K.-H. K. hagi Eesti Rahvusringhäälingu ja T. E.i (E.) vastu ebaõigete väidete ümberlükkamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K.-H. K. (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers Kostja I: Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322), Kostja II: T. E. (isikukood XXX) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ants Nõmper ja Kairi Kilgi
Asja läbivaatamise viis
27.03.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta K.-H. K. hagi Eesti Rahvusringhäälingu ja T. E.i vastu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud K.-H. K. kanda.
Määrata kindlaks kostjate menetluskulud ja mõista K.-H. K.lt Eesti Rahvusringhäälingu kasuks välja menetluskulud summas 3568,50 eurot ja T. E.i kasuks välja menetluskulud summas 3568,50 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-23-6246
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.K.-H. K. esitas 25.04.2023 Harju Maakohtule hagi Eesti Rahvusringhäälingu ja T. E.i vastu ebaõigete väidete ümberlükkamise nõudes. Hagi korduvate täpsustamise järgselt on hageja viimase (09.04.2024) täpsustuse kohaselt hageja nõudeks kohustada Eesti Rahvusringhäälingut avaldama pärast kohtuotsuse jõustumist esimeses eetris olevas ETV saates „Pealtnägija“ ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst T. E.i ettekandmisel: „Mina, T. E. avaldasin 04.03.2020 saates „Pealtnägija“ väite, et K.H. K. võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa. Antud väide on vale ja lükkan selle ümber.“ Alternatiivselt palub hageja ümberlükkamist samas sõnastuses, aga ETV õhtuses saates (kell 20:00 – 22:00) hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldasid kostjad 04.03.2020 „Pealtnägija“ saadetes väite, et hageja võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa. Hageja leiab, et väide on vale, ja nõuab selle ümberlükkamist.
3.Hageja hinnangul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et väljendit „võttis maha tüki metsa“ mõistab mõistlik inimene selliselt, et maha on võetud teatud osa metsast ehk puude kogum. Hageja on seisukohal, et avaldatud väide, et hageja võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa, on vale, sest hageja juuris välja ühe kännu, kuid puid ei ole langetanud. Seda, et hageja rajas RMK kinnistule puude vahele tee, hageja ei eita.
4.Kostjad vaidlevad hagile vastu.
5.Kostjad ei vaidle vastu selle, et 04.03.2020 saates „Pealtnägija“ on avaldatud väide, et K.H. K. võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa. Kostja 2 on samas seisukohal, et teda ei saa avaldajana käsitleda, sest kostja II poolt väidete saadetes ettelugemine on üksnes kostja II tööülesannete täitmine kostja I ees. Meediaväljaande juures töötavat ajakirjanikku ega saatejuhti, kes andmed eetris ette loeb, ei saa senise praktika kohaselt reeglina pidada iseseisvaks andmete avaldajaks. 6. Kostjad on seisukohal, et avaldatud väide on tõene, kuivõrd mõistlik isik mõistab väidet „võttis maja tüki metsa“ metsakeskkonna rikkumisena. Seega on saate kontekstist tulenevalt välistatud, et vaataja mõistaks lauset „võttis maha tüki RMK metsa“ nagu viitaks see lageraiele või suurel hulgal puude langetamisele. Saates avaldatud väidet „võttis maha tüki RMK metsa“ mõistab keskmine mõistlik vaataja selliselt, et see tähendab tegevusi, mis on ekraanilt nähtava tee rajamiseks eelduslikult vajalikud – langetati tee peale ettejäävad puud, juuriti ettejäävad kännud, eemaldati alustaimestik, kooriti pinnast ja sõideti sisse roopad. Kostja on tõendanud, et tee rajamisel langetas hageja vähemalt ühe puu, juuris vähemalt kaks kändu, eemaldas puuvõsusid, pihlakaid, mustikavarsi, samblikku ja muud alustaimestikku, kooris maapinda ja sõitis sisse roopad, mistõttu on väide tõene ja hagejal puudub õigus nõuda väite ümberlükkamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2 (6)
2-23-6246
7.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus põhjendab hagi rahuldamata jätmist alljärgnevalt.
8.Poolte vahel puudub vaidlus, et:
04.03.2020 saates „Pealtnägija“ on avaldatud väide, et K.-H. K. võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa;
Saate avaldaja on Eesti Rahvusringhääling
Ajakirjanik, kes väite saates ütles, on T. E.. 9. Kostja I poolt saate avaldamist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes.
Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13).
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas ajakirjanik on isiklikult samuti väite avaldaja ehk kas kostja II andmete avaldamise eest vastutab. Kostja II on seisukohal, et avaldajaks saab olla üksnes meediaväljaanne, kuid meediaväljaande juures töötavat ajakirjanikku ega saatejuti, kes andmed eetris ette loeb, ei saa andmete avaldajaks pidada. Hageja on seisukohal, et kostja II vastutab, sest on õppinud ajakirjanik, samuti põhjusel, et enne vaidlusaluse saate eetrisse minekut suhtles hagejaga just kostja II, mistõttu on tema otseselt isik, kes otsustas, milline info edastada tööandjale ja milline mitte.
11.Kohus nõustub kostjatega, et ajakirjanikku saab pidada isiklikult avaldajaks juhul, kui ajakirjanikul on kontroll selle üle, millised väited saates avaldati. Käesolevas asjas ei ole kostjat II tutvustatud saate autorina ning on selge, et kõnealune saatelõik oleks Eesti Rahvusringhäälingu poolt avaldatud ka mõne muu ajakirjaniku osalemisel. Kostja II selgitab, et „Pealtnägija“ ei ole kostja II autorisaade ja selliselt saadet ka ei reklaamita. Kohus ei nõustu hagejaga, et käesolevas vaidluses oleks täidetud ajakirjaniku isikliku vastutuse lävend, kuivõrd erinevalt tsiviilasjas X-XX-XXX ajakirjaniku vastutuse kaasa toonud asjaoludest, ei ole hageja tõendanud, et kostjal II oleks olnud kontroll selle üle, milliseid väiteid saates „Pealtnägija“ avaldati. Hageja väited, mille kohaselt kuna kostja II oli ainus isik, kes enne saate eetrisse minekut hagejaga suhtles, siis kostja II on otseselt isik, kes otsustas, mis info tööandjale edastada ja mis mitte, ei ole eluliselt usutavad ning on tõendamata. Hageja väidab, et kostja I ei ole tõendanud, et kostja II edastas peatoimetajale P. K. ja M. T. kogu hageja poolt edastatud info. Kohus hageja kahtlustega ei nõustu. Asjaolu, et isikuga, keda saates käsitletakse, vestleb ajakirjanik, mitte peatoimetaja, ei anna vähimatki alust arvata, et ajakirjanik saadud teavet tööandjale ei edasta. Vastupidise kahtluse korral lasus hagejal kohustus tõendada oma väiteid, misjärel saanuks kostjad väited ümber lükata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja II ei ole vaidlusalust väidet avaldanud VÕS § 1047 mõttes, mistõttu tuleb hagi kostja II vastu jätta rahuldamata.
12.Kostja I on avaldanud faktiväite, et hageja võttis maha tüki RMK metsa. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Iga faktiväite puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust. Kui väide võimaldab väärtustada hagejat negatiivsete hinnangutega, kahjustades selliselt tema mainet, lasub kostjal kohustus tõendada, et väide vastab tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
13.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist 3 (6)
2-23-6246 avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega hindab kohus, kas hageja kohta avaldatud faktiväide sisaldab ebaõigeid andmeid.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja rajas RMK metsa tee ning juuris selle käigus välja ka ühe kännu. Kostja I on tõendanud, et hageja rajatud tee läheb läbi metsa, tee alla jääval maal on roopad ja puid ei kasva. Teed ümbritsevad puud ja muu taimestik. Väärteoasjas nr 4-18-2682 tehtud otsuses on märgitud, et, väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud faktilised asjaolud on tõendatud kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Vaatluse käigus tuvastati kinnistu kooritud pinnase riba ja juuritud kände, sh üks heleda lõikepinnaga. Vaatluse hetkel oli raiutud ümarmetsamaterjal sündmuskohalt ära viidud, kuid seal oli näha väike oksahunnik ja maas heledat värvi saepuru. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud skeem on raie ja pinnase koorimine tähistatud punase joonega. Kohtuotsusest tuleneb samuti, et väärteomenetluses ülekuulatud tunnistaja kirjeldas kooritud pinnast, juuritud kändu ning bioloogilise jäägi (mustikavarred, peenemad oskad) hunnikut. Kohtuotsusest väärteoasjas tuleneb samuti, et hageja (väärteoasjas kaebaja) kinnitas, et ta juuris tööde käigus välja kaks puud, millest üks oli mädanenud, samuti lükati traktoriga mullalt samblikku ning sõrmejämedusi pihlakaid (dtl 191).
15.Kohus asub seisukohale, et viidatud otsusega väärteoasjas nr X-XX-XXX (mis on käesolevas asjas dokumentaalne tõend, TsMS § 272) on tõendatud, et tee rajamisel hageja ise tunnistab, et ta juuris välja kaks puud ja lükkas traktoriga mullalt samblikku ja sõrmejämedusi pihlakaid. Samuti on tõendatud, et oli toiminud mingis ulatuses raie ja oli olemas ümarmetsamaterjal ehk puutüved, samuti oli kahjustatud muud väiksemat taimestikku, nagu mustikavarsi ja oksi.
16.Kohus ei nõustu hagejaga, et väärteomenetluses leidis tõendamist vaid ühe kännu juurimine, mille lõikepind oli hele. Väärteomenetluses on tuvastatud oluliselt rohkem asjaolusid, millistele kohus tugineb ka käesolevas vaidluses.
17.Kostja I tõendab väite tõelevastavust ka samas saates avaldatud Kuusalu vallavanem U. K. selgistustega (saates ajamärge 03:48 kuni 04:02, hagiavalduse lisa 2), kus viimane on selgitanud, et maha on võetud mõningaid mände. Lisaks tõendab kostja I väite tõelevastvust Pudisoo elaniku P. K. 28.10.2022 „Pealtnägija“ saates avaldatuga, mille kohaselt traktoriga lükati puud pikali. Kohus asub seisukohale, et viidatud saatelõikudega, mis sisaldavad kolmandate isikute selgitusi, ei ole võimalik väite tõesust tõendada. Saatelõiguga on võimalik tõendada üksnes seda, et nimetatud isikud sellised väited esitasid. Enamat saatelõik ei tõenda.
18.Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et selleks, et koorida metsas maad eesmärgiga rajada teed, on hageja eemaldanud maapinnalt metsa moodustavaid elemente, sh väikseid puid (pihlakaid) ja samblikku ning juurinud välja kände. Seega kui enne oli tee asukohas ühtlane mets, siis pärast hageja tegevust tee rajamisel ei ole samas kohas enam ühtlane mets, vaid mets, mida läbib tee, mida seal enne ei olnud. Tee asub maal, kus enne oli mets (samblik, pihlakad, 2 puud, isegi kui need oli mädanenud). Seega selleks, et läbi metsa saaks tee rajada, on üheselt selge, teatud metsa elemente ehk osa metsast ehk tüki metsa tuli hagejal maha võtta.
19.Kohus ei nõustu hagejaga, et mõistlik keskmine isik oleks mõistnud kostja I poolt avaldatut viisil, et hageja oleks langetanud suurel hulgal metsas kasvavaid mände või oleks langetanud võõral maal metsa harvesteriga või võtnud maha määramatu arvu puid. Selliseid väiteid ei ole kostja I ka avaldanud. Mets hõlmab endas terviklikku looduskooslust, millest osa moodustavad ka puud.
4 (6)
2-23-6246
20.Keskmine mõistlik isik mõistab väljendit „võttis maha tüki metsa“ selliselt, et senist metsakeskkonda on muudetud ja kahjustatud ja seal, kus eelnevalt kasvas mets (alustaimestik, samblik, sh näiteks mustikavarred, sõrmejämedused pihkalad ja võimalik, et kasvas ka mõni puu või oli mõni mädanenud maha langenud puu ja mõni känd), seal enam samas seisus metsa ei ole.
21.Seega on kostja I tõendanud, et vaidlusalune väide, et hageja võttis maha tüki RMK metsa, on tõene. Järelikult ei ole kostja I avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet ja kohus jätab hageja nõude nimetatud väite ümberlükkamiseks rahuldamata, sest VÕS § 1047 lg 4 sätestatud eeldused ei ole täidetud.
22.Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui lugeda kostja II väite avaldajaks, ei ole eeltoodud põhjendustel ka kostja II saanud avaldada hageja kohta ebaõiget faktiväidet, sest kohus on tuvastanud, et väide on tõene. Järelikult ei kuuluks hagi kostja II vastu rahuldamisele ka juhul, kui kostja II oleks avaldaja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
24.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
25.Kostjate menetluskulude nimekirjade ja täiendava selgituse kohaselt on menetluskulude nimekirjades iga toiming jagatud kahe kostja vahel pooleks, nii et mõlemas menetluskulude nimekirjas on esitatud pool toimingu kogumahust. Kokku on õigusteenuse maksumus 11 148 eurot ilma käibemaksuta, millest kostja I taotleb menetluskulude kindlaksmääramist 5574 euro ulatuses ja kostja II 6742,14 euro ulatuses, mis vastab 5574 eurole, millele lisandub käibemaks.
26.Kostja II taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, sest kostja II on füüsiline isik ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohus jätab kostja II taotluse käibemaksu hüvitamiseks rahuldamata. Kohus kohustas kostjaid esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid, kostjad esitasid Advokaadibüroo Ellex arved (dtl 367-379), millistelt nähtub, et menetluskulude eest on arved kogu ulatuses esitatud kostjale I, kes on käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist kostjale II see, et need kandis kostja II eest kostja I, kuid kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis õigustaksid kostjale II menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Menetluskulude eest on tasunud kostja I, kes on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
27.Kohus peab kostja lepinguliste esindajate tunnihinda 190 ja 210 eurot, millele lisandub käibemaks, turuolukorraga kooskõlas olevaks ja põhjendatuks.
28.Kostjate menetluskulude nimekirjade kohaselt on kokku hagiavaldusele vastuse koostamisele perioodil 04.05.2023 kuni 17.05.2023 lepingulistel esindajatel kulunud 27,6 tundi. Kohus peab ajakulu osaliselt põhjendamatuks. Arvestades hagile esitatud vastuse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et käesolev vaidlus ei ole õiguslikult keskmisest analoogsest ebaõigete andmete ümberlükkamise vaidlusest keerukam, saab põhjendatud ajakuluks pidada 15 tundi. Seega vähendab kohus põhjendatud menetluskulu 12,6 tunni ehk 2394 euro võrra.
29.Kostjate menetluskulude nimekirjade kohaselt on 26.03.2024 vandeadvokaat Ants Nõmper kulutanud 1 tunni ja vandeadvokaat Kairi Kilgi 3 tundi 27.03.2024 kohtuistungiks ettevalmistamisele. Kuivõrd vandeadvokaat Nõmper istungil ei osalenud, ei ole tema ettevalmistusega seotud kulu põhjendatud ega vajalik. Osaliselt põhjendamatu on teise esindaja 5 (6)
2-23-6246 ettevalmistusele kulunud 3 tundi. Kohus peab mõistlikuks kohtuistungi ettevalmistuse ajakuluks 1,5 tundi. Seega vähendab kohus põhjendatud menetluskulu 2,5 tunni ehk 525 euro võrra.
30.Kostjate menetluskulude nimekirjade kohaselt on 09.04.2024 hageja menetlusdokumendile vastuse koostamisele perioodil 10.04.2024 kuni 18.04.2024 lepingulistel esindajatel kulunud 9,2 tundi. Kohus peab ajakulu osaliselt põhjendamatuks. Arvestades kostjate 24.04.2024 menetlusdokumendi sisu, mis koos 4 kuvatõmmise ja vormistuslike elementidega mahub ära 6 lehele, saab selle koostamise põhjendatud ajakuluks pidada 4 tundi. Seega vähendab kohus põhjendatud menetluskulu 5,2 tunni ehk 1092 euro võrra.
31.Ülejäänud menetlustoimingute osas on kostjatele osutatud õigusteenuse maht vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Kostjate menetluskulude nimekirjas esile toodud ülejäänud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu.
32.Seega vähendab kohus kostjate menetluskulu kokku 4011 euro võrra (summa ilma käibemaksuta).
33.Seega on kokku kostjate põhjendatud menetluskulu 7 137 (11 148 – 4011) eurot ning vastavalt kostja I põhjendatud menetluskulu 3568,50 eurot ja kostja II põhjendatud menetluskulu 3568,50 eurot, milline kuulub hagejalt väljamõistmisele.
34.Kostjate taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.