(pankrotis) pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
võlausaldajate nimekirja kinnitamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende võlgnik K. V. - B. (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx xx-xxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxx@xxxxxx); pankrotihaldur Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 505 3344; e-post [email protected]); vastuväite saanud võlausaldaja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post [email protected]), esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo (registrikood 11930038), esindaja Sigrid Rahkema
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Kinnitada võlausaldajate nimekiri K. V. - B. (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxx) pankrotimenetluses järgnevalt:
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Jrk Võlausaldaja nimi, isiku- või registrikood Nõude suurus Jaotise % nr (eurot)
3.Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) 5368,77 63,66% Kokku: 8433,83 100,00% Elva Vallavalitsuse ja OÜ GS Core nõuded on loetud PankrS § 1003 lg 4 p 1 alusel kaitsmiseta tunnustatuks. Ühegi nõude puhul ei ole tegemist solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide. Jätta K. V. - B. (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata Aktiva Finance Group OÜ nõue 3989,98 euro ulatuses. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Tsiviilasi nr 2-23-5193 Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata määrus haldurile ja vastuväite saanud võlausaldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite saanud võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta teate kättetoimetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade loetakse kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus kuulutas 28.09.2023 määrusega välja K. V. - B. (võlgnik) pankroti, algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Küllike Miti (haldur). Teade pankroti väljakuulutamise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 29.09.2023. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 25.10.2023.
2.Võlausaldajad olid kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 29.11.2023. Haldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja ja teatas 03.01.2024 Ametlikes Teadaannetes võimalusest tutvuda nimekirjaga ja esitada vastuväiteid kuni 29.01.2024.
3.25.03.2024 esitas haldur kohtule lõpliku võlausaldajate nimekirja ning palus lahendada vastuväite sisuliselt, kinnitada tunnustatud nõuded ja jaotised. Võlgnik ja võlausaldajad vastuväiteid nõuetele ei esitanud. Haldur esitas 29.02.2024 osalise vastuväite Aktiva Finance Group OÜ (võlausaldaja) nõudele ning andis tähtaja vastuväite kohta seisukoha esitamiseks hiljemalt 22.03.2024. Võlausaldaja halduri vastuväitele oma seisukohta ei esitanud. Haldur ei ole vastuväitest võlausaldaja nõudele loobunud. Avaldusi nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ei esitatud. Pandiga tagatud võlausaldajate nõuded ja pandiõigused puudusid. Elva Vallavalitsuse ja OÜ GS Core nõuded loeti pankrotiseaduse (PankrS) § 1003 lg 4 p 1 alusel kaitsmiseta tunnustatuks.
KOHTU SEISUKOHT
4.PankrS § 1003 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt lahendab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. Kohus võib vajaduse korral võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. PankrS § 1003 lg 2 järgi jätab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid või on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada. Vastavalt PankrS § 1003 lg 3 esimesele lausele loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur vastuväitest loobub.
5.Kohus lahendab halduri võlausaldaja nõudele esitatud vastuväite.
5.1.Haldur tugineb 29.02.2024 vastuväites sellele, et esialgse võlausaldaja AS Inbank poolt ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega märgib kohus vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu kohta järgmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija
Tsiviilasi nr 2-23-5193 krediidivõimelisust. Seega on krediidiandjal teabe saamise kohustus ja krediidivõimelisuse hindamise kohustus. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 2 esimese ja teise lause järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ning tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 2 kolmandast lausest peab teises lauses sätestatud kohustuse täitmisel krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks kasutama asjakohaseid andmekogusid ja küsima vajadusel tarbijalt teavet. Samas peab krediidiandja tarbijalt saadud teavet tulenevalt VÕS § 4034 lg 4 teisest lausest vastavalt KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 ka kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-s ja VÕS-s sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav krediidivõimelisuse hindamiseks. Seadusest ei tulene seega nõuet, et tarbijalt tuleb nõuda konto väljavõtet igal juhul, kuid üldjuhul tuleks laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtet küsida, et adekvaatselt hinnata krediidivõimelisust. Pangakonto väljavõtte saab üldjuhul jätta tarbijalt välja nõudmata üksnes juhul, kui muu info on tarbija krediidivõime hindamiseks piisav. Seejuures ei saa piirduda ainult tarbijalt endalt saadud infoga. Järelikult ei saa laenuandja võlgniku krediidivõimet hinnates tugineda üksnes võlgniku taotluses märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata ja arvestamata tema pangakonto väljavõtetelt nähtuva teabe ja muu laenuandjale teadaoleva informatsiooniga (vt nt ka Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142816, p 8). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli 0% aastas alates 01.07.2016 kuni 31.12.2022, seega ka vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal.
5.2.Aktiva Finance Group OÜ esitas 27.11.2023 nõudeavalduse summas 9358,75 eurot (laenu põhiosa 7253,94 eurot ja viivis 2104,81 eurot). Nõue tuleneb AS-i Inbank ja võlgniku vahel 18.02.2020 sõlmitud väikelaenu lepingust nr L89003396541 (laenusumma 8954 eurot, lepingutasu 179,08 eurot, intressi- ja viivisemäär 12,90% aastas ja 0,04% päevas, krediidi kulukuse määr 15,55% aastas, lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus, tagasimakse periood 60 kuud, maksetähtpäev iga kuu 15. kuupäev, osamakse suurus 206,39 eurot kuus). Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu lõpetati leping 29.06.2021. Nõue loovutati 30.06.2021 AS-le Aktiva Portfolio, kes ühines 07.07.2023 võlausaldajaga. Nõudeavaldusele on lisatud 18.02.2020 väikelaenu leping nr L89003396541 (remondilaen) koos lisadega, 29.06.2021 lepingu ülesütlemise teatis, 30.06.2021 teatis nõude loovutamise kohta, viiviseraport ja äriregistri andmete väljatrükk.
Tsiviilasi nr 2-23-5193
5.3.Kooskõlas halduri 27.11.2023 ja 03.01.2024 kirjadega esitas võlausaldaja 12.12.2023 ja 10.01.2024 haldurile nõudeavalduse täiendused koos tõenditega. Võlausaldaja märgib, et laenuandja on väljastanud võlgnikule laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides, teostades põhjaliku krediidihindamise eeskätt laenuandja sise-eeskirjade alusel. Laenuandja kogus andmeid võlgniku regulaarsete sissetulekute ja finantskohustuste ning maksekohustuste täitmise kohta, esitas võlgnikule lepingueelse teabe krediidilepingu oluliste tingimuste kohta ning hoiatas võlgnikku krediidi võtmisega seotud ohtudest. Laenuandja hinnangul oli võlgnik võimeline oma sissetulekute arvel (1000 eurot kuus, mis ühtib Maksu- ja Tolliameti päringu vastusega) laenu teenindama vaatamata tema olemasolevatele kohustustele (191 eurot kuus). Võlgnikule jäi laenu andmisel sissetulekust kätte 602,61 eurot kuus (1000 – 191 – 206,39). Maksehäireregistri andmetel kehtivaid ega varasemaid maksehäireid võlgnikul ei olnud. Laenuandja poolt võlausaldajale edastatud selgituste kohaselt krediidiotsuse tegemise protsessi kohta on laenuandja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud laenusaaja poolt krediiditaotluses esitatud teavet sissetulekute ning kohustuste kohta. AS Inbank kasutab lisaks muudele krediidivõimelisuse hindamise printsiipidele laenuteenindusmäära ülempiiri, mis ei ületa kunagi 65%. Täiendavalt on seatud laenuteenindusmäära reeglile nõue, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. AS Inbank tegi päringu Pensonikeskusesse ja sai teada, et võlgniku kuue kuu kinnipidamised on 268,61 eurot. Võlgniku igakuine brutopalk oli seega ca 750 eurot. Krediidiotsus oli automaatne ning KVV-d (konto väljavõtet) ei küsitud. Negatiivne otsus või sissetuleku tõendamise kohustus rakendub ennekõike juhul, kui tarbija poolt esitatud ning tema kohta erinevatest allikatest saadud informatsiooni kogumis vaadeldes tekib kahtlus tarbija poolt esitatud informatsiooni õigsuses lähtuvalt panga varasemast kogemusest sarnaste näitajatega tarbijagruppidega. AS-i Inbank otsustusmudeli järgi sai laenuandja anda võlgnikule laenu, mille kuumakse 60 jooksul oli 206,39 eurot. AS Inbank on selgitustes märkinud ka seda, et sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%) ei ole krediidiandjatele kehtiva regulatsiooniga kehtestatud, mistõttu lähtutakse tarbija krediidivõimelisust hinnates printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Võlgniku igakuised kohustused olid väiksemad kui igakuine sissetulek. Kui haldur leiab, et võlgniku suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud, esitab võlausaldaja ümberarvestuse: laenu on antud 8954 eurot, millest võlgnik on esialgsele võlausaldajale enne lepingu ülesütlemist tagasi maksnud 2655,76 eurot ja praegusele võlausaldajale 750,39 eurot ehk kokku 3406,15 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, on tasumata põhiosa suuruseks 5547,87 eurot (8954 – 3406,15). Täiendustele on lisatud Finantsinspektsiooni soovituslik juhend (vastutustundliku laenamise nõuded), võlgniku taotluse andmed, taust.ee väljatrükk 11.12.2023 seisuga, AS Inbank selgitused ja otsustusmudel.
5.4.Haldur esitas 29.02.2024 võlausaldaja nõudele vastuväite 3989,98 euro ulatuses ja tunnustas põhivõla nõuet summas 5368,77 eurot. Vastuväites leiab haldur, et laenuandja ei ole võlgnikuga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise nõudeid ja on jätnud tuvastamata isiku tegeliku krediidivõime. Halduri hinnangul ei ole võimalik tuvastada laenusaaja tegelikke kohustusi, isiku faktilist maksevõimet ning uute kohustuste võtmise mõju sellele ainuüksi Maksu- ja Tolliameti ja/või Pensionikeskuse ning maksehäireregistri andmete kaudu. Laenuandja ei ole nõudnud võlgnikuga märkimisväärses summas tarbijakrediidilepingu sõlmimisel isiku arvelduskonto(de) väljavõtteid, millest oleks eeltoodu kohta saanud omapoolseid järeldusi teha. Halduri arvates on laenuandja seega jätnud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel välja selgitamata võlgniku tegelikud sissetulekud, kohustused (sh seoses alaealiste ülalpeetavatega) ning maksevõime. Tähelepanuväärne on asjaolu, et võlgnikul oli kõnealuse laenulepingu sõlmimise ajal kolm alaealist ülalpeetavat, mistõttu on arusaamatu, kuidas sai AS Inbank võlgnikule arvestuslikult jäävat reservi summas 602,61 eurot
Tsiviilasi nr 2-23-5193 (602,61 eurot / 4 inimest = 150,65 eurot inimese kohta) hinnata igati piisavaks. Veelgi küsitavamaks muutuvad laenuandja hinnangud olukorras, kus võlgniku arvestuslikuks sissetulekuks saadi mitte 1000 eurot, vaid ainult 750 eurot. Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, arvestab haldur kõik võlgniku poolt AS-le Inbank ja Aktiva Finance Group OÜ-le kõnealuse laenulepingu alusel tehtud maksed kogusummas 3406,15 eurot faktiliselt saadud laenu (8774,92 eurot) põhiosa tagasimakseteks ning võlgniku poolt tagastamata laenu põhivõla jäägiks on seega 5368,77 eurot. Muid tasusid võlgnik võlausaldajale ei võlgne. Vastuväitele on lisatud võlgniku pangakonto väljavõte ajavahemikul 01.01.2020 kuni 31.12.2020.
5.5.Kohus leiab, et halduri vastuväited on põhjendatud. Aktiva Finance Group OÜ nõuet tuleb tunnustada 5368,77 euro ulatuses ja jätta tunnustamata 3989,98 euro ulatuses. Võlausaldaja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saa asuda seisukohale, et võlgnikule laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tõendeid selle kohta, milliseid andmeid krediidiandja võlgnikult peale laenutaotlusest nähtuvate täiendavalt küsis ja sai, ei ole esitatud. Muude väidetavalt krediidiandja poolt välistest allikatest (Maksu- ja Tolliamet, Pensionikeskus, AS CREDITINFO EESTI ja OÜ Krediidiregister) tehtud päringute vastuseid esitatud ei ole. Võlausaldaja enda poolt on esitatud üksnes taust.ee väljatrükk 11.12.2023 seisuga, millest võlausaldaja on järeldanud, et maksehäireid võlgnikul lepingu sõlmimise ajal ei olnud. Võlgniku esitatud andmetest ei selgu, kas sissetulek 1000 eurot kuus on esitatud bruto- või netosissetulekuna, millise perioodi sissetulekuga on tegemist ja millest sissetulek koosnes (nt töötasu, toetused, hüvitised jms). Halduri andmetel oli võlgnikul lepingu sõlmimise ajal kolm alaealist ülalpeetavat (võlgnik ise on laenutaotluses märkinud, et tal on üks ülalpeetav), seega võis võlgniku märgitud sissetulek sisaldada ka riiklikke peretoetusi ja/või alaealisele ülalpeetavale makstavat elatist. Samuti on selgusetu, kas laenutaotluses märgitud igakuiste kohustuste all 191 eurot peetakse silmas vaid regulaarseid finantskohustusi või ka muid kulusid, sh majapidamiskulusid jms (KAVS § 49 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kontrollinud võlgniku esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei saa tuletada krediidiandja poolt üksnes võlgniku esitatud andmetest ning väidetavalt välistest allikatest tehtud päringute vastustest. Seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel seoses laenusumma suurusega (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142816, p 8). Üldjuhul tuleb võlgniku esitatud andmete hindamiseks küsida ka tema pangakonto väljavõtet, mida käesolevalt ei ole tehtud. Samas ei saa praegusel juhul muud infot krediidivõime hindamiseks pidada piisavaks (vt põhjendava osa p 5.1). Samuti puudub juba ainuüksi võlgniku esitatud sissetuleku andmete (1000 eurot, mis ühtivat Maksuja Tolliameti päringu vastusega) ning Pensionikeskuse väidetavalt esitatud kohustuste suuruse (268,61 eurot) ja sõlmitava lepingu tõttu lisanduva kohustuse (206,39 eurot) põhjal alus hinnata võlgnik krediidivõimeliseks. Võlausaldaja viited krediidiandja sise-eeskirjadele ja otsustusmudelile on sisutud, kuna ei ole toodud välja asjaolusid ja esitatud tõendeid, mida ja kuidas konkreetse võlgniku puhul automaatset krediidiotsust tehes arvestati ja hinnati (kas lähtuti laenuteenindusmäära ülempiirist 65%, statistikapõhisest arvestuslikust elatusmiinimumist või põhimõttest, et igakuised sissetulekud peavad olema suuremad igakuistest kohustustest). Kohtu hinnangul ei saa eluliselt usutavaks ja reaalseks pidada võlgniku kohustusi ja kulusid kuus kokku ei 191 eurot ega 268,61 eurot. 2020. aasta riigieelarve seaduse (RES) § 2 lg 6 p 3 järgi oli sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 150 eurot kalendrikuus. SHS § 131 lg 3 teise lause järgi lähtutakse selle kehtestamisel minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. SHS § 131 lg 5 järgi on perekonna iga lapse toimetulekupiir
Tsiviilasi nr 2-23-5193 120% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Seega juhul, kui võlgniku ülalpeetavaks oli üks alaealine laps (nagu on võlgnik näidanud laenutaotluses), oli pere riiklikult kehtestatud toimetulekupiir kokku 330 eurot (150 + 180). SHS § 133 lg-st 1 saab järeldada, et selle summa sisse ei ole arvestatud eluasemekulusid. Võlgniku esitatud teabe järgi olid tema igakuised kohustused 191 eurot ja Pensionikeskuse väidetavalt esitatud päringu vastuse järgi 268,61 eurot. Sõlmitava lepingu järgi lisandus kohustusi juurde 206,39 eurot kuus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning VÕS § 4034 lg 7 esimest ja teist lauset arvestades puudub võlausaldajal alus lugeda makstust tasutuks ja/või nõuda mh lepingutasu, haldustasu, samuti intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras lepingu sõlmimise ajal (seega 0% aastas). Krediidiandja ei ole VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt määranud uuesti tagasimakseid ja neid võlgnikule teatavaks teinud. Seda arvestades ei ole võimalik asuda seisukohale, et viivisenõue oleks põhjendatud. Eeltoodust lähtudes tuleb lugeda kogu võlgniku tasutud raha makstuks laenu põhiosa katteks (mh VÕS § 411 tähenduses krediidi ennetähtaegseks tagasimakseks). Nõudeavalduse ja lepingu kohaselt oli laenusumma 8954 eurot ning väljamakstavast laenusummast peeti kinni lepingutasu 179,08 eurot. Sellest tulenevalt maksti lepingu alusel võlgnikule välja põhiosa 8774,92 eurot (8954 – 179,08). Võlausaldaja kinnitusel maksis võlgnik lepingu alusel tagasi kokku 3406,15 eurot (esialgsele võlausaldajale 2655,76 eurot ja praegusele võlausaldajale 750,39 eurot). Seega on võlausaldaja nõue põhjendatud põhiosana 5368,77 eurot ulatuses (8774,92 – 3406,15). Võlausaldaja nõue tuleb jätta tunnustamata 3989,98 euro (9358,75 – 5368,77) ulatuses.
6.Halduri 25.03.2024 esitatud lõplik võlausaldajate nimekiri sisaldab PankrS § 1001 lg-s 2 ja § 1002 lg-s 3 märgitud andmeid, va PankrS § 1002 lg 3 p-s 4 märgitud jaotised. See ei anna siiski alust jätta nimekirja kinnitamata ja haldurile tagastada. Kohus leiab, et põhilises osas on nimekirja vormistamisel järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid ning sellest ei nähtu, et lõppkokkuvõttes oleks rikutud võlausaldajate õigusi. Haldur on võimaldanud võlausaldajatel tutvuda nimekirjaga ja esitada vastuväiteid pankrotiseadusega sätestatud tähtaja jooksul ning kontrollinud esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Lõplik võlausaldajate nimekiri tuleb kinnitada ning määrata võlausaldajate nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised, arvestades vastuväiteid lahendades tuvastatut. Pandiõigusega tagatud nõudeid ei esitatud (PankrS § 1003 lg 5 p 5). Võlausaldajate nõuded kokku 8433,83 eurot on tunnustatud 2. rahuldamisjärgu nõuetena ehk muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi. Tegemist ei ole solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega (PankrS § 1003 lg 5 p 6). Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide (PankrS § 1003 lg 5 p 7). Võlausaldajate Elva Vallavalitsuse ja OÜ GS Core nõuded on loetud PankrS § 1003 lg 4 p 1 alusel kaitsmiseta tunnustatuks. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ nõue tuleb halduri vastuväite ja selle lahendamise käigus tuvastatu alusel jätta osaliselt tunnustamata (vt põhjendava osa p 5).
7.Arvestades nõuete tunnustamise lahendamise erisusega hagita menetluses, peab kohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.