).
17.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (haldustasu, sissenõudmiskulu ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.
18.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hagiavaldus osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus kogusummas 1471,80 eurot (383,80€+299€+789€).
19.Lisaks leiab kohus, et põhjendatud on alates kohtuotsuse jõustumisest mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 1471,80 eurolt kuni nõude täitmiseni (TsMS § 367). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1983,30 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.1.Hagis toodud tsiviilasja hind oli 1983,30 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue oleks sellisena esitatud) oleks 1471,80 eurot ehk hagi rahuldati ~74 %.
21.2.Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda.
22.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja esindajakulu summas 507 eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.
23.1.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 74% summas 233,10 eurot.
23.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.
23.3.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot (3 x 120 eurot), millisest kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 266,40 eurot (360 eurot x 74%).
23.4.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub
vastav hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 14,80 eurot (20 eurot x 74%).
24.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 514,30 eurot, millest riigilõiv 233,10 eurot, esindajakulu summas 266,40 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 14,80 eurot.
25.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
26.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.