110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn) kaudu Lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa, [email protected] Puudutatud isik 1: P. A. (isikukood xxxx, kontakt: xxxx, epost: xxxx), lepinguline esindaja Philippe Hind, epost: [email protected] Puuduatud isik 2: K. V. (xxxx, kontakt: xxxx, epost: xxxx Puudutatud isik 3: Tallinn, Ehitajate tee 37 korteriühistu 80261200, Xxxx registrijärgne e-post: [email protected]), esindaja juhatuse liige A. P.
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
Ärakuulamised 14.11.2022, osalesid K. Ojamaa ja P. A., P. H., K. V., P. S., 15.05.2023, osalesid K. Ojamaa, P. A., 09.04.2024, Tallinn, osalesid K. Ojamaa ja P. A.
2.Välja mõista P. A.elt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kahju hüvitist 4000 eurot, viivist 795,18 € ja alates 16.02.2022 viivist võlaõigusseaduse §-i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitamiseni.
Jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebust Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue, põhjendused
1.Avaldaja palub P. A.elt välja mõista kahju hüvitist 8081,37 eurot, viivist 1604,76 (15.02.2022 seis) eurot ja alates 16.02.2022 viivist kuni põhinõude (8081,37 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. Menetluskulud palub jätta P. A.e kanda.
2.19.02.2019 toimus Xxxx asuvas korteris kahjujuhtum. Korteriomand kuulub K. V.ile (endine perekonnanimi L.) Avaldaja oli selle korteriomandi kindlustunud (kindlustusleping, poliis nr xxxx, lisa 1). Kindlustusvõtjaks on K. V.. Kindlustuslepingus on kokku lepitud omavastutus 100 eurot.
3.Avaldaja sai 20.02.2019 kahjuteate 19.02.2019 toimunud juhtumi kohta. Teate kohaselt läks ülemisel naabril vannitoas katki külmaveetoru ja seetõttu tekkis uputus. Teate kohaselt sai kahjustada köögimööbel, vannituba, köök, esik, osaliselt elutuba, põrand oli läbimärg (parkett pundus), seina peal oli värvi alla kogunenud suur mull. Vesi oli mitu tundi jooksnud enne, kui ülemine naaber kätte saadi (lisa 2). Teate kohaselt tuli kutsuda lukuabi, kes tegi lahti kannatanu korteri ukse (lisa 3).
4.Ühistu raamatupidaja M. L. teatas, et xxxx. korteris põhjustas torustik veeavarii. Lekke peatamiseks kutsuti välja ISS Eesti AS, kes seiskas vee. Aktis märgiti, et korteris nr xxxx lõhkes pesumasina voolik ja kuna omanik ei olnud kodus, siis olid xxxx. korteri veekahjustused suured (lisa 4).
5.Avalduse asjaolude kohaselt sai kogu xxxx m2 suurune korter, sh vannituba, esik, tuba, köögimööbel, veekahjustusi Korteris tuli kasutada 10 päeva niiskusimurit. Tööde ajal selgusid lisakahjud.
6.Korterit nr xxxx oli võimalik parandada (remontida). Redwood OÜ esitas hinnapakkumise 12682,37 eurole (lisad 5 ja 7). Kuna taastamistööde käigus selgus, et vaja oli teha lisatöid, siis koostas Redwood OÜ lisakalkulatsiooni 970,80 eurole (lisa 7). Redwood OÜ taastas korteri nr xxxx siseviimistluse kahjustused. Redwood OÜ esitas avaldajale arve, mis oli 100 euro võrra väiksem, sest kindlustusvõtja omavastutus 100 eurot jäi viimase kanda. Redwood OÜ esitas avaldajale korteri taastamiskulude arve seega 12582,37 eurole (lisa 8). Avaldaja hüvitas korteri siseviimistluse taastamismaksumuse 12582,37 eurot (lisa 9).
7.Veeavarii tõttu sai kahjustada ka korteri nr xxxx köögimööbel. Knolle Köögid OÜ tegi köögimööbli asendamiseks hinnapakkumise 3653,58 eurole (lisa 10). Avaldaja ei pidanud seda põhjendatuks, kuna samaväärse köögimööbli maksumus oli koos paigaldusega 1239 (lisa 11). Avaldaja maksis korteri nr xxxx köögimööbli asendamismaksumuse 1239 kindlustusvõtjale (kandis tema arvele, lisa 12).
8.Kindlustusvõtja viibis kahjujuhtumi ajal Eesti teises otsas ning tema naabrid arvasid, et veeavarii sai alguse tema korterist. Selleks, et korterisse pääseda, telliti lukuabi. Pärast korterisse nr xxxx pääsemist selgus, et veeavarii sai alguse korterist nr xxxx. Avaldaja hüvitas korteri nr xxxx välisukse luku avamise ja vahetuse maksumuse 160 eurot kindlustusvõtja arveldusarvele (lisa 13, lisa 14).
9.Kahjule eelnev olukord ei eelda hüvitise vähendamist kulumi võrra, seetõttu ei saa viimast arvestada. Hüvitise vähendamine kulumi võrra läks vastuollu VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3 mõttega.
10.P. A. oli kahjujuhtumi toimumise ajal korteriomandi (registriosa nr xxxx) Xxxx omanik (lisa 15). P. A. vastutab tekitatud kahju eest, kuna veekahju lähtus tema korteriomandist, ta vastutab KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi. P. A.el oli mõistlikult võimalik ette näha, et veeavarii korral võib vesi tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). P. A. ei ole kordagi väitnud, et ta ei vastuta tekitatud kahju eest. Ta pöördus kahjuhüvitise saamiseks oma vastutuskindlustusandja (Swedbank P&C Insurance AS) poole ning sai kogu vastutussumma ulatuses hüvitise (20.05.202 lisa 4). Nii P. A. kui ka tema vastutuskindlustusandja on seisukohal, et kahjujuhtumi põhjustamise eest on vastutav P. A..
11.Avaldaja 07.08.2019 saatis P. A.ele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (lisa 16). Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 23.08.2019. P. A. vastas 24.09.2019, et ta on nõudega nõus, kuid tal ei ole võimalik kogu summat korraga maksta, sest tema vastutuskindlustus ei kata seda summat täielikult. Tal oli võimalik kohe maksta 5900 eurot (lisa 17), mille ta 24.09.2019 avaldajale üle kandis. Avaldaja koostas ülejäänud summa 8081,37 euro kohta maksegraafiku, kuid vaatamata meeldetuletustele, ei kirjutanud P. A. graafikule alla ega tasunud midagi. Avaldaja nõue on puudutatud isiku vastu 12582,37 + 1239,00 + 160,00 – 5900,00 = 8081,37 eurot.
12.Avaldaja nõuab kahju hüvitamist 8081,37 eurot, mis on seni hüvitamata. Avaldaja esitas tagasinõude ja palus hüvitada kahju 16 päeva jooksul (VÕS § 82 lg 1, 7) ja nõue muutus sissenõutavaks 24.08.19. Viivis on avalduse esitamise ajaks kahju hüvitiselt seadusjärgses määras 1607,76 eurot. Puudutatud isikute vastused
14.Juhtum leidis aset 19.02.19 kl 20:30 paiku, kui tema korteris nr xxxx tekkis vannitoa külmveetorust leke. Ta sai sellest teada, kui K. V. talle kl 20:xxxx helistas. K. V.ile oli helistanud M. L. (ühistu raamatupidaja). K. V. palus minna vaatama, kuna tema korteris elasid üürnikud, keda polnud sellel ajal linnas.
15.Ta jõudis kohale kl 21:10. Selleks ajaks oli ISS tehnik juba terves paraadnas vee välja keeranud. Kohapeal avastas, et vannitoas kraanikausi all on lõhkenud külmaveetoru roostetamise tõttu; seda kinnitas ISS tehnik. P. A. asus kohe vannituba ja esikut kuivatama ja peale seda andis ta sellest teada K. V.ile kl 21:xxxx. Viimane teatas, et tuttav (M. H.) on xxxx, kes saab tulla korteri nr xxxx kahjusid vaatama. Kuskil kl 22:30 paiku jõudis kohale M. H., kellega koos siseneti korterisse nr xxxx peale lukuabi ukse avamist.
16.Esikus ja köögis oli põrand märg, aga vahekoridoris, suures toas, magamistoas ei olnud ei põrandal ega seintel niiskuskahjusid. 22.09.2019 kirjutas K. V.ile, et tal on korteri aknad lahti juba mitmendat päeva ja palus tal aknad kinni panna. K. V. teatas, et hallituse ja suuremate kahjude vältimiseks on vaja korterit tuulutada ning korterit on juba 3 päeva tuulutatud. K. V. lubas 23.02.2019, et keegi läheb koha peale ja paneb aknad kinni. 26.03.2019 kirjutas K. V.ile. K. V. vastas, et kahjude kohta on hinnapakkumised, mis on konfidentsiaalsed. 29.05.2019 võttis K. V. ühendust ja teatas, et tema korter sai väga suuri niiskuskahjusid ja kõik läks remonti, peale magamistoa seinte.
17.Kahjude suurusest sai P. A. teada siis, kui tuli avaldaja tagasinõue ja selles ei olnud mingeid selgitusi, milles kahju seisnes.
18.Tõendamata on, et korter sai nii ulatuslikke kahjustusi. Kahju ulatus on ülepaisutatud, sj mööbli kahjustused ja selle ulatus, kahjustatud korteris on tehtud kapitaalremonti, mis pole põhjendatud. Korteris oli vana mööbel, vana remont ja seetõttu tuleb arvesse võtta amortisatsiooni. Ärakuulamisel 14.11.2022 selgitas, et K. V. teatas talle 19.02, et uputab ja ta läks kohe kontrollima. K. V.i korteris oli märg esik ja köögi põrand, kuid ei tea, kas suure toa põrand oli märg. Pesumasinast vesi ei tulnud ja arusaamatu on, kust selline väide on võetud. Toru oli katki ehk roostetanud püstaku juurest, mis sisenes puudutatud isiku korterisse. Sealt hakkas esimest korda vett tulema. Rooste koht oli pärast sulgemiskraani. Torustik ei olnud vana ega katki, seda ei olukorda ei osanud ette aimata. Kui ta jõudis pärast teate saamist 20 minuti pärast korterisse, oli vesi kinni keeratud ja nad otsisid tehnikuga lekke kohta. Asjas pole akti, millest oleks näha, kui kaua vesi jooksis ja kui suured olid kahjud.
19.K. V.i vastuväited (20.06.2022, dtl 311)
20.Xxxx asuvas korteris toimus 19.02.2019 veeuputus, kus vesi tuli ülevalt korterist tema korterisse. Ta teavitas veeuputusest kindlustusandjat. Kindlustusandja tegi pildid, mille järgi otsustati, mis on kahjustada saanud ja kahju ulatus. Kindlustusandja otsis ehitusfirmad, kellelt võttis hinnapakkumisi ja saatis valitud firmale garantiikirja. Veekahjud likvideeriti ja
korter taastati. Ärakuulamisel 14.11.2022 selgitas, et kahju juhtumist sai ta teda ühistu raamatupidajalt, ning tema tuttav läks korterisse olukorda vaatama kohe - ligikaudu poole tunni pärast. Korteris oli remont tehtud 2-3 aastat tagasi, kuid täpselt ei mäletanud. Kahjustada sai köögi- ja vannitoa mööbel, korteri põrand sai terves ulatuses kahjustada. Täispuitpõrand oli igal pool. Selgitas, et ta ise kahju suurust ei hinnanud.
21.Tallinn, Ehitajate tee 37 korteriühistu vastuväited
22.Ühistu ei esitanud kirjalikke vastuväiteid, ent ärakuulamisel 14.11.2022 selgitas, et pole käinud ei kahjustatud korteris ega korteris, kust sai alguse veeavarii. Kohtu põhjendused
23.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad.
24.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kannatanu nõue kahju põhjustanud isiku vastu.
25.Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23).
26.Korteriomandi seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikul on nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (vt Riigikohtu
lahend 2-19-9543). Kui kahjustus lähtus korteriomanike kaasomandi osast, peab selle korteriomandi omanik vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Korteriomandist eemalviibimine ei vabasta korteriomanikku oma kohustusest korraldada korteriomandi valitsemist.
27.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 3 järgi peab kohustuse rikkumine olema põhjuslikus seoses kahju tekkimisega ja olema rikkumise tagajärjena ettenähtav kahju tekitajale. VÕS § 128 lg 2, 3 järgi võib kahju olla varaline kahju. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 järgi kahju huvitamist ja viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113, TsMS § 367 järgi viivist kuni kohustuse täitmiseni. Kahjujuhtum, kahju tekkimine, kohustuse rikkumine, nõude üleminek avaldajale
28.Korteriomand aadressil Xxxx kuulus 19.02.2019 K. V.ile (endine nimi L.). Avaldaja ja K. V.i vahel oli märgitud ajal sõlmitud kodukindlustuse leping, mida tõendab poliis nr 761065177 (dtl 10). Kindlustuslepingus on kokku lepitud kindlustusvõtja omavastutus 100 eurot.
29.Vaidlust ei olnud selles, et 19.02.2019 toimus K. V.ile kuuluvas korteris Xxxx kahjujuhtum. 20.02.2019 sai avaldaja kahjuteate 19.02.2019 aset leidnud juhtumi kohta. Teate kohaselt oli ülemises korteris läinud vannitoas katki külmaveetoru ja vesi jooksis Xxxx korterisse (M. H. e-kiri 29.02.2019, dtl 14). Märgitud ülemine korter nr xxxx kuulub P. A.ele (korteriomand xxxx, kinnistusraamatu väljavõte, dtl 32-33). Kuna avaldaja ja kannatanu (K. V.) vahel oli sõlmitud kindlustusleping, siis oli avaldajal kohustus kahju juhtumi korral lepingus kokkulepitud isikule, antud juhul K. V.ile kahju hüvitada VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1, § 476 lg 1 järgi.
30.P. A.e seletustega on tõendatud, et tema korteris oli külmaveetoru kohas, mis jääb pärast sulgemiskraani, läbi roostetanud, kuid seda ei olnud näha, ning et läbiroostetanud toru tõttu tekkis veeuputus. Avaldaja esitatud ühistu (puudutatud isik 3) raamatupidaja M. L. e-kirjast 05.03.2019 nähtub (dtl 18), et raamatupidaja teada tekkis veeavarii lõhkenud veetoru tõttu, kuid ISS Eesti AS akti kohaselt põhjustas veeavarii korteris xxxx pesumasina vooliku lõhkemine. Selgituse kohaselt kutsuti välja ISS Eesti AS ja too sulges vee.
31.Avaldaja ei ole esitanud kohtule viidatud akti, seda akti ei ole e-kirja järgi ka M. L.l. Ühistu (puudutatud isik 3) selgitas ärakuulamisel, et selle juhtumi tõttu ei ole ühistu esindaja käinud ei kannatanu ega P. A.e korteris. Seega ei ole ühistul tegelikult teada juhtumi põhjus. Asjas ei ole tõendeid, et P. A.e korteris oleks läinud katki pesumasina voolik ja seetõttu vesi voolanud kannatanu korterisse. Nii ei vastuta P. A. selle eest, et tema eriomandis olevast vallasasjast oleks lähtunud kahju (KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi eriomandist endast oleks tekkinud kahju). Tema seletustega on tõendatud, et kahju lähtus kaasomandi esemest (torustikust), mis asus tema eriomandi piires. Ta võib vastutada selle eest, et kas ta oli KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi
jälginud eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitanud korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust ja kas ta täitis seda kohustust. Olukorras, kus eriomandi piires (vannitoas) on veetorustiku osa (kaasomandi osa), on korteriomanikul kohustus jälgida torustiku seisundit ja hoida ära sellest lähtuv oht, vajadusel teavitada ühistut. Selliseid asjaolusid ei ole esile toodud, et P. A.e korteris olevat veetoru ja selle seisundit oleks tal olnud objektiivselt võimatu kontrollida. Samas seletas ta, et ta ei näinud toru roostetamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et P. A. ei ole piisava hoolega (käibes vajalik hool) järginud KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi eriomandi piires asuva kaasomandi eseme ehk veetoru seisukorda, viivituseta tarvitusele võtnud abinõu ohu ärahoidmiseks ja teavitanud vajadusel korteriühistut toru (kaasomandi eseme) kahjustumisest või kahjustumise ja sellest tekkivast ohust. Nii on ta rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustust ning rikkumine ei ole vabandatav. Nimetatud kohustuse rikkumise tõttu saab korteriomandi omanik ette nähta, et tekkida võib teisele korteriomanikule varakahju VÕS § 127 lg 3 järgi.
32.Avaldaja on kohtule esitatud fotodega (dtl 42-128) tõendanud, et kannatanu korteris said vee läbijooksu tõttu kahjustada ruumide laed, seinad, põrandad, esikus, köögis, magamistoas, elutoas, köögis, köögimööbel. Seega sai kannatanu korter kahjustusi, mis on varaline kahju VÕS § 128 lg 2, 3 järgi. Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud Instructiva OÜ hinnapakkumisega, Redwood OÜ kakulatsioonidega, Knolle pakkumisega (dtl 22 -26), et küsis kannatanu korteri ja mööbli taastamiseks erinevaid hinnapakkumisi. Hageja on tõendanud esitatud maksekorraldustega, et hüvitas korteri taastamisremondi maksumuse, tasudes remondifirmale Redwood OÜ-le 12582,37 eurot (dtl 25, maksekorraldus 5461694 10.07.19), K. V.ile köögimööbli eest osaliselt 1239 eurot (otsus osalise hüvitamise kohta ja maksekorraldus 495414, dtl 27, 29). Lisaks hüvitas K. V.ile tema korteri lukuvahetuse kulud 160 € (Lukuabi OÜ kviitung 299-Y, dtl 30) põhjusel, et teda polnud kodus kahju juhtumi ajal ja vaja oli korterisse sisse pääseda. Seega on avaldaja tõendanud, et ta hüvitas K. V.ile temaga sõlmitud lepingulisel alusel kahju kokku 13981,37 € (12 582,37 + 1239 + 160). Kahjust jäi omavastutuse osa 100 eurot K. V.i kanda (selles polnud ka vaidlust).
33.Eeltoodud tõendid kinnitavad seda, et avaldaja on täitnud kannatanu ees temaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi ja hüvitanud talle kahju. Nii on avaldajale üle läinud kannatanu (V. V.) nõue hüvitatud osas P. A.e vastu VÕS § 492 lg 1 järgi. Avaldaja saab nõuda VÕS § 492 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 järgi P. A.elt kahju hüvitamist osas, milles see on kannatanule hüvitatud. Avaldaja on ise väitnud, et P. A. hüvitas 5900 eurot, mille tõttu nõuab ta P. A.elt 8081,37 eurot hüvitamist (12 582,37 + 1239 + 160– 5900,00 = 8081,37). Ehkki P. A. vastas 24.09.2019 (dtl 37) avaldajale, et ülejäänud osa ei saa ta kohe hüvitada, ei tähenda märgitu seda, et P. A. peaks hüvitama sama summa avaldajale, mille kindlustusandja hüvitas oma kliendile (K. V.). P. A.e kohustus hüvitada kahju peab olema kooskõlas VÕS 127 lg 1, 3, 128 lg 2, 3, § 132 sätestatuga.
Kahju ulatus
34.VÕS § lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ning lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
35.P. A. selgitas ärakuulamisel, et kui ta kirjutas vastuse avaldajale, ei olnud talle esitatud kalkulatsioone ning kannatanu korteris kohapeal ei olnud nii palju vett, korter oli amortiseerunud ja kahju ei ole nii suur.
36.Avaldaja esitas fotod, millele tugines ka P. A., millest nähtub: − esiku laes on vee jäljed (dtl 42-xxxx, 68 -73), − korteri koridori (seinal on ulatuslik veemull) sein on märgunud, põrand on kahjustunud veest, ent põrand ise on kulunud, koridori seinas üleval lae ääres on mõra, niiskunud (dtl 45-46, 75-79, 80-82), − köögi põrand on kahjustanud veest, ent põrand on ka kulunud (dtl 47-49), − vannitoas on põrand, sh kassi wc, veega kaetud, niiskusjälgedega (dtl 50, 74, 127, 128 ), vannitoa S-toru on kulunud värviga (dtl 109), kuid muus osas veekahjustusi ei ole (dtl 110-112), lagi on kulunud, seal on ka niiskuse jäljed (dtl 113, dtl), plaadid on niiskusjälgedega (dtl 115-126), kuid kulumisjälgedega (puurimisauk, dtl 125), − elutoa enamustel seintel ei ole veejälgi näha (dtl 51-54), põrandal võib näha kulumisjälgi ja veekahjustusi (dtl 55, 60 -64 ), elutoa laed on veejälgedega, mõradega (dtl 56-59), ühel seinal on värvikihis pragu (dtl 65), osadel seintel (mustriline osa) on niiskumisjäljed (dtl 66-67), kõik seinad ei ole kaetud ühesuguse tapeediga (osa on kollasega, osa on mustriline (dtl 51-55), − köögimööbel on kulunud (tööpinna alune serv, dtl 83, kapi uks, dlt 84), ülemine serv on lahti (nurk, dtl 85), veekahjusid ei ole (dtl 86-89), köögikapi serv on niiskunud (dtl 90-91), kuid serv on kulumisjäljega, riiul on kulumisjäljega (dtl 92), kapi teine riiulil on kulumisjäljed (dtl 93), köögi lagi on mõranenud ja niiskusjälgedega (dtl 94 -97), põrand köögis on kulumis- ja niiskusjälgedega (dtl 98-101), sillus mõranemisjäljega (dtl 102), − magamistoas ei ole näha veekahjustusi, põrand on kulumisjälgedega (dtl 103-106), põranda liistul ei ole veekahjustust (dtl 107), − köögis on seinad, sj ülemiste kappide ja plaatide tagant niiskunud (dtl 129 -133) − vannitoas wc poti ümbrus katki (dtl 133-134).
37.Avaldaja esitas kirjavahetuse Redwood OÜ-ga, millest nähtuvalt oli köögimööbel märg, ent kahjustuse märke oli vaid kahel riiulil, vannitoa seinaplaadid olid lahti (dtl 301, e-kiri 22.02.2019).
38.Viidatud tõendid kinnitavad avaldaja väiteid, et vee tõttu on saanud kahjustada suures ulatuses K. V.i korteris esiku lagi, koridori sein ja lagi, vannitoa seinad, põrand ja lagi, köögi lagi ja osaliselt põrand, elutoas osaliselt põrand ja laed, osaliselt köögimööbel. On mõistetav, et kui korteris oli põrand terves ulatuses ühesuguse põrandakattega kaetud, siis taastamisremondi käigus ei ole võimalik saavutada VÕS § 127 lg 1 järgi endist olukorda üksikute osade väljavahetamisega. Sama moodi ei ole võimalik osaliselt parandada osaliselt kahjustunud lage, seinu ja saavutada osalise parandamisega endist olukorda VÕS § 127 lg 1 järgi. Mõistlikult võttes tuleb kogu lagi/seinad/põrand/põrandaliistud korrastada - taastada. Arvestada tuleb aga asjaoluga, milline oli kahjustatud asja (korter ja köögimööbel) seisund enne kahju juhtumit. Asja parandamisel ja VÕS § 127 lg 1 eelse olukorra ennistamisel tuleb arvestada VÕS § 132 lg 3 tulenevate mõistlike kuludega. Visuaalsel vaatlusel (vt fotod) oli korter ka osaliselt veest kahjustamata. Lisaks kinnitavad ülalviidatud viidatud tõendid ja P. A.e seletused, et korteri seisund ei olnud säärane, et vahetult enne juhtumit oleks olnud tehtud remont ning olnud remont oli osaliselt amortiseerinud. K. V.i selgituste kohaselt tehti remonti 2-3 aastat tagasi. Korteris siseviimistluse kulumit kinnitavad fotodelt nähtavad põranda kulumisjäljed, vannitoa kulunud plaadid ja kulunud lagi, kulunud köögimööbel. Kuna köögimööbli kappide tagused alumised seinad on visuaalsel vaatlusel (vt fotod) ebakvaliteetses seisundis, ei saa sellest järeldada, et too seisund oleks tingitud vaidlusalusest veekahjust, sest niiskusmõõtmise jälgi pole sealt tolles olukorras võetud. Nähtav on ka mööblitaguse eelmise seina värv, mis viitab, et enne mööbli paigaldamist ei ole endist (mööblitagust) seina tegelikult korrastatud ning viitab kulumisele. Lisaks oli mööbel ise märgunud vaid paari riiuli eesosast (dtl 90-91). Viimast kinnitab ka Redwood e-kiri (dtl 304). Kuna köögimööbli tagused seinad olid visuaalsel vaatlusel ebakvaliteetses olukorras ja tõendamata on, et see seisund oleks tingitud vaidlusalusest veekahjust, ei ole lisakulud seinte taastamiseks VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 3 järgi põhjendatud. Avaldaja selgitas, et lisakulude alla läks ka uue WC poti paigutus, kuna vana läks katki tööde käigus. Asjaolu, et tööde käigus läks katki endine WC pott, ei ole kuidagi seotud veekahju tekkimisega, mille põhjustas P. A.e korteris veetoru purunemine ja vee läbijooks. Teisisõnu ei ole taastamistööde käigus WC -poti katkiminemine põhjuslikus seoses ja ettenähtav VÕS § 127 lg 3 järgi P. A.e poolt KrtS § 31 lg 1 p 1 tuleneva kohustuse rikkumisega. Lisakulud koos uue WC poti vahetuse kuludega on kokku 970,80 € (dtl 23, OÜ Redwood kalkulatsioon). Kohtu hinnangul ei ole lisakulud VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 3 järgi 970,80 € ulatuses põhjendatud, mille peaks hüvitama P. A.. Köögimööbli taastamisremondi maksumust ei ole avaldaja, vaatamata hinnapakkumisele, terves ulatuses hüvitanud. Kohtu arvetes on hind 1239 €, mille avaldaja hüvitas, arvestades eelnevat asja samaväärset seisundit, põhjendatud VÕS § 127 lg 1, 128 lg 2, 3, § 132 lg 1, 3 järgi. Avaldaja hüvitatud lukuabi kulu 160 € ei ole kohtu hinnangul ettenähtav kahju VÕS § 127 lg 3 järgi KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustuse rikkumise (järgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitanud korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust) tagajärjena. Redwood OÜ hinnapakkumine R220219 22.02.19, avaldaja maksekorraldused ja otsus köögimööbli kahju hüvitamise kohta (dtl 20, 25, 27, 31) kinnitavad, et põhjendatud kahju ulatus on VÕS § 128 lg 2, 3, § 132 lg 3, 1 järgi 12950,57 € (12682,37-970,80 +1239). P. A. ei ole tõendanud, et kahju oleks väiksem. P. A.e
sõnumivahetus K. V.iga viimase korteri tuulutuse kohta ei võimalda järeldada, et K. V. suurendas kahju (dtl 333).
39.P. A. on hüvitanud hagejale 5900 €, milles puudus vaidlus. Seega on hüvitamata 7050,57 € ning avaldajal on õigus nõuda P. A.elt VÕS § 101 lg 1 p 3, 6, § 113 lg 1 2. lause, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 alusel ülejäänud osas kahju hüvitamist ja viivist seadusjärgses määras. Hüvitise suurus
40.Järgnevalt vaatleb kohus, kas kahju hüvitist on võimalik vähendada. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.
41.P. A. selgitas, et kui ta sai avariist teada, jõudis ta kohale peaaegu poole tunni jooksul, mida kinnitab sõnumivahetus K. V.iga (dtl 332). Selgituse järgi asus uurima juhtumi põhjused. Selgituse kohaselt tuvastas ISS tehnik avarii põhjuse – lõhkenud oli roostetanud toru, mis oli kraanikausi all. Koos K. V.i tuttavaga läksid nad K. V.i korterisse, tuttav tuli ca 1 jooksul pärast juhtunust teadasaamist. P. A. tundis huvi K. V.i korteri kahjude suuruse kohta, kuid K. V. ei võimaldanud pakkumistega tutvuda (dtl 335, sõnumivahetus), mis võimaldanuks P. A.el saada varakult ülevaade kahju ulatusest, võimaldanud oma kindlustusandajaga kahju hüvitist arutada, ja oleks kooskõlas võlausaldaja (K. V.) hea usus käitumisega. Avaldaja esitas tõendid kahju ulatuse kohta käesolevas menetluses, sest tagasinõude kirjas neid pole (dtl 34). Kohus leiab, et heas usus ja mõistlikult tegutsev (VÕS § 6,7) võlausaldaja ei hoia enda teada infot selle kohta, mis mõjutab võlgniku kohustuse ulatust, võlgniku täitmiskohustust ja mille vastu on võlgnikul äratuntav huvi. Käesoleval juhul ei ole K. V. ja avaldaja võimaldatud P. A.el kohtueelselt kahju ulatust tõendatavate dokumentidega tutvuda, käitudes vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
42.Kohus arvestab kahju hüvituse suuruse määramisel järgmiste asjaoludega: − P. A. asus koheselt kiirelt tegutsema kahju põhjuste väljaselgitamisel, kontakteerus kannatanuga, tundis huvi kahju ulatuse vastu, mille kohta K. V. keeldus infot andmast, − kannatanu korter ei olnud täielikult kahjustunud ja varasem remont, köögimööbel ei olnud uus, oli kulunud, − avaldaja tagasinõudes 07.08.2019 ei olnud esitatud talle tõendeid kahju ulatuse kohta (dtl 34), vaid üksnes nõude summa, − P. A. ei vaielnud kahju tekitamisele vastu ja hüvitas kiirelt 5900 eurot (dtl 37), − tegemist oli siiski kaasomandi osaga, mis lõhkes, ehkki asus P. A.e korteriomanik reaalosa sees. Nii leiab kohus, et kogu ülejäänud kahju hüvitamine 7050,57 euro ulatuses oleks P. A.e suhtes äärmiselt ebaõiglane VÕS § 140 lg 1 järgi ja kohus vähendab kahju hüvitist 4000-le
eurole. Mis puudutab avaldaja väidet, et P. A.e kindlustusandja on kahju hüvitanud P. A.ele, siis selliseid tõendeid ei ole. Nimelt ei nähtu avaldaja esitatud kirjavahetust P. A.e kindlustusandjaga, mis ulatuses ja kellele on kahju hüvitatud (dtl 305, e-kiri 10.09.2019).
43.Kuna P. A. ei ole nõus ülejäänud kahju hüvitama, rikub ta kahju hüvitamise kohustust, olles viivituses, ning temalt tuleb välja mõista avaldaja kasuks 4000 eurot VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 140, KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi. VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2. lause, TsMS § 367 järgi tuleb temalt välja mõista ka viivis seadusjärgses määras alates 24.08.2019 (selleks ajaks andis avaldaja tähtaja kahju hüvitamiseks, vaidlus puudus), mis avalduse esitamise ajaks 15.02.2022 on 4000 eurolt 795,18 eurot. Avaldajal on õigus nõuda TsMS § 367 järgi kahju hüvitiselt alates 16.02.2022 viivist VÕS § 113 lg 1
2.lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitamiseni.
44.Avaldus kuulub osalisele rahuldamisele ning P. A.elt tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahju hüvitist 4000 eurot, viivist 795,18 €, alates 16.02.22 viivist seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni kahju hüvitamiseni. Menetluskulude jaotus
45.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
46.Avaldus kuulus osalisele rahuldamisele. Seega jäävad TsMS § 172 lg 1 II lause järgi kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja kohus nende suurust kindlaks ei määra.
/digitaalne allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.