Võlaõigus

1

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

B2 Impact OÜ (hageja) esitas 11.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse D. U. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista OÜ Omaraha (esialgne krediidiandja) ja D. U. vahel sõlmitud laenulepingutest nr S236039205, S236246013, S246523734 ja S246570402 tulenev põhivõlgnevus 1282,99 eurot, intressid 121,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 185,84 eurot, sissenõudmiskulud 35,00 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.09.2025 põhinõudelt 1282,99 eurolt kuni põhinõude rahuldamiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 315 eurot (riigilõiv hagiavalduselt) ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Viru Maakohus võttis 05.11.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult hagiavaldusele vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.12.2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

2

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Omaraha 08.05.2023 laenulepingu S236039205, 21.08.2023 laenulepingu nr S236246013, 15.02.2024 laenulepingu nr S24652373 ja 20.03.2024 laenulepingu nr S246570402. 08.05.2023 sõlmitud laenulepingu nr S236039205 (dtl 45) kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 490 eurot, perioodiga 2 aastat, krediidikulukuse määraga 45% aastas. Krediidi kulukuse määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 490 eurot, intressimäär 34,36% aastas, lepingu kestus 24 kuud, lepingutasu 0,00 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Samuti nähtub, et hagejal on tulenevalt laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud/ kaasnevad kulud) tulenevalt õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, s.o 34,36% aastas või seadusjärgses määras, kui see on kõrgem. Laenusumma 490 eurot on kostja arvelduskontole üle kantud 08.05.2023 (dtl 54, maksekorraldus), millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud tagatisfondi tasu 14,70 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 544,14 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 362,24 eurot, intressi katteks 181,57 eurot ja viivise katteks 0,33 eurot (lisa 8). Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas laenuandja kostjale 03.03.2025 teatise (dtl 57), millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 08.01.2025, 08.02.2025 ja 08.03.2025 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 18.03.2025, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale B2 Impact OÜ (dtl 58). 21.08.2023 sõlmitud laenulepingu nr S236246013 (dtl 99) kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 540 eurot, perioodiga 2 aastat, krediidikulukuse määraga 41,4% aastas. Krediidi kulukuse määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 540 eurot, intressimäär 29,48% aastas, lepingu kestus 24 kuud, lepingutasu 10,80 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Samuti nähtub, et hagejal on tulenevalt laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud/ kaasnevad kulud) tulenevalt õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, s.o 29,48% aastas või seadusjärgses määras, kui see on kõrgem. Laenusumma 540 eurot on kostja arvelduskontole üle kantud 21.08.2023 (dtl 107, maksekorraldus), millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 10,80 eurot, tagatisfondi tasu 16,20 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 452,47 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 301,65 eurot, intressi katteks 150,44 eurot ja viivise katteks 0,37 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas laenuandja kostjale 16.03.2025 teatise (dtl 110), millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses enamgi kui kolme 3

järjestikuse 21.12.2024, 21.01.2025, 21.02.2025 ja 21.03.2025 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 31.03.2025, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale B2 Impact OÜ (dtl 111). 15.02.2024 sõlmitud laenulepingu nr S246523734 (dtl 152) kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 700 eurot, perioodiga 3 aastat, krediidikulukuse määraga 43,4% aastas. Krediidi kulukuse määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 700 eurot, intressimäär 31,67% aastas, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu 14 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Samuti nähtub, et hagejal on tulenevalt laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud/ kaasnevad kulud) tulenevalt õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, s.o 31,67% aastas või seadusjärgses määras, kui see on kõrgem. Laenusumma 700 eurot on kostja arvelduskontole üle kantud 15.02.2024 (dtl 161,maksekorraldus), millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 14 eurot, tagatisfondi tasu 28 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 275,91 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 121,85 eurot, intressi katteks 153,91 eurot ja viivise katteks 0,15 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas laenuandja kostjale 10.03.2025 teatise (dtl 164), millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse 15.12.2024, 15.01.2025, 15.02.2025 ja 15.03.2025 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 25.03.2025, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale B2 Impact OÜ (dtl 166). 20.03.2024 sõlmitud laenulepingu nr S246570402 (dtl 207) kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 400 eurot, perioodiga 3 aastat, krediidikulukuse määraga 42,9% aastas. Krediidi kulukuse määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 400 eurot, intressimäär 31,34% aastas, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu 8 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Samuti nähtub, et hagejal on tulenevalt laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud/ kaasnevad kulud) tulenevalt õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, s.o 31,34% aastas või seadusjärgses määras, kui see on kõrgem. Laenusumma 400 eurot on kostja arvelduskontole üle kantud 20.03.2024 (dtl 216, maksekorraldus), millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 8,00 eurot, tagatisfondi tasu 16,00 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 139,59 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 61,27 eurot, intressi katteks 78,17 eurot ja viivise katteks 0,15 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas laenuandja kostjale 15.03.2025 teatise (dtl 219), millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse 20.12.2024, 20.01.2025, 20.02.2025 ja 20.03.2025 osamakse tasumisega, ütles

4

Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 31.03.2025, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale B2 Impact OÜ (dtl 220). Laenulepingu nr S236039205 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 127,76 eurot. Kostjale väljastati lepingu alusel laenu 490 eurot. Kostja tegi põhisumma katteks tagasimakseid kokku summas 362,24 eurot, mistõttu on hageja esitatud põhivõla nõue summas 127,76 eurot põhjendatud. Laenulepingu nr S236246013 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 238,35 eurot. Kostjale väljastati lepingu alusel laenu 540 eurot. Kostja tegi põhisumma katteks tagasimakseid kokku summas 301,65 eurot, mistõttu on hageja esitatud põhivõla nõue summas 238,35 eurot põhjendatud. Laenulepingu nr S246523734 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 578,15 eurot. Kostjale väljastati lepingu alusel laenu 700 eurot. Kostja tegi põhisumma katteks tagasimakseid kokku summas 121,85 eurot, mistõttu on hageja esitatud põhivõla nõue summas 578,15 eurot põhjendatud. Laenulepingu nr S246570402 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 338,73 eurot. Kostjale väljastati lepingu alusel laenu 400 eurot. Kostja tegi põhisumma katteks tagasimakseid kokku summas 61,27 eurot, mistõttu on hageja esitatud põhivõla nõue summas 338,73 eurot põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga kokku 1282,99 eurot (127,76 + 238,36 + 578,15 + 338,73 = 1282,99). Kohus leiab, et hageja esitatud põhivõla nõue on põhjendatud. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingust tulenev intress arvestatakse laenujäägilt kogu laenuperioodi vältel kokkulepitud intressimääraga aastas. Hageja palub laenulepingu nr S236039205 alusel kostjalt välja mõista tasumata maksegraafikujärgne intress perioodi 09.11.2024 – 08.03.2025 kokku summas 9,16 eurot (intressimäär 34,36% aastas), laenulepingu nr S236246013 alusel kostjalt välja mõista tasumata maksegraafikujärgne intress perioodi 22.11.2024 – 21.03.2025 kokku summas 19,86 eurot (intressimäär 29,48% aastas), laenulepingu nr S246523734 alusel kostjalt välja mõista tasumata maksegraafikujärgne intress perioodi 16.11.2024 – 15.03.2025 kokku summas 58,54 eurot (intressimäär 31,67% aastas) ja laenulepingu nr S246570402 alusel kostjalt välja mõista tasumata maksegraafikujärgne intress perioodi 21.11.2024 – 20.03.2025 kokku summas 34,02 eurot (intressimäär 31,34% aastas). Kohtu hinnangul on hageja intressinõue summas 121,58 eurot (9,16 + 19,86 + 58,54 + 34,02 = 121,58) põhjendatud. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub laenulepingu nr S236039205 alusel kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 127,76 eurolt lepingujärgses määras, s.o 34,36% aastas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (19.03.2025-11.09.2025) kokku summas 21,29 eurot. Laenulepingu nr S236246013 alusel palub kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 238,35 eurolt lepingujärgses määras, s.o 29,48% aastas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (01.04.2025-11.09.2025) kokku summas 31,57 eurot. Laenulepingu nr

5

S246523734 alusel palub kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 578,15 eurolt lepingujärgses määras, s.o 31,67% aastas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (26.03.2025-11.09.2025) kokku summas 85,28 eurot. Laenulepingu nr S246570402 alusel palub kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 338,73 eurolt lepingujärgses määras, s.o 31,34% aastas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (01.04.2025-11.09.2025) kokku summas 47,70 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega (vt www.viivisekalkulaator.ee). Järelikult on sissenõutavaks muutunud viivis 11.09.2025 seisuga kokku 185,84 eurot (21,29+31,57+82,28+47,70). Lisaks on hageja taotlenud alates hagi esitamisest edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 1282,99 eurolt alates 12.09.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Seega juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 1282,99 eurolt arvestatav seadusjärgne viivis alates 12.09.2025-12.01.2026 (k.a) on 43,88 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 12.01.2026 seisuga kokku summas 229,72 eurot (185,84 eurot + 43,88 eurot). Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude jäägilt alates otsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 13.01.2026 kuni põhinõude 1282,99 euro tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista lähtudes VÕS § 113 2 lg 2 p-st 3 sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on kujunenud sissenõudmiskulud järgmiselt: 07.05.2025 nõudekiri summas 25 eurot (dtl-d 221-223), 25.06.2025 nõudekiri summas 5 eurot (dtl-d 224226) ning 12.08.2025 nõudekiri summas 5 eurot (dtl-d 227-229). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu summas 35 on seega põhjendatud. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november 2023, 2 21-13098/50, p 13). Leping nr S236039205 sõlmiti 08.05.2023 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 15,31%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 45% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr (15,31% x 3 = 45,93), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Leping nr S236246013 sõlmiti 21.08.2023 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,72%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 41,4% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr (16,72% x 3 = 50,16), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Leping nr S246523734 sõlmiti 15.02.2024 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 43,4% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr (17,36% x 3 = 52,08), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Leping nr S246570402 sõlmiti 20.03.2024 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 42,9% on väiksem,

6

kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr (17,36% x 3 = 52,08), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Hagiavaldusest nähtuvalt kontrolliti lepingute nr S236039205, S236246013, S246523734 ja S246570402 sõlmimise eelselt kostja krediidivõimelisust. Enne lepingute sõlmimist esitas kostja taotlused krediidi saamiseks (dtl-d 32, 59, 112, 167), milles märkis oma andmed sissetuleku, majapidamiskulude, finantskohustuste, ülalpeetavate kohta. Peale seda kontrollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringud AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks. Skoori määramisel arvestati andmeid Krediidiinfo, Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud (dtl-d 34-35). Analüüsiti arvelduskonto väljavõtteid (dtl-d 61-97, 114-150, 169-205). Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingutest tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel, sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Omaraha OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja lepinguid sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral. Kohus rahuldab hagi kogu haginõude ulatuses tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

7

Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.