Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
A.M-i (endise nimega A.M) hagi Eesti Rahvusringhäälingu ja W.O vastu ebaõige väite ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. mai 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
A.M-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja A.M (isikukood XXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322) Kostja W.O (isikukood XXX) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Hegle Pärna Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27. mai 2024 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Välja mõista A.M-ilt Eesti Rahvusringhäälingu kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1081,50 eurot.
4.A.M-il tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Eesti Rahvusringhäälingule viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Välja mõista A.M-ilt W.O kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1081,50 eurot.
6.A.M-il tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda W.O-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.A.M (uue nimega A.M ) (hageja) esitas 26.04.2023 Harju Maakohtule hagi Eesti Rahvusringhäälingu (kostja I) ja W.O (kostja II) vastu ebaõige väite ümberlükkamiseks. Hageja viimase hagitäpsustuse (09.04.2024) kohaselt on hageja nõudeks kohustada Eesti Rahvusringhäälingut avaldama pärast kohtuotsuse jõustumist esimeses eetris olevas ETV saates „Pealtnägija“ ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst W.O ettekandmisel: „Mina, W.O avaldasin 04.03.2020 saates „Pealtnägija“ väite, et A.M võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa. Antud väide on vale ja lükkan selle ümber.“ Alternatiivselt palub hageja ümberlükkamist samas sõnastuses, aga ETV õhtuses saates (kell 20:00 – 22:00) hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldasid kostjad 04.03.2020 „Pealtnägija“ saates väite, et hageja võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa. See väide on vale. Väljendit „võttis maha tüki metsa“ mõistab mõistlik inimene selliselt, et maha on võetud teatud osa metsast ehk puude kogum. Hageja ei ole seda teinud. Seda, et hageja rajas RMK kinnistule puude vahele tee, hageja ei eita.
Kostjate vastused
3.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad ei vaidle vastu selle, et 04.03.2020 saates „Pealtnägija“ on avaldatud väide, et hageja võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa. Avaldatud väide on tõene, kuna hageja tegevust saab nimetada „tüki metsa maha võtmiseks“. Avaldatud väites ei ole mõistliku isiku seisukohalt huvipakkuvaks sisuks
2
mitte see, kas langetati üks või mitu puud, vaid see, et toimus metsakeskkonna kahjustamine. Saate kontekstist tulenevalt on välistatud, et vaataja mõistaks väidet nii nagu viitaks see lageraiele või suurel hulgal puude langetamisele. Väidet mõistab keskmine mõistlik vaataja selliselt, et see tähendab tegevusi, mis on ekraanilt nähtava tee rajamiseks eelduslikult vajalikud – langetati tee peale ettejäävad puud, juuriti ettejäävad kännud, eemaldati alustaimestik, kooriti pinnast ja sõideti sisse roopad.
4.Kostjat II ei saa avaldajana käsitleda, sest kostja II poolt väidete saates ettelugemine on üksnes kostja II tööülesannete täitmine kostja I ees. Meediaväljaande juures töötavat ajakirjanikku ega saatejuhti, kes andmed eetris ette loeb, ei saa pidada iseseisvaks andmete avaldajaks.
Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 27.05.2024 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 3568,50 eurot ja viivise ning kostja II kasuks menetluskulud 3568,50 eurot ja viivise.
6.Kohtuotsuse kohaselt puudub vaidlus, et 04.03.2020 saates „Pealtnägija“ on avaldatud väide, et hageja võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa. Samuti puudub vaidlus, et saate avaldaja on kostja I, ning ajakirjanik, kes väite saates ütles, on kostja II.
7.Kohus leidis, et kostja I poolt saate avaldamist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Kohus asus seisukohale, et ajakirjanikku saab pidada isiklikult avaldajaks juhul, kui ajakirjanikul on kontroll selle üle, millised väited saates avaldati. Käesolevas asjas ei ole kostjat II tutvustatud saate autorina ning on selge, et kõnealune saatelõik oleks kostja I poolt avaldatud ka mõne muu ajakirjaniku osalemisel. Kohus märkis, et hageja ei ole tõendanud, et kostjal II oli kontroll selle üle, milliseid väiteid saates „Pealtnägija“ avaldati. Kohus asus seisukohale, et kostja II ei ole vaidlusalust väidet avaldanud VÕS § 1047 mõttes, mistõttu tuleb hagi kostja II vastu jätta rahuldamata.
8.Kostja I on avaldanud faktiväite, et hageja võttis maha tüki RMK metsa. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja rajas RMK metsa tee ning juuris selle käigus välja ka ühe kännu. Kostja I on tõendanud, et hageja rajatud tee läheb läbi metsa, tee alla jääval maal on roopad ja puid ei kasva. Teed ümbritsevad puud ja muu taimestik. Väärteoasjas nr 4-182682 tehtud otsuses on märgitud, et vaatluse käigus tuvastati kinnistul kooritud pinnase riba ja juuritud kände, sh üks heleda lõikepinnaga. Vaatluse hetkel oli raiutud ümarmetsamaterjal sündmuskohalt ära viidud, kuid seal oli näha väike oksahunnik ja maas heledat värvi saepuru. Kohtuotsusest väärteoasjas tuleneb samuti, et hageja (väärteoasjas kaebaja) kinnitas, et ta juuris tööde käigus välja kaks puud, millest üks oli mädanenud, samuti lükati traktoriga mullalt samblikku ning sõrmejämedusi pihlakaid (dtl 191).
3
9.Kohus asus seisukohale, et viidatud otsusega väärteoasjas on tõendatud, et hageja on ise tunnistanud, et tee rajamisel ta juuris välja kaks puud ja lükkas traktoriga mullalt samblikku ja sõrmejämedusi pihlakaid. Samuti on tõendatud, et oli toiminud mingis ulatuses raie ja oli olemas ümarmetsamaterjal ehk puutüved, samuti oli kahjustatud muud väiksemat taimestikku nagu mustikavarsi ja oksi.
10.Maakohus leidis, et samas saates avaldatud Kuusalu vallavanem Y selgitus, et maha on võetud mõningaid mände, ja Pudisoo elaniku C 28.10.2022 „Pealtnägija“ saates avaldatu, et traktoriga lükati puud pikali, tõendavad üksnes seda, et nimetatud isikud sellised väited esitasid. Enamat saatelõik ei tõenda.
11.Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et selleks, et koorida metsas maad eesmärgiga rajada teed, on hageja eemaldanud maapinnalt metsa moodustavaid elemente, sh väikseid puid (pihlakaid) ja samblikku ning juurinud välja kände. Seega selleks, et läbi metsa saaks tee rajada, on üheselt selge, et teatud metsa elemente ehk osa metsast ehk tüki metsa tuli hagejal maha võtta.
12.Kohus ei nõustunud hagejaga, et mõistlik keskmine isik oleks mõistnud kostja I poolt avaldatut viisil, et hageja oleks langetanud suurel hulgal metsas kasvavaid mände või oleks langetanud võõral maal metsa harvesteriga või võtnud maha määramatu arvu puid. Keskmine mõistlik isik mõistab väljendit „võttis maha tüki metsa“ selliselt, et senist metsakeskkonda on kahjustatud ja seal enam samas seisus metsa ei ole. Järelikult ei ole kostja I avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet ja kohus jätab hageja nõude nimetatud väite ümberlükkamiseks rahuldamata. Isegi kui lugeda kostja II väite avaldajaks, ei ole eeltoodud põhjendustel ka kostja II saanud avaldada hageja kohta ebaõiget faktiväidet, sest kohus on tuvastanud, et väide on tõene. Järelikult ei kuuluks hagi kostja II vastu rahuldamisele ka juhul, kui kostja II oleks avaldaja.
Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
14.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostjat II ei saa pidada avaldajaks VÕS § 1047 tähenduses. Kostjal II oli kontroll avaldatu üle. Kogu lugu kajastas kostja II. Sealjuures ei olnud kostja II pelgalt diktori ehk teksti vahendaja rollis. Kostja II kogus infot ja rääkis asjaosalistega. Kostja II esines saates viisil, kus ei jää kahtlust, et väljendatakse kostja II enda seisukohti. Kostja II ei ole tõendanud, et loo üle oli kontroll kellelgi teisel.
15.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et vaidlusalune faktiväide on õige. Väide sisaldab väljendit „võttis maha“. Juba selle tõttu ei saa väidet tõlgendada kui abstraktset metsakeskkonna kahjustamist, sest metsas asuvat pinnast ei saa „maha võtta“. Keskmine 4
mõistlik isik mõistab metsana kohta, kus kasvavad puud. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni järgi on mets maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10 % sellest maa-alast. Arvestades väite avaldamise konteksti, mõistab keskmine vaataja avaldatud väidet kui suures koguses puude langetamist. Seda hageja teinud ei ole. Hageja ei ole maha võtnud ühtegi puud. See tuleneb väärteoasja otsuses kajastatud sündmuskoha vaatluse protokollist. Metsa tee rajamine ei võrdu tüki metsa mahavõtmisega.
Vastused apellatsioonkaebusele
16.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
18.Vaidlus puudub, et 04.03.2020 saates „Pealtnägija“ avaldati väide, et hageja võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa, ning et tegemist on faktiväitega. Samuti ei vaidle pooled, et saate avaldajaks oli kostja I, ning et väite esitas ajakirjanik kostja II. Lisaks puudub vaidlus, et kostja I on andmete avaldaja VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Pooled vaidlevad selle üle, kas faktiväide on tõene, ning kas kostjat II saab pidada andmete avaldajaks VÕS § 1047 lg 4 tähenduses.
19.VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalust väidet ei saa pidada ebaõigeks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja rajas RMK metsa tee. Harju Maakohtu 11.10.2018 otsuses väärteoasjas 4-18-2628 on tsiteeritud sündmuskoha vaatluse protokolli, mille kohaselt tuvastati kinnistul kooritud pinnase riba ja juuritud kände, sh üks heleda lõikepinnaga. Vaatluse hetkel oli raiutud ümarmetsamaterjal sündmuskohalt ära viidud, kuid seal oli näha väike oksahunnik ja maas heledat värvi saepuru. Samuti on väärteoasja otsuses kajastatud hageja (väärteoasjas kaebaja) ütlusi, et ta juuris tööde käigus välja kaks puud, millest üks oli mädanenud, samuti lükati traktoriga mullalt samblikku ja sõrmejämedusi pihlakaid (dtl 187-196). Teises kohtuasjas tehtud kohtulahend on dokumentaalne tõend (TsMS § 272).
21.Eeltooduga on tõendatud, et hageja kooris tee rajamiseks metsas pinnast, lükkas traktoriga maha pihlakaid ja juuris välja kaks muud puud. Metsaseaduse § 3 lg 1 kohaselt on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast 5
loomastikust. Eesti keele seletav sõnaraamat (2009) selgitab, et sõna „tükk“ üheks tähenduseks on „osa millegi küljest“. Hageja tegevuse tulemusel asub metsas tee, mida seal varem ei olnud ja selleks eemaldati taimi ja puid, mis seal varem oli. Seega ei saa ebaõigeks pidada väidet, et tükk metsast ehk osa metsast on maha võetud.
22.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et arvestades konteksti, mõistab keskmine vaataja avaldatud väidet kui suures koguses puude langetamist. Sellist tõlgendust ei saa avaldatud väitest tuletada. Vaidlusaluse väite esitamise ajal ja sellele järgnevalt näidati saates hageja rajatud teed, mida ümbritsevad puud. Saatest ei saa järeldada, et hageja võttis maha suure hulga puid.
23.Vaidlus puudub selles, et tee rajamiseks ei olnud hagejal luba, st et tegevus oli omavoliline.
24.Ülaltoodust tulenevalt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et vaidlusalust väidet ei saa pidada ebaõigeks. Kuna ainuüksi seetõttu kuulub hagi rahuldamata jätmisele, siis puudub ringkonnakohtul vajadus võtta seisukohta küsimuses, kas kostjat II saab pidada avaldajaks VÕS § 1047 lg 4 tähenduses.
Menetluskulude jaotus
25.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 175 lg 1 sätestatut. Seega puudub alus muuta maakohtu otsust ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.
26.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
27.Kumbki kostja palus välja mõista esindajakulud summas 1081,50 eurot ja viivise. Esindajad on kummalegi kostjale osutanud õigusabiteenust 5,15 tundi, tunnihinnaga 210 eurot (käibemaksuta). Kostja I palus välja mõista õigusabikulud käibemaksuta summas. Kuigi kostja II on viidanud, et ta soovib menetluskulude kindlaksmääramist käibemaksuga, järeldub taotletavast summast (1081,50 eurot), et ta käibemaksu hüvitamist siiski ei taotle.
28.Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus kostjate esindajate ajakulu apellatsioonimenetluses põhjendatuks. Samuti on põhjendatud esindajate tunnitasu suurus. Seega tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista menetluskulud 1081,50 eurot 6
(käibemaksuta) ja viivis ning kostja II kasuks menetluskulud 1081,50 eurot (käibemaksuta) ja viivis.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.