Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kai Härmand
Kohtujurist
Ege Pilme
Määruse tegemise aeg ja koht
20.05.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-3588
Tsiviilasi
K Te (pankrotis) pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: K T (isikukood xxx, elukoht xxx) Pankrotihaldur/usaldusisik: Indrek Lepsoo (Roseni 7, 10111 Tallinn, tel.
167, e-post [email protected])
Nr
xxx OÜ Kohtutäitur xx Kohtutäitur xxx Kohtutäitur xxxp Kohtutäitur xxx xxx
xxx AS AS xxx xx AS xxx OÜ xxx OÜ
Rahuldamisjärk II II II II II II II II II II II
Tunnustatud nõue (eurodes) 3 845.66 56.40 18.00 18.00 36.00 2 700.48 150.40 3 927.34 4 672.58 3 838.67 1 664.05
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
pankrotimenetluses.
järjekordse arvelduskonto Coop Pank AS-is. Coop Pank AS on saatnud haldurile teate, et võlgnik on nende juures konto avanud 19.01.2024.a. Coop Pank AS arvelduskontol puuduvad arvestatavad sissetulekud ja väljaminekud. Haldur ei ole pankrotimenetluses esitanud ühtegi hagi. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks olnud võimalik esitada perspektiivikaid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Elatist makstud ei ole. Pandieseme haldamise ja müügiga seotud otsesed kulud puuduvad. Pankrotihalduri hinnangul tuleb lugeda võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega teod. Võlgnik on oma varasemaid võetud kohustusi osaliselt refinantseerinud uute võetud laenudega. Võlgniku pangakonto ilmestab võlgniku hooletut suhtumist võetud kohustustesse ja soovimatust võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses rahuldada, kuna laenatud rahalisi vahendeid on panustatud ka hasart- ja kihlveomängudele ning lihtsalt ära elatud. Võlgnik on võtnud kiirlaene olukorras, kus ta pidi aru saama, et tal puuduvad võimalused neid laene tagastada. Halduri hinnangul tuleb kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik on neli päeva pärast pankroti väljakuulutamise määruse tegemist avanud arvelduskonto AS-is SEB Pank, millest võlgnik haldurit ei teavitanud. Samuti on võlgnikul Revoluti konto, millest kasutamisest sai haldur samuti teadlikuks menetluse kestel. Revoluti kontole on võlgniku selgitusel laekunud tööampsudest saadud tasu ja SEB kontole töötasu xxx OÜ-st. Võlgnik ei ole haldurit teavitanud menetluse vältel ka tööle asumisest ja sissetulekute saamisest. Võlgnik on avanud endale lisaks novembris Coop Pank AS arvelduskonto, samuti sellest haldurit teavitamata. Juunist kuni oktoobrini laekus SEB kontole 7748,36 eurot, millest 4123,36 eurot kuulus arestimisele. Võlgniku selgituse kohaselt on temaga seotud üksnes xxx OÜ-st saadud töötasu – viimased laekumised olid seotud võlgniku tüdruksõbraga, kes kasutas võlgniku kaarti ja lasi sinna kaks ülekannet teha. Halduri nõudele esitada tõendid ja tüdruksõbra kinnitus esitatud asjaolude kohta, võlgnik ei reageerinud. Haldur on võlgnikule teatanud, et arestimisele kuulunud summa tuleb tagastada SEB Pank AS kontole, kuid summat ei ole pankrotivarasse tagastatud. Võlgnik on andnud 08.05.2023.a. kohtus võlgniku vande, kus haldur ja kohus on võlgnikule selgitanud tema kohustusi pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses. Halduri hinnangul ei ole võlgnik oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud, sh on varjanud oma vara, mistõttu tuleb kohustustest vabastamise menetluse lõpetada. Haldur toob esile ka selle, et 15.09.2023.a on võlgnik kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1 ja 5 järgi (kriminaalasi 1-23-4272) ja rahuldatud kannatanute tsiviilhagid (nõuded kokku summas 3240 eurot). Võlgnikule etteheidetavatest tegudest saab järeldada, et võlgniku eesmärk on varalise kasu saamine teiste arvel, sh vajadusel seadust rikkudes. See aga on täielikult vastuolus kohustustest vabastamise menetluse olemusega, kuivõrd menetluse edukus eeldab võlgniku soovi oma kohustusi võimalikult suures ulatuses täita. Pankrotihaldur taotleb käesolevas pankrotimenetluses toimingutasu summas 2 x 725 eurot, so 1450 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 319 eurot. K Te võlausaldajate 23.01.2024.a üldkoosolek on nõustunud halduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega toimingutasuna kohtule summas 1450 eurot, millele lisandub käibemaks summas 319 eurot. Pankrotihaldur palub tasust 725 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänu jätta võlgniku kanda. 30.01.2024 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2100 eurot hiljemalt 09.02.2024. Deposiiti ei tasutud.
Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja
pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 30.01.2024 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2100 eurot hiljemalt 09.02.2024. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud, müümata pankrotivara ei ole. Pankrotivara laekunud ei ole. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Indrek Lepsoo tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lg-s 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete
täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 113 kohaselt füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur palub määrata tasuks toimingutasuna 1450 eurot, millele lisandub käibemaks. 23.01.2024.a üldkoosolek on nõustunud halduri poolt esitatud halduri tasu arvestusega. Kohus leiab, et haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab pankrotihalduri tasu toimingutasuna 1450 eurot (lisandub käibemaks). Pankrotihaldur palub tasust 725 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänu jätta võlgniku kanda. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuivõrd kohus kuulutas võlgniku pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu summas 725 eurot (lisandub käibemaks 159,5 eurot) hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasust ülejäänud osa, mida menetlusabi ei kata, mõista vastavalt pankrotihalduri taotlusele, osaliselt, s.o summas 725 eurot (lisandub käibemaks 159,5 eurot), välja võlgnikult. Tasu tuleb kanda OÜ INC Partner (registrikood 11008111) arveldusarvele nr xxx, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Võlgnik on maksejõuetusavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §5
s 173 nimetatud kohustusi. Kohus on kuulutanud juba 12.04.2023 määrusega välja võlgniku pankroti ja algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihaldur on esitatud aruandes leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada, kuna võlgnik ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud, sh on varjanud oma vara. FiMS § 49 lg 8 kohaselt võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. FiMS § 49 lg 5 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Lg-te 3 ja 4 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja keelduda võlgnikku kohustustest vabastamisest, kuivõrd võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FiMS §-s 47 nimetatud kohustusi – varjanud oma vara, ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on korduvalt avanud arvelduskontosid, kuhu on laekunud võlgniku töötasu, kuid võlgnik ei ole teavitanud pankrotihaldurit sellest ega ole vaatamata pankrotihalduri nõudele kandnud pankrotivarasse töötasust arestimisele kuuluvat summat. Lisaks on võlgnik 15.09.2023 süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1 ja 5 järgi (kriminaalasi 123-4272) ja rahuldatud on kannatanute tsiviilhagid. Kohtuotsus on jõustunud 03.10.2023.Kohtuotsuse kohaselt pani võlgnik, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, tahtlikult toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, avalikkuse poole pöördudes, see on KarS § 209 lg 2 p 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Võlgnik on kohtu hinnangul rikkunud oostöökohustust, tulu teenimise kohustust ning tahtlikult toime pannud kuritegusid, mis kõik eraldi võetuna ja ka kogumi on kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks. 13.02.2024 ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. Kohus on 02.04.2024 kirjaga võlgnikule andud tähtaja omapoolseteks selgitusteks, kuid võlgnik kohtule selgitusi ei esitanud. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku Indrek Lepsoo usaldusisiku kohustustest vastavalt FiMS § 55 lg 1p 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.