lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-6246/34

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-6246/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1499
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 427Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse pealeTsMS § 442 lg 5Otsuse sisuTsMS § 445 lg 5Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramineTsMS § 659

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-6246/47Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.05.20242-23-6246/56Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.10.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Rahvusringhääling74002322(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2024, Tallinn Kohtuasja number

2-23-6246

Kohtuasi

X hagi Eesti Rahvusringhäälingu ja Y vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08. jaanuari 2024 hagi läbivaatamata jätmise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Severinas Jakubauskas Kostja I: Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322) Kostja II: Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 08. jaanuari 2024 määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta ja saata asi tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 26.04.2023 Harju Maakohtule Eesti Rahvusringhäälingu (kostja I) ja Y (kostja II) vastu hagi, milles palub kohustada kostjat I avaldama ETV saates „Aktuaalne kaamera“ hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst kostja II ettekandmisel: „Mina, Y, avaldasin

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
VÕS § 1047 lg 4Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus

2-23-6246 04.03.2020. a ja 28.10.2020 saates „Pealtnägija“ väite, et X võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa ja rajas sihi. Antud väide on vale ja lükkan selle ümber“. 09.06.2023 täiendas hageja, et palub alternatiivselt kohustada kostjat I avaldama sama teksti samas korras ETV õhtuses saates (kell 20:00 – 22:00). Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2.Hagiavalduse kohaselt väitis kostja II 04.03.2020 ja 28.10.2020 „Pealtnägija“ saadetes, et hageja langetab omavoliliselt harvesteriga RMK metsa. Toodud faktiväited ei ole õiged.
3.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja kostja II suhtes läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Saates ei ole esitatud ebaõigeid faktiväiteid. Andmete avaldamise eest saaks vastutada üksnes kostja I, mitte kostja I töötaja kostja II. Hageja ei ole esitanud kostja II vastu ka sisulist nõuet. Hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada. Hageja nõuab saates „Pealtnägija“ avaldatu ümberlükkamist saates „Aktuaalne Kaamera“, mis ei ole seaduse ja kohtupraktika kohaselt võimalik. Saade „Pealtnägija“ on endiselt eetris ja ümberlükkava teate seal avaldamine tagab, et teadet näeb võimalikult sarnane inimgrupp. Samuti ei ole õige taotletud ümberlükkava teate sisu, kuna 28.10.2020 saates ei avaldatud väidet, nagu oleks hageja võtnud omavoliliselt maha tüki metsa. Ümberlükkavas teates ei saa väita, et oli ebaõige, et hageja rajas sihi.
4.Hageja selgitas vastusena kostjate väidetele, et nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes viivitamatult. Kuna hagejale ei ole teada, millal ja missugune kohtulahend tuleb, siis on tõenäolisem, et saade „Aktuaalne Kaamera“ eksisteerib ka 10 aasta pärast, kui et eksisteerib ka saade „Pealtnägija“. „Pealtnägijat“ suvekuudel ei toodeta.
5.Maakohus pööras 05.12.2023 kirjas hageja tähelepanu sellele, et hageja nõuab faktiväite, mis avaldati saates „Pealtnägija“, ümberlükkamist saates „Aktuaalne Kaamera“, kuid vastavalt Riigikohtu praktikale saab avaldatud andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja kohas, nagu väide avaldati. Kohus hoiatas, et esitatud kujul võib hageja nõue kuuluda läbi vaatamata jätmisele, sest ei pruugi olla esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus tegi hagejale ettepaneku täpsustada haginõuet ümberlükkamise viisi osas ja andis selleks tähtaja 21.12.2023. Hageja määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 08.01.2024 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määranud.
7.Määruse kohaselt saab andmete ümberlükkamist üldjuhul nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Väide, mille ümberlükkamist hageja nõuab, avaldati saates „Pealtnägija“, kuid hageja ei ole esitanud nõuet andmete ümberlükkamiseks selles saates. Hageja väited selle kohta, et ei ole teada, kas see saade 10 aasta pärast eksisteerib, ei ole eluliselt usutavad ega muuda hageja taotletavat eesmärki saavutatavaks. Asjakohatu on arutlus vajadusest lükata andmed ümber viivitamata pärast lahendi jõustumist olukorras, kus hageja esitas andmete ümberlükkamise nõude kohtusse ligi 3 aastat pärast väidete esialgset avaldamist.
8.Isegi kui kohus tuvastab, et hagejal on õigus saates „Pealtnägija“ avaldatud väite ümberlükkamist nõuda, ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest hageja ei esitanud sellist nõuet. Hageja eesmärki ei ole võimalik saavutada ka saates „Aktuaalne Kaamera“ või muus õhtuses saates ümberlükkamisega, sest hageja ei ole väitnud, et sellistes saadetes oleks avaldatud väide, mille ümberlükkamist ta nõuab.

2-23-6246 Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
10.Kaebuse kohaselt puudub hagi läbivaatamata jätmiseks alus. Maakohus ei saanud asja perspektiivikuse üle otsustada ilma tõendeid hindamata, kuid asja lahendamine seda eeldab.
11.Hageja nõude aluseks olev võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 kujutab endast nii tuvastuskui ka sooritusnõuet. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kostjad avaldasid hageja kohta ebaõigeid andmeid või mitte, ehk lahendada tuvastusnõue. Maakohus leidis ekslikult, et kuna hageja sooritusnõuet ei ole võimalik rahuldada hagiavalduses toodud viisil, kuulub kogu hagi läbi vaatamata jätmisele. Kuna hagejal on tuvastushuvi VÕS § 1047 lg 4 alusel nõude esitamiseks, on hageja nõue õiguslikult perspektiivne.
12.Hagiga on võimalik hageja soovitud eesmärk saavutada, kui hageja tõendab, et kostjad avaldasid tema kohta ebaõigeid andmeid. Riik peab tagama õiguskaitse, kui hageja püüab tuvastada oma isiklike õiguste rikkumise fakti. Hageja õigust saada õiguskaitset ei mõjuta tõenäosus, et hageja aadressil avaldatud laimu ei ole võimalik hagis esitatud viisil ümber lükata.
13.Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kohus ei pidanud lahendama hageja tuvastusnõuet, kuna hageja ei ole sellist esitanud. Hagejal ei oleks ka eraldiseisvat huvi sellise nõude esitamiseks (TsMS § 368 lg 1). Hagejal on sooritusnõue ja selle perspektiivikuse üle otsustamine ei eeldanud tõendite hindamist. Hageja nõue ei ole täidetav. Hageja nõuab ümberlükkava teate avaldamist saates „Aktuaalne Kaamera“, kuid vaidlusalused väited avaldati saates „Pealtnägija“. Hageja ei kõrvaldanud puudust kohtu määratud tähtajaks.
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
16.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palub hageja kohustada kostjat I avaldama ETV saates „Aktuaalne kaamera“ või muus ETV õhtuses saates kostja II ettelugemisel teate, millega lükatakse ümber saates „Pealtnägija“ avaldatud ebaõiged andmed. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väidetega, nagu oleks maakohus enne hagi läbivaatamata jätmist pidanud lahendama hageja tuvastusnõude. Hageja ei ole käesolevas asjas ühtegi tuvastusnõuet esitanud. Küll aga on õige hageja seisukoht, et hagi läbi vaatamata jätmiseks ei olnud alust.
17.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada põhjusel, et maakohus ei nõustu hageja taotletud ebaõigete andmete ümberlükkamise viisiga. Maakohtu seisukoht on ennatlik. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu, s.t seda ei ole võimalik rahuldada mitte ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Praegusel juhul on aga hageja nõudel olemas selge materiaalõiguslik alus, nimelt VÕS § 1047 lg 4.

2-23-6246

18.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kuigi viidatud säte ei näe ette täpsemaid nõudeid ümberlükkava või parandava teate avaldamise kohta, eeldab nõude esitamine siiski ka andmete ümberlükkamise viisi märkimist, sest teisiti ei oleks otsus täidetav. Andmete ümberlükkamise viisi märkimine on otsuse täitmise korra määramine TsMS § 445 lg 5 tähenduses. Viidatud säte võimaldab kohtul isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise tuvastamise korral hageja taotlusel otsuses ette näha, et kohtuotsuses sisalduvad andmed tuleb kostja kulul kohtu poolt määratud viisil avalikult teatavaks teha või kohtuotsus osaliselt või täielikult avaldada.
19.Maakohus on iseenesest õigesti selgitanud, et andmete ümberlükkamist saab üldjuhul nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. See tähendab, et kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas, näiteks siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole (vt ka RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140/47, p 11; RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-140-14, p 14 ja RKTKo 12.12.2022, 2-19-2709).
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole seaduses ebaõigeid andmeid ümber lükkama kohustava otsuse täitmise viisi ja korda sätestatud. Hagi rahuldava kohtuotsuse täidetavuse tagab kohtu võimalus määrata poolte taotlusel kindlaks otsuse täitmise viis ja kord koostoimes kohtu selgitamiskohustusega TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi ja kohustusega lahendada otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja taotlused TsMS § 442 lg 5 järgi. Maakohus ei saanud lahendada hageja taotlust otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks hagi läbivaatamata jätmise teel, seejuures kostja vastuväiteid ning ettepanekuid kaalumata. Ainuüksi asjaolu, et maakohus ei nõustu hageja taotluses märgituga, ei muuda hagi perspektiivituks.
21.Maakohtu määrus tuleb eeltoodu tõttu tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohtul tuleb asja sisulisel läbivaatamisel selgitada pooltele õiguslikku olukorda, hageja taotlust pooltega arutada ja asja lahendamisel otsustada, millisel viisil kuulub hageja taotlus rahuldamisele, arvestades ka kostja vastuväiteid ja ettepanekuid otsuse täitmise viisi ja korra kohta.
22.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, ei ole määrus TsMS § 427 alusel edasikaevatav. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 jaotatakse määruskaebemenetluse kulud tsiviilasja menetlust lõpetavas lahendis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja