Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ants Kull ja Urmas Volens
Kohtuasi
Andrei Kante hagi Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Hariduskassatsioonkaebus
ja
Teadusministeeriumi
kaudu)
Andrei Kante vastukassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus
5148 eurot 96 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Andrei Kante, lepinguline esindaja vandeadvokaat Evelin Lisett Ratnik Kostja Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaat Kairi Kilgi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-10813 ja Harju Maakohtu 24. aprilli 2023. a otsus samas tsiviilasjas.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta Andrei Kante hagi Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) vastu rahuldamata.
3.Rahuldada Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) kassatsioonkaebus.
4.Jätta Andrei Kante vastukassatsioonkaebus rahuldamata.
5.Jätta kõigi kohtuastmete menetluskulud Andrei Kante kanda.
2-22-10813
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Andrei Kante (hageja) esitas 25. juulil 2022 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) (kostja, edaspidi ka ministeerium) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ning mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt edastas kostja 17. märtsil 2022 hagejale kui Lasnamäe Vene Gümnaasiumi (edaspidi ka kool) direktori kohusetäitjale kirja nr 7-1/22/1279 (edaspidi kiri), milles avaldas hageja kohta järgmised hageja au ja head nime teotavad ebaõiged faktiväited: − hageja korraldusel on Lasnamäe Vene Gümnaasiumi seintel üleval vene riigitegelaste portreed (väide 1); − hageja eestvedamisel toimub Venemaa riigipea Vladimir Putini poliitika suhtes toetava meelsuse kujundamine Lasnamäe Vene Gümnaasiumis (väide 2); − hageja toetab Vladimir Putini poliitikat ja sõjalist tegevust Ukraina suunal (väide 3). Kiri oli ministeeriumi dokumendiregistris avalikkusele kättesaadav. Hageja arvates tulenesid viidatud faktiväited keskmise mõistliku isiku jaoks kirjas sisaldunud tsitaatidest ja selle kontekstist, mida kinnitas kirjale järgnenud meediakajastus ja kommentaarid. Kostja avaldatud faktiväited ei vastanud hageja arvates tõele. Kostja avaldatud ebaõigete faktiväidete tõttu põhjustati hagejale mittevaraline kahju, kuna väited olid hagejat väga raskelt solvavad. Alternatiivselt tugines hageja sellele, et kostja oli ebakohase väärtushinnangu avaldamisega teotanud hageja au. Hagejale tekkis varaline kahju, mis seisnes kohtueelsete õigusabikulude kandmises. Hageja hindas mittevaralise kahju suuruseks 1500 eurot, kuid alternatiivselt palus hageja kohtul välja mõista hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja arvates kuulus vaidlus maakohtu pädevusse, sest hageja ja kostja vahel puudus ameti- või teenistussuhe ning kostja ei algatanud järelevalvemenetlust. Kuivõrd kiri ei olnud haldusmenetluses tehtud menetlustoiming, ei olnud kirja saadetud ka avalikke ülesandeid ja avalikku võimu teostades.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei rikkunud hageja isiklikke õigusi, ei teotanud tema au ega avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või väärtushinnanguid. Kirja adressaadiks ei olnud hageja, vaid kool. Kirjas puudusid hageja esile toodud väited. Kostjani jõudis 10. märtsil 2022 koolist info, mille ta saatis koolile edasi, et viimane saaks märgukirjas viidatud võimaliku probleemiga ise efektiivsemalt ja tulemuslikumalt tegeleda. Kostja ei ole andmete avaldajaks võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1046 ja 1047 tähenduses, sest teabe dokumenteerimise ja avalikustamise kohustus tulenes seadusest. Kostja lähtus kirja saatmisel märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest (MSVS), millest tuleneb otsene kohustus reageerida esitatud pöördumistele. Kostja oleks pidanud andmeid kontrollima vaid siis, kui ta oleks algatanud kooli suhtes haldusjärelevalve põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 84 tähenduses. Meelevaldne oli kostja seostamine erinevates meediaväljaannetes ja internetiportaalides avaldatud hilisemate artiklite ja nendele lisatud kommentaaridega. Neis väljaannetes avaldatud väidete ümberlükkamiseks pidi hageja pöörduma meediaväljaande või vastava kommentaari avaldanud isiku poole. Hageja oli avaliku elu tegelane, kes pidi taluma suuremat tähelepanu ja kriitikat.
2(8)
2-22-10813 Hagi tuli jätta läbi vaatamata, kuna maakohus ei olnud pädev asja lahendama. Vaidlus kuulus halduskohtu pädevusse, sest hageja nõuded kostja kui avaliku võimu kandja vastu tuli lahendada riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel. Lisaks oli tegemist nii vale hageja kui osalt vale kostjaga, mistõttu tuli hagi jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.
3.Harju Maakohus rahuldas oma 24. aprilli 2023. a otsusega hagi osaliselt, kohustades kostjat ümber lükkama 17. märtsi 2022. a kirjas hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited. Veel kohustas maakohus kostjat avaldama valeväidete ümberlükkamiseks sellekohane teade kostja dokumendiregistris ja teatama omal kulul Delfi Meedia AS-ile (endise ärinimega AS Ekspress Meedia), et 17. märtsi 2022. a kirjas hageja kohta avaldatud faktiväited on ebaõiged, ning taotlema hageja kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist eesti keeles internetiportaalis epl.delfi.ee, vene keeles internetiportaalis rus.delfi.ee ning eesti keeles Facebookis Eesti Päevalehe kontol. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot ning sellelt viivise seadusjärgses määras, samuti varalise kahju hüvitise 1404 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis hageja varalise kahju hüvitamise nõude ning sellelt arvutatava viivise nõude rahuldamata. Maakohtu arvates ei esinenud TsMS § 423 lg 1 p-s 13 sätestatud aluseid hagi läbi vaatamata jätmiseks, sest maakohus oli pädev asja lahendama. Kostja kirjale ei olnud võimalik omistada avaliku võimu teostamise elementi. Kostja ei algatanud ega teinud järelevalvet PGS § 84 alusel. Ka ei vastanud kostja tegevus MSVS § 5 lg-le 5. Kostja kirja edastamine ei olnud ka haldusmenetluses tehtud menetlustoiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 tähenduses. Kostja tegevusele ei saanud omistada avalik-õiguslikku iseloomu ning hageja kohta otseste ja kaudsete faktiväidete avaldamine oli kvalifitseeritav eraõigusliku tegevusena. Maakohtu hinnangul sai kirja avaldamist kostja dokumendiregistris pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Asjaolu, et vaidlusalune kiri oli adresseeritud koolile, mitte isiklikult hagejale, ei muutnud seda, et kiri sisaldas faktiväiteid hageja kohta. Kostja avaldas hageja suhtes väited 1–3, mis olid käsitatavad faktiväidetena ning võimaldasid omistada hagejale negatiivseid hinnanguid, kahjustades selliselt hageja mainet. Väidete 1–3 puhul tekkis mõistlikul isikul arusaam, et hageja koolidirektorina soosis või vähemalt talus ega keelanud tema juhitavas koolis Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas ning oli toetav Venemaa riigitegelaste suhtes, eksponeerides nende portreesid kooli seintel ja seeläbi kujundades soosivat meelsust õpilaste seas. Keskmisel mõistlikul isikul sai tekkida ka arusaam, et eelkirjeldatu oli võimalik üksnes juhul, kui hageja isiklikult jagas nimetatud väärtusi. Maakohus rahuldas VÕS § 1047 lg 4 alusel hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude. Kuigi kostja ei vastutanud meediaväljaande tegevuse eest, tuli tal ebaõigete andmete avaldamise põhjustajana siiski hageja nõudmisel teha kõik endast olenev hageja õigusi rikkuva olukorra lõpetamiseks. Nii sai kostja esitada meediaväljaannetele avalduse, milles teatab, et kõnealused hageja kohta esitatud andmed on valed ja kostja taotleb enda kulul andmete ümberlükkamist. Kostja ei tõendanud, et kahju tekitamine ebaõigete ja hageja mainet kahjustavate faktiväidete avaldamisega ei olnud õigusvastane. Kostja oli süüdi hagejale õigusvastase kahju tekitamises. Kohus rahuldas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude VÕS §-de 128 ja 134 alusel, pidades hageja taotletud mittevaralise kahju hüvitist 1500 eurot põhjendatuks ning kohaseks, arvestades hagejale põhjustatud üleelamisi ning kostja rikkumise raskust.
3(8)
2-22-10813
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi kas läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja arvates pidi maakohtu asemel vaidlust lahendama halduskohus. Maakohus leidis vääralt, et kiri sisaldas hageja au teotavaid faktiväiteid. Kiri ei olnud adresseeritud hagejale, vaid koolile. Oma tegevuses lähtus kostja avalik-õiguslikust regulatsioonist ning lubatud käitumine avaliku õiguse järgi ei saa olla õigusvastane eraõiguse järgi. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 1055 lg-t 1. Kostja ei olnud seotud meediaväljaandes avaldatud artiklitega. Avaliku dokumendi registreerimine dokumendiregistris ei olnud õigusvastane. Dokumendiregistri pidamise kohustus on kõikidel täidesaatva riigivõimu asutustel (sh kostjal) lähtuvalt avaliku teabe seadusest. Dokumentide avaldamise piiramine (teabe tunnistamine asutusesiseseks kasutamiseks) on erandlik ja selleks peab olema seadusest tulenev alus. Kiri ei andnud alust tunnistada, et teave oli asutusesiseseks kasutamiseks. Kostja vastutus oli välistatud ka süü puudumise tõttu. Kui kostja avaldas kohtu arvates ebaõigeid fakte või hinnanguid, siis tuli tuvastada nende avaldamise õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses ja süü VÕS §-de 1043 ja 1050 tähenduses.
5.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 3. novembri 2023. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, millega maakohus hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks rahuldas, ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks rahuldamata, muutis menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu arvates maakohus eksis, kui leidis, et vaidlusalune suhe ei olnud avalik-õiguslik. Kostja pöördumine oli avalikkusele kättesaadav ministeeriumi dokumendiregistris kuni sellele juurdepääsupiirangu seadmiseni. Kostja on avaliku võimu kandja. Ministeerium on riigieelarvest finantseeritav valitsusasutus, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine (Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg 1). Lasnamäe Vene Gümnaasium on kohaliku omavalitsuse asutus (Tallinna Haridusameti hallatav asutus). Haldusjärelevalvet koolide ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle teeb PGS § 84 järgi Haridus- ja Teadusministeerium eesmärgiga tagada põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavus ja neile võrdsetel alustel juurdepääsetavus, õppe ja kasvatuse korraldamine ning selle kvaliteet ja tulemuslikkus. Pöördumine oli adresseeritud hagejale kui kooli direktorile. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud ministeeriumi kirja sisust teha hageja soovitud järeldust, et kiri oli adresseeritud eraõiguslikule isikule ja mitte ametiasutusele. Tuleb eeldada, et kui ministeerium avaldab teavet, siis see on avalikõiguslik tegevus ning selle võib kummutada vaid avaldatava teabe ülekaalukas ja tihe seos eraõiguslikus vormis täidetavate ülesannetega. Pöördumist koostades ja edastades ei lähtunud ministeerium ühegi oma töötaja või teenistuja erahuvist, vaid täitis oma seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid ja rakendas talle seadusega antud avaliku võimu volitusi. Koolile adresseeritud kirja dokumendiregistris registreerimine oli HMS § 106 lg 1 mõttes toiming, millega kaasnes teabe avaldamine. Vaidlusaluse pöördumise koostas ministeeriumi töötaja. Sellega edastas haldusorgan (üldhariduskooliga seostuvate valdkondade eest vastutav ministeerium kui avaliku halduse kandja) munitsipaalkoolile kui teisele avaliku halduse kandjale haldusmenetluses kooli tegevuse kohta 4(8)
2-22-10813 laekunud kaebuse. Ministeeriumi poole pöördumist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus ning pöördumistega seostuv on avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 järgi üldjuhul avalik. Avalikule teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras (AvTS § 3 lg 2). Kostja oli lisaks esile toonud ja tõendanud, et ka kool lähtus kostja pöördumisele vastates koolis kehtestatud asjaajamiskorrast. Kostja toimingu õiguspärasuse hindamisel tuli ringkonnakohtu arvates esmajoones lähtuda HMS §-st 107 ning vaidluses sellise toiminguga tekitatud kahju üle tuli RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt lisaks kohaldada ka VÕS §-e 1046 ja 1047 osas, milles need ei olnud vastuolus haldusõiguslike normidega. Lisaks oli hageja kahju hüvitamise nõudmisel tuginenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) rikkumisele. Vaidlusalune kostja tegevus oli IKÜM kohaldamisalas. Juhul, kui pöördumises avaldati teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, olid dokumendiregistris registreerimise toimingud käsitatavad isikuandmete (art 4 p 1) töötlemisena (art 4 p 2) ja kostja oli vastutav töötleja (art 4 p 7). IKÜM rikkumise tulemusel on kannatanul õigus saada mh vastutavalt töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest (art 82 lg 1). Ministeeriumile tulenes PGS § 84 lg-st 1 õigus teha koolide ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle haldusjärelevalvet. Isegi siis, kui kostja ei tõendanud tema poole pöördumise fakti, oli tal õiguslik alus olukorda kontrollimata pöörduda kooli poole, selgitades pöördumise eesmärki (tuntakse muret koolikeskkonna turvalisuse pärast), ja pakkuda välja omapoolset meedet vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks koolis (PGS §-d 44 ja 58). See võimaldas koolil ise faktilised asjaolud tuvastada ning olukord lahendada. Kirja dokumendiregistris avaldamine oli andmete avalikustamine. Dokumendiregistri pidamise kohustus on kõikidel täidesaatva riigivõimu asutustel (AvTS §-d 11 ja 12). Ministeeriumi kirjavahetus teiste asutustega on avalik teave AvTS § 3 mõttes ja ministeerium on riigiasutusena teabevaldaja (AvTS § 5 lg 1 p 1), kes on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras (AvTS § 9 lg 1). Tulenevalt hageja taotlusest otsustas kostja seada kirjale juurdepääsupiirangu AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel (asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatakse teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust). Kostja lähtus seejuures Andmekaitse Inspektsiooni juhendist, mis võimaldab tunnistada teabe asutusesiseseks kasutamiseks, kui isik seda ise soovib. Kostja pöördumine oli adresseeritud koolile, mitte personaalselt hagejale kui füüsilisele isikule, kes oli pöördumise tegemise ajal kooli direktori kohusetäitja. Samuti vastas hageja pöördumisele koolipere nimel. Konteksti arvestades puudutas pöördumise sisu kooli kui õppeasutust. Ministeeriumi üks põhiülesannetest on mh anda õppeasutustele nõuandeid tegutsemiseks keerulistes olukordades, nagu Ukraina sõja algus seda oli. Eelnevast tulenevalt ei avaldatud pöördumises (ega ka järeldunud sellest) hageja välja toodud ja tema kohta käivaid faktiväiteid. Kuna kostja ei avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, mille ümberlükkamist taotleti, ei saanud hageja kostjalt nõuda, et kostja esitaks Delfi Meedia AS-ile taotluse, milles lükkab need väited ümber. Kostja, kirjeldades oma pöördumises kooli keskkonda, andis hageja kohta negatiivse väärtushinnangu (hageja soosiv suhtumine Venemaa poliitikasse ja tegevusse Ukrainas). Tegemist oli negatiivse hinnanguga, mis kahjustas hageja mainet. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Samuti olid kohaldatavad VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2. Pöördumises kirjeldatud
5(8)
2-22-10813 asjaolud olid selle koostamise ajal avalikkuse kõrgendatud huvi all, mida kostja oleks pöördumise sõnastamisel pidanud arvestama või kahtluse korral kehtestama kirjale kohe juurdepääsupiirangu. Hageja munitsipaalkooli direktori kohusetäitjaks olemine ei andnud automaatselt alust pidada teda avaliku elu tegelaseks, kes pidi seetõttu taluma suuremat tähelepanu ja kriitikat. Avalikkuse huvides ja seega ka VÕS § 1046 lg 2 mõttes ei saanud olla õiguspärane isiku au teotamine pöördumises sisaldunud väärtushinnangu (hageja venemeelsus) avaldamise teel. Asjaolusid, mis VÕS § 1046 lg 2 kohaselt võimaldaksid lugeda au teotamise ebakohase väärtushinnanguga õiguspäraseks, ringkonnakohtu arvates ei esinenud. Rikkumist ei välistanud asjaolu, et ministeerium ja kool suhtlesid avalik-õiguslikus suhtes. Ringkonnakohus pidas mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist põhjendatuks ka RVastS § 9 lg 1 alusel. Hagejale tekkinud kahju ületas lävendi, mis õigustas mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Kuigi väärtushinnang ei olnud vulgaarne ega mõnitav, oli hagejast venemeelse koolijuhi kuvandi loomine äärmiselt negatiivne ja hagejat kahjustav.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) esitas kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud järeldust, mille kohaselt sisaldas vaidlusalune kiri hageja kohta käivat ebakohast väärtushinnangut. Kiri ei väljendanud isegi kaudset vihjet, et hagejale kui koolidirektorile sai omistada venemeelsust. Kirjas esitati väiteid kooli kui asutuse kohta. Kiri viitas üksnes sellele, et kostja poole oli pöördunud isik, kes oli väitnud, et kooli seintel rippusid Venemaa riigitegelaste portreed. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta kõikide kostja väidete ja põhjenduste kohta ning jättis arvestamata õigusvastasust välistavate asjaoludega. Kirja lisamine kostja dokumendiregistrisse oli kooskõlas kostja pikaajalise praktikaga. Kostja tegevus oli õiguspärane ja mittesüüline, puudus hooletus. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, kuna ringkonnakohus leidis, et kostja toiming oli õiguspärane, sest kiri tuli dokumendiregistrisse lisada, samas aga õigusvastane. Ringkonnakohus ei võtnud arvesse, et hageja oli avaliku elu tegelane põhjusel, et ta oli munitsipaalkooli juht, vähemalt alates 2021. aastast poliitiliselt aktiivne ning esitas hagi kostja arvates poliitilistel eesmärkidel.
8.Hageja esitas vastukassatsioonkaebuse. Hageja arvates leidis ringkonnakohus ebaõigesti, et vaidlus tekkis avalik-õiguslikust suhtest. Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 1046 lg-t 1, kui leidis, et kirjas ei sisaldunud hageja kohta esitatud ebaõigeid faktiväiteid. Juurdepääsupiirangu lisamine kirjale kinnitas, et selles sisaldusid hageja kohta esitatud isikuandmed. Keskmise mõistliku isiku arusaama kohaselt avaldati kirjas väiteid hageja kohta. Pöördumise esimeses lauses viidati just hagejale. Kirjas viidatud väidete tõele vastavust oleks olnud võimalik põhimõtteliselt kontrollida. Nii oleks saanud tuvastada, kas hageja korraldusel riputati kooli seintele Venemaa riigitegelaste portreesid, kas hageja eestvedamisel toimus V. Putini poliitika suhtes toetava meelsuse kujundamine koolis ning kas hageja ka ise toetas V. Putini sõjalist tegevust Ukraina vastu. Ringkonnakohus oleks pidanud jätma kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, puudus alus maakohtu otsuse tühistamiseks ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas. Isegi siis, kui leida, et kirjas avaldati väärtushinnanguid ja mitte faktiväiteid, oleks tulnud kõik apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda, kuna rahuldati hageja alternatiivnõue tuvastada, et kirjas sisaldusid ebakohased väärtushinnangud (TsMS § 163). Ringkonnakohus eksis ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel. Ringkonnakohus oleks pidanud kaaluma, millised hageja lepingulise esindaja kulud olid toimingupõhiselt hinnates põhjendatud ja vajalikud. 6(8)
2-22-10813
9.Pooled vaidlesid üksteise kaebusele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Asjas on TsMS § 691 p 5 alusel võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse. Hageja vastukassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
11.Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas pooltevaheline vaidlus tekkis avalik-õiguslikust suhtest ning kas kirjas sisaldusid ebaõiged faktiväited või ebakohased väärtushinnangud hageja kohta. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja kiri oli ministeeriumi dokumendiregistris kuni sellele juurdepääsupiirangu seadmiseni avalikkusele kättesaadav.
12.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga selle kohta, et ministeeriumi ja kooli vaheline suhtlus, mille käigus avaldati (mh väidetavalt hagejat puudutavaid) andmeid, toimus avalikõiguslikus suhtes. Vaidlusalust pöördumist koostades ja edastades täitis ministeerium kui avaliku võimu kandja ja riigieelarvest finantseeritav valitsusasutus oma seadustest tulenevaid avalikke ülesandeid ning rakendas talle seadusega antud avaliku võimu volitusi. Pöördumise sisust järelduvalt vahendas üldhariduskooliga seonduvate valdkondade eest vastutav ja järelevalveõiguslik ministeerium avaliku halduse kandjana munitsipaalkoolile kui teisele avaliku halduse kandjale kooli tegevuse kohta ministeeriumisse saabunud kaebust. Pöördumise eesmärk oli juhtida tähelepanu vajadusele tagada hageja juhitud koolis õigusaktide järgimine ja koolikeskkonna turvalisus.
13.Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust, et kirja sisust ei saanud järeldada ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta (VÕS § 1047), kuna kiri oli adresseeritud koolile, mitte personaalselt hagejale kui füüsilisele isikule, kes oli pöördumise tegemise ajal kooli direktori kohusetäitja. Küll aga leidis ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et kostja, kirjeldades koolis väidetavalt valitsevat keskkonda, andis hageja kohta negatiivse väärtushinnangu VÕS § 1046 tähenduses. Nimelt väljendas kiri ringkonnakohtu arvates hinnangut, mille kohaselt hageja suhtuvat soosivalt Venemaa poliitikasse ja tegevusse Ukrainas.
14.Kolleegium on sarnaselt ringkonnakohtuga seisukohal, et kiri ei sisaldanud ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta. Koolile adresseeritud kiri kandis pealkirja „Soovitused“, sellega pöörduti kooli direktori kohusetäitja poole tema nimega. Kiri sisaldas teavitust kolmandalt isikult saabunud märguande kohta (pöörduja tunneb muret koolikeskkonna turvalisuse pärast) ning soovitusi kooli tegevuse ja abinõude kohta vägivallavaba koolikeskkonna kujundamisel. Kirjas ei leidu ühtegi väidet nimeliselt hageja kohta. Vaidluse korral selles, kas tegemist saab olla nt kaudselt avaldatud faktiväidetega, peab kohus tuvastama, kas kostja avaldas midagi üldsusele mõistliku inimese arusaama järgi. Seejuures tuleb hinnata võimaliku avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaama vastava faktiväite avaldamise suhtes (vt ka RKTKm 01.12.2021, 2-15-18661/52, p 11; RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vaidlusalusest kirjast ei saanud järeldada ebaõigete andmete avaldamist hageja kohta.
15.Ringkonnakohtu hinnangul andis kostja, kirjeldades oma pöördumises koolis valitsevat keskkonda, hageja kohta negatiivse väärtushinnangu (hageja soosiv suhtumine Venemaa poliitikasse ja tegevusse Ukrainas). Kolleegiumi arvates kohaldas ringkonnakohus vääralt VÕS § 1046, kui leidis, et kiri sisaldas ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta. 7(8)
2-22-10813 VÕS § 1046 alusel nõude rahuldamine eeldab, et ebakohase väärtushinnanguga oleks teotatud konkreetse isiku au. Kirjas ei esitatud ühtegi isikustatud väidet ega hinnangut hageja kohta. Ainuüksi kirja alguses olevas pöördumises „Austatud Lasnamäe Vene Gümnaasiumi direktori kohusetäitja Andrei Kante“ hageja nimele viitamisest ei saa järeldada, et kirjas sisaldusid väärtushinnangud just hageja kui konkreetse isiku kohta. Asutuse üldise töökorralduse kohta märkuste tegemine ja soovituste andmine ei tähenda väärtushinnangute andmist kindla isiku kohta ja seda ei saa tuletada ka ainuüksi asjaolust, et asutuse juhi ülesannete hulka kuulub selle asutuse töös õigusaktide järgimise ja turvalise õpikeskkonna tagamine. Pöördumist kooli juhtkonna poole kolmandalt isikult ministeeriumini jõudnud väite tõttu selle kohta, et koolis ripuvad üleval Venemaa riigitegelaste portreed, mis kujundavad toetavat meelsust Venemaa riigipea V. Putini suhtes, saab mõistliku inimese arusaama järgi käsitada ministeeriumi kui järelevalvepädevusega ametiasutuse päringut, mille eesmärk oli kontrollida saabunud teabe tegelikkusele vastavust. Nimetatu ei kujuta endast ebakohase väärtushinnangu avaldamist direktori kohusetäitja kohta, ei riiva tema au ega ole VÕS § 1046 järgi ka õigusvastane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (vt RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 11). Mitte igasugune enda puudutatuna tundmine ei anna alust rääkida au või hea nime teotamisest (vt ka RKHKo 24.01.2017, 3-3-1-65-16, p 18). Eeltoodud põhjustel tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vastukassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel tuleb menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta hageja kanda. Kuna Riigikohus tühistab alama astme kohtute otsused ning teeb vastupidise otsuse, muutes ühtlasi menetluskulude jaotust, ei määra kolleegium oma varasemale kohtupraktikale (vt nt RKTKo 2-20-3847/48 10.04.2024, p 14, samuti RKTKo 31.01.2024, 2-21-7855/57, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika) tuginedes kindlaks menetlusosaliste põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.