B2 Impact OÜ hagi D.F. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
3510,83 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee, 16, XXX, 10617, XXX) Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post XXX) Kostja D.F. (isikukood XXX; registrijärgne aadress XXX XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt D.F.-ilt (D.F.) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 624,59 eurot ja viivised perioodi 7.07.2025 – 5.11.2025 eest summas 21,19 eurot ning sissenõudmiskulu summas 30 eurot, kokku 675,78 eurot.
3.Välja mõista kostjalt D.F.-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (624,59 eurolt) alates 6.11.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu
5.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 21% ulatuses kostja D.F.-i ja 79% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
6.Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista kostjalt D.F.-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 95,55 eurot.
8.Välja mõista kostjalt D.F.-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (95,55 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
10.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Hageja esitas 5.11.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja lepingust nr 5713140960 tulenev põhivõlgnevus 2750 eurot, intress 353,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 93,30 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO-s 16.12.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 3510,83 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 29.05.2022 IPF Digital AS-ga krediidikontolepingu nr 5439303, limiidiga 500 eurot (dtl 16-40). 6.08.2022 sõlmisid pooled uue lepingu nr 5514141, millega võimaldati kostjale krediiti summas 1600 eurot (dtl 41-65). 24.10.2022 sõlmisid pooled lepingu nr 5569124, millega suurendati limiiti 1800 euroni (dtl 116-145). 14.12.2023 sõlmisid pooled krediidilepingu nr 5713085845, millega suurendit krediidilimiiti 2000 euroni (dtl 211-240). 16.02.2024 sõlmisid pooled krediidilepingu nr 5713113801, millega suurendati limiiti 2300 euroni (dtl 241-270) ning 12.04.2024 krediidilepingu nr 5713140960, millega suurendati limiiti 2750 euroni (dtl 271-300). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi vahemikus 41,88% - 39,72% aastas. Kokku on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid summas 4918,39 eurot (tegelik väljamaksete suurus 4688,39 eurot; dtl 301-314). Hageja kinnitusel on kostja sooritanud tagasimakseid krediidiandjale kokku summas 4063,80 eurot (dtl 11). Krediidiandja saatis kostjale 16.06.2025 2(5)
lepingu lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 6.07.2025. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingud üles 6.07.2025 (dtl 316). IPF Digital AS on nõuded loovutanud hagejale 6.07.2025 (dtl 316).
7.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
8.Kokku on kostja sõlminud krediidiandjaga 6 krediidilepingut, millest ainult kahe puhul on küsitud väidetavalt kostja pangakontoväljavõtet. Teiste lepingute puhul (sh ka esimese lepingu sõlmimisel) on hageja kinnitanud kohtule, et krediidilepingute sõlmimisel lähtuti ainult kostja enda esitatud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Kostja kontoväljavõtet on küsitud krediidilepingu nr 5514141 (sõlmimise aeg 6.08.2022) sõlmimise puhul ning lepingu nr 5569124 puhul (sõlmimise aeg 24.08.2022). Kohtule ei ole esitatud korrektset kontoväljavõtet vaid krediidiandja enda poolt koostatud krediidianalüüs. Sellest hoolimata analüüsis kohus nimetatud tõendeid. Lepingu nr 5514141 puhul on krediidiandja analüüsinud väidetavalt kostja kontoväljavõtet perioodil 1.05.2022 – 7.08.2022 ning leidnud, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli 1394 eurot kuus, kostja majapidamiskulud 200 eurot kuus ning finantskohustused 288 eurot kuus. Kohus nimetatud analüüsitulemustega nõustuda ei saa. Esiteks on kostja ise avaldanud oma sissetuleku suuruseks 1100 eurot. Nimetatud perioodil on kostja võtnud laenukohustusi kokku summas 12 290 eurot. Krediidiandja on kostja finantskohustustena arvestanud vaid 288 eurot kuus, kuid kostja pangakonto väljavõttest nähtub lisaks Coop Finants AS laenukohustusele veel ka tagasimaksed krediidiandjale endale, seega ei vasta kostja finantskohustuste suurus analüüsis tõele. Kostjal oli lepingu sõlmimise hetkel ka üks ülalpeetav ning konto väljavõttest nähtuvalt kulus kostja sissetulek igakuistele püsikuludele. Lepingu nr 5569124 puhul on krediidiandja analüüsinud väidetavalt kostja kontoväljavõtet perioodil 28.06.2022 – 24.10.2022 ning leidnud, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli 1200 eurot kuus. Kontoväljavõtte alusel oli kostja keskmiseks sissetulekuks 1086 eurot, mitte 1200 eurot. Kostja finantskohustusi välja toodud ei ole. Kostja ise on taotlusesse märkinud finantskohustustena 0 eurot, mis ei vasta tõele. Lisaks juulis võetud Coop Finants AS laenule summas 11 760 eurot on kostja nimetatud perioodil juurde laenanud veel 3340 eurot. Kostja kontoväljavõttest on näha, et kostja teeb oma teisele kontole väljamakseid väga suurtes summades (antud perioodil kokku 4635,90 eurot). Seega on kostjal kasutusel ka teine pangakonto, mille väljavõtteid ei ole krediidiandja küsinud ega neid ka analüüsinud, seega ei olnud krediidiandjal lepingute sõlmimisel täielikku ülevaadet kostja tegelikest kuludest ja finantskohustustest. Kostja kontoväljavõttest nähtub, et kostja katab oma kulusid pidevalt uute laenude juurdevõtmisega. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole piisava hoolsusega kontrollinud kostja krediidivõimet, sh kontrollinud kostja tegelikke kulusid ning finantskohustusi.
9.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema vahemikus 41,88% - 39,72% aastas, (vt dtl 16, 41, 116, 211, 241 ja 271). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0 – 4,5%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi nõuda. Hageja on esitanud kohtule 3(5)
ümberarvestuse puhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundlikulaenamise põhimõtet. Nimetatud ümberarvestuse kohaselt on seadusjärgse intressi suurus 111,27 eurot. Nimetatud intress on arvestatud selliselt, et kostja on krediidiandjalt saanud väljamakseid summas 4918,39 eurot ning teinud tagasimakseid summas 4063,80 eurot. Hageja on väljamaksete kohta esitanud kohtule tõendid (dtl 301-314), mille kohaselt on tegelik väljamaksete summas 4688,39 eurot. Tulenevalt sellest ei saa olla hageja ümberarvestus tõene ning hageja intressinõue ei saa ulatuda ka ümberarvestuses väljatooduni. Kohtul puudub seetõttu võimalus veenduda, kas ja mis ulatuses kostja hagejale intressi võlgneb, mistõttu kohus jätab hageja intressi nõude rahuldamata. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
10.Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku 4688,39 eurot (dtl 301-314), kohustusega tasuda igakuiseid tagasimakseid vastavalt esitatud arvetele. Hageja kinnitusel on kostja sooritanud tagasimakseid krediidiandjale kokku summas 4063,80 (dtl 11). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 624,59 eurot (4688,39 – 4063,80), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.
11.Hageja palus ümberarvestuse kohaselt kostjalt välja mõista ka viivised alates lepingu ülesütlemisest, so alates 7.07.2025 kuni ümberarvestuse esitamiseni so 21.11.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt, so summas 21,19 eurot, so perioodi 7.70.2025 – 5.11.2025 (so kuni hagiavalduse esitamiseni) eest. Hageja ei ole hagiavaldust täiendanud 21.11.2025 vaid täitnud kohtunõude, millega kohus palus täiendavaid selgitusi ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Ühtlasi on hageja viivisearvestus põhinõude suurus vale, kohus on viivisearvestuse teinud põhinõudelt summas 624,59 eurot.
12.Põhjendatud on ka hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Hageja on teinud kulutusi nõude sissenõudmiseks (hagiavalduse punkt 29) ja saatnud kostjale kirju VÕS § 115 ja 1132 lg 2 p 1 alusel kokku summas 30 eurot, mis on lubatud kuni 1000-eurose põhinõude puhul.
13.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
15.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 21% ulatuses kostja ja 79% ulatuses hageja kanda.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
17.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 455 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 455 * 21% = 95,55 eurot.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude 4(5)
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.