X ja Y hagi Eesti Islami Koguduse vastu Eesti Islami Koguduse nõukogu 20.12.2023 otsuste tühisuse tuvastamiseks või nendekehtetuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Vastuväidete lahendamine, hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja I: X (isikukood xxx) Hageja II: Y (isikukood xxx) Kostja: Eesti Islami Kogudus (registrikood 80208134), seaduslikud esindajad I M ja D M)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte lubada R G kostjat esindada.
2.Jätta rahuldamata X ja Y vastuväide kohtu tegevusele.
3.Jätta rahuldamata Eesti Islami Koguduse vastuväide kohtu tegevusele.
4.Jätta läbi vaatamata X ja Y hagi Eesti Islami Koguduse vastu Eesti Islami Koguduse nõukogu 20.12.2023 otsuste tühisuse tuvastamiseks või nendekehtetuks tunnistamiseks.
Jätta menetluskulud hagejate kanda ning määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
2-24-3758 annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses on X ja Y hagi Eesti Islami Koguduse vastu Eesti Islami Koguduse nõukogu 20.12.2023 otsuste tühisuse tuvastamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja nõukogu liikmed, kelle suhtes on rikutud nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda, sest neid ei ole koosolekule kutsutud. See asjaolu on tinginud nõukogu 20.12.2023 otsuste tühisuse.
2.Kostjal on kaks juhatuse liiget, kellel kummalgi on iseseisev esindusõigus. Kostja juhatuse liikmete seisukohad on käesolevas tsiviilasjas teineteist välistavad, mistõttu kostja ei ole menetluses avaldanud ühtset tahet. Kohus arvestab mõlema juhatuse liikme poolt kohtu ette toodud asjaolude ja tõenditega ning hindab neid kogumis.
3.Hagejad ja kostja, esindatuna juhatuse liikme I M poolt, esitasid kohtule 18.03.2024 hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamise järgselt viivitamata kompromisslepingu, millega kostja kinnitas, et hagejad olid 20.12.2023 seisuga kostja nõukogu liikmed, ja tunnistas, et hagejate suhtes rikuti nii 20.12.2023 kui ka hilisemate nõukogu koosolekute, millised ei ole käesoleva vaidluse esemeks, kokkukutsumise korda, mistõttu tunnistas kostja nõukogu koosolekuteotsuste tühisust.
4.Kostja, esindatuna juhatuse liikme D M poolt, esitas 18.03.2024 kohtule teabe, et hagejad ei esinda nõukogu. Ühtlasi teatas juhatuse liige D. M nõukogu koosseisu, millest nähtub, et hagejad ei ole nõukogu liikmed (dtl 119jj).
5.Kohus jättis 19.03.2024 määrusega kompromissi kinnitamata, sest kostja tahe ei ole selge, kuivõrd kostja kaks juhatuse liiget on esitanud kohtule teineteist välistavad avaldused seoses kostja nõukogu koosseisuga. Lisaks kostja selge tahte puudumisele asus kohus seisukohale, et küsimus kostja nõukogu koosseisust, millise tuvastamine on otsuste tühisuse tuvastamise nõude lahendamise üks eeldustest, ei ole selline, mille pooled saavad kompromissiga lahendada. Kohus märkis 19.03.2024 määruses, et kohtu ette on toodud vastuolulised andmed puutuvalt kostja nõukogu koosseisu. Siseministeeriumile 15.02.2017 edastatud e-kirja kohaselt (dtl 48) on nõukogul 11 liiget. 05.10.2015 nõukogu koosoleku protokolli (dtl 50) kohaselt oli nõukogu liikmeid 9 ja valiti 10-s nõukogu liige. Hagile lisatud põhikirja (dtl 8) kohaselt on nõukogu liikmeid 6. Kohus selgitas 19.03.2024 määruses, et olukorras, kus hagejad väidavad end olevat kostja nõukogu liikmed, lasub hagejatel TsMS § 230 lg 1 kohaselt kohustus tõendada, et hagejad on saanud kooskõlas kostja põhikirjaga nõukogu liikmeteks ja olid nõukogu liikmed 20.12.2023 nõukogu koosoleku toimumise aja seisuga. Juhul, kui kostja on seisukohal, et hagejad ei ole nõukogu liikmed, lasub kostjal kohustus tõendada, et hagejad kas ei ole kunagi nõukogu liikmeteks saanud või on nad 20.12.2023 seisuga nõukogust tagasi kutsutud. Ühtlasi juhtis kohus tähelepanu, et pooltel tuleb ära näidata, et nii nõukogu liikmeks saamine kui sealt tagasikutsumine on toimunud kooskõlas vastavate toimingute ajal kehtinud põhikirjaga.
6.Kostja, esindatuna juhatuse liikme D. M poolt, tugines oma 05.04.2024 menetlusdokumendis (dtl 256) sellele, et hagejad ei ole kunagi saanud nõukogu liikmeteks, sest nad ei ole vastanud põhikirjale. Kohtule on vastava väite tõendamiseks esitatud Siseministeeriumi 07.05.2024 selgitus (dtl 333jj), mille kohaselt ei ole hageja Y kunagi nõukogu liige olnud, kuna nõukogu ei ole vastavat õiguslikult korrektset otsust vastu võtnud. Hageja X suhtes ei ole samuti vastu võetud nõukogu otsust tema nõukogu liikmeks valimise kohta.
7.Kohus andis 08.05.2024 määrusega hagejatele võimaluse omapoolse seisukoha esitamiseks kuni 15.05.2024.
2-24-3758
8.Hagejad esitasid 13.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele ja selgitasid, et Eesti Islami Koguduse üldkoosolek on 14.04.2024 üldkoosolekul sõnaselgelt tunnistanud hagejate nõukogu liikmeks olemist ja vastava üldkoosoleku otsusega on ka selge Eesti Islami Koguduse tegelik tahe: lugeda tühisteks nõukogu 20.12.2023 ja 09.02.2024 üldkoosoleku otsused. Samuti esitasid hagejad vastuväite kohtu tegevusele, sest kohtule on arusaadav kostja tahe ja on ära langenud alus, mille tõttu kohus kompromissi ei kinnitanud. Hagejad taotlevad kompromissi kinnitamist.
9.Kostja, esindatuna juhatuse liikme I. M ja end juhatuse liikmeks nimetava R G poolt, esitas 10.05.2024 seisukoha, mille kohaselt on kohtule esitatud 14.04.2024 üldkoosoleku protokoll, millest tuleneb, et Z N ja N G arvati Eesti Islami Kogudusest välja, kuid Siseministeeriumi selgitus tugineb Eesti Islami Kogudusest välja visatud N G ja Z N poolt fabritseeritud teabel ja tegemist on intellektuaalse võltsimisega.
10.Kostja juhatuse liige I. M ja end juhatuse liikmeks nimetav R. G märgivad oma pöördumises, et nad on Eesti Islami Kogudus juhatuse liikmed ja kinnitavad Eesti Islami Koguduse eest ja nimel, et L. M ja G. M olid ja on Eesti Islami Koguduse nõukogu liikmed. Eesti Islami Koguduse üldkoosolek on selgelt kinnitanud, et hagejad olid Eesti Islami Koguduse nõukogu liikmed. Privaatautonoomiast tulenevalt otsustab ühinguga seotud küsimusi lõppastmes üldkoosolek. Vastavast üldkoosoleku otsusest nähtub nii see, et hagejad olid nõukogu liikmed kui ka ühingu tahe – lugeda 20.12.2023 ja 09.02.2024 nõukogu otsused tühisteks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kostja esindajad
11.Kostja nimel on 10.05.2024 menetlusdokumendi allkirjastanud juhatuse liige I. M ja end juhatuse liikmeks nimetav R. G.
12.16.04.2024 esitas kostja juhatuse liige I. M kohtule kostja 14.04.2024 üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt kutsuti juhatuse liige D. M juhatusest tagasi ja määrati juhatuse liikmeks R. G, samuti loeti tühiseks kostja nõukogu 20.12.2023 ja 09.02.2024 koosolekul vastu võetud otsused (dtl 275 jj). Kostja juhatuse liige D. M esitas kohtule Tartu Maakohtu registriosakonna 16.04.2024 eitava kandemääruse, millega jäeti 15.04.2024 kandeavaldus eelviidatud juhatuse liikmete osas muudatuste registrisse kandmiseks rahuldamata põhjusel, et koguduse põhikirja kohaselt ei ole liikmete üldkoosolekul pädevust nimetada (sh pikenda volitusi) ning kutsuda tagasi juhatuse liikmeid. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kostja Tartu Maakohtu registriosakonna määrust Tartu Ringkonnakohtus seaduses sätestatud tähtajal vaidlustanud ja määrusjõustus 03.05.2024.
13.Eeltoodust tõenditest kogumis tuleneb, et kuigi 14.04.2024 üldkoosolekul avaldasid koosolekul osalevad liikmed tahet valida juhatuse liikmeks R. G ja kutsuda juhatusest tagasi D. M, ei ole otsused põhikirjaga kooskõlas ning Tartu Maakohtu registriosakond keeldus vastavaid kandeid registrisse kandmast.
14.Kohus ei luba R. G kostja esindajana menetlusse astuda, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud tõendeid, millest saaks järeldada, et isik on saanud juhatuse liikmeks. Seega ei oma R. G TsÜS § 117 ja § 34 koostoimes kostja suhtes esindusõigust. Hagejate vastuväite lahendamine
15.Hagejad esitasid 13.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele seoses kompromissi kinnitamata jätmisega, sest kohtule on arusaadav kostja tahe lähtuvalt 14.04.2024 üldkoosoleku otsusest ja kompromissi kinnitamata jätmise alus on ära langenud. Hageja taotletavad, et kohus kinnitaks kompromissi.
2-24-3758
16.TsMS § 333 lg 1 kohaselt lahendab kohus vastuväite määrusega.
17.TsMS § 333 lg 2 alusel on vastuväide hilinenud, hagejad on pärast 19.03.2024 määrust, millega kohus kompromissi kinnitamata jättis, esitanud 27.03.2024 sisulise menetlusdokumendi, kuid vastuväidet kompromissi kinnitamata jätmisele ei esitanud. Seega jätab kohus vastuväite rahuldamata. Kostja vastuväite lahendamine
18.Kostja, esindatuna juhatuse liikme I M poolt, esitas 10.05.2024 menetlusdokumendi pealkirjaga vastuväide kohtu tegevusele. Dokumendi sisust (p 20) võib aru saada, et vastuväide on esitatud kohtu 08.05.2024 määrusele, millega kohus selgitas, et võib esineda alus hagi läbi vaatamata jätmiseks ja on andnud hagejatele võimaluse seisukoha esitamiseks. Kostja ei nõustu kohtu väitega, et esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks ja on seisukohal, et kohtuliku kompromissi mittekinnitamine on selgelt ebaõige. Kohtu menetluslikele selgitustele ei saa TsMS § 333 lg 2 alusel vastuväidet esitada. Hagi läbi vaatamata jätmise määrusele on TsMS § 427 kohaselt õigus esitada määruskaebus. Seega jätab kohus vastuväite rahuldamata. Hagi läbi vaatamata jätmine
19.TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
20.Kohus on seisukohal, et asjas on ilmnenud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks, sest hagiga ei ole võimalik saavutada hagejate taotletavat eesmärki (TsMS § 423 lg 2 p 2).
21.Hagejad taotlevad kostja nõukogu otsuste tühisuse tuvastamist põhjusel, et hagejate hinnangul on nemad nõukogu liikmed, kuid neid ei ole 20.12.2023 koosolekule kutsutud ja seeläbi on rikutud kokkukutsumise korda, samuti on otsused vastuolus seadusega.
22.Kohus selgitas hagejatele, et juhul, kui hagejad tuginevad sellele, et nemad olid 20.12.2023 seisuga kostja nõukogu liikmed, lasub hagejatel selle asjaolu tõendamiskoormis. Hagejatel tuli tõendada, et nende liikmeks vastuvõtmine on toimunud kooskõlas kostja põhikirja ja seadusega. Selliseid tõendeid ei ole hagejad kohtule esitanud. Menetluses on küll nii hagejad kui ka kostja juhatuse liige I. M korduvalt selgitanud, et hagejad on nõukogu liikmed ja et selline on olnud kostja liikmete (läbi 14.04.2024 üldkoosoleku) tahe, kuid sellistel selgitustel ega üldkoosoleku otsusel ei ole õiguslikku tähendust. Kostja põhikirja punkt 8.2 sätestab ühemõtteliselt, et uue nõukogu liikme vastuvõtmise otsustab koguduse nõukogu lihthäälteenamusega.
23.Hagejad tuginevad nõukogu esinaise Z N kirjale (dtl 18), kus märgitakse, et Y on nõukogu liige, ja 28.06.2020 nõukogu koosoleku protokollile, millele lisatud registreerimislehe kohaselt on Y nõukogu liige (dtl 33jj), samuti muule kirjavahetusele (dtl 192-213), millest hagejate hinnangul nähtub, et neid käsitleti nõukogu liikmetena.
24.Kostja juhatuse liige I. M on esitanud 15.02.2017 kirja Siseministeeriumile, mis sisaldab nõukogu liikmete nimekirja ja kuhu Y on kantud (dtl 48), samuti 05.10.2015 nõukogu koosoleku protokolli, kus Y on nõukogu liikmena nimetatud (dtl 50), samuti 01.07.2019 e-kirja pealkirjaga „Nõukogu koosoleku protokoll“ ja 02.07.2020 pealkirjaga „Arukase 16 müügitehingu vormistamine“ mille saajate hulgas on X (dtl 49, 51).
25.Hagejad on samuti esitanud kostja nõukogu 05.10.2015 koosoleku protokolli (dtl 215), mille kohaselt on koguduse uueks liikmeks võetud MTÜ „T-P“ ja selle esindaja Y, ning Tatari kogukonna 18.03.2016 koosoleku protokolli (dtl 214), kus Tatari kogukond otsustas valida X enda esindajaks kostja nõukogus.
2-24-3758
26.Siseministeeriumi selgituse (dtl 159jj) kohaselt ei ole hagejad kunagi saanud kostja nõukogu liikmeks, sest nad ei ole vastanud kostja põhikirjale. Y osas on nõukogu võtnud vastu otsuse MTÜ T ja selle esindaja Y koguduse liikmeks vastuvõtmiseks, mis aga on vastuolus seadusega, sest juriidiline isik ei saa olla koguduse liikmeks. Seoses hageja Xga selgitab Siseministeerium, et ministeeriumile on esitatud Tatari kogukonna 18.03.2016 üldkoosoleku protokoll, kus valiti kostja nõukogusse tatarlasi esindama X.
27.Ühestki ülal viidatud tõendist ei tulene, et hagejad oleksid saanud kostja nõukogu liikmeteks kooskõlas nõukogu põhikirja punktiga 8.2 ehk et oleksid olemas nõukogu otsused hagejate nõukogu liikmeteks vastuvõtmise kohta vastavalt põhikirja punktile 8.2. Kohtule ei ole ei enne ega pärast kohtu vastavasisulist selgitust, et nõukogu liikmeteks saamise tõendamiskoormis lasub hagejatel, esitatud nõukogu otsuseid, millega hagejad oleksid nõukogu liikmeteks kooskõlas põhikirja punktiga 8.2 vastu võetud.
28.Asjaolu, et hagejaid on nimetatud nõukogu liikmeteks erinevates kirjades ja isegi kantud nõukogu koosolekute protokollidesse, ei muuda hagejaid nõukogu liikmeteks, kui neid ei ole nõukogu liikmeteks vastavuses põhikirja punktiga 8.2 vastu võetud. Hilisemate isikute nimetamisega protokollides ja kirjavahetuses ei saa kõrvaldada nõukogu otsuse puudumist. Isikute nimetamine protokollides ja kirjavahetuses nõukogu liikmeteks ei oma õiguslikke tagajärgi. Asjaolu, et hageja Y võeti koguduse liikmeks, ei tõenda, et nõukogu võttis ta vastu nõukogu liikmeks kooskõlas põhikirja punktiga 8.2. Kostja nõukogu 05.10.2015 protokoll ei käsitle nõukogu uue liikme valimist. Asjaolu, et Tatari kogukond valis oma esindaja kostja nõukogusse, ei tõenda, et kostja nõukogu on vastu võtnud otsuse X nõukogu liikmeks vastuvõtmiseks vastavalt põhikirja punktile
29.Seega, kuivõrd hagejad ei olnud 20.12.2023 seisuga kostja nõukogu liikmed, ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada ehk tuvastada kostja nõukogu 20.12.2023 otsuse tühisust põhusel, et nõukogu liikmeteks mitteolevaid isikuid koosolekule ei kutsutud. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
30.Seonduvalt nii hagejate kui kostja juhatuse liikme I. Mi väidetega, mille kohaselt on kostja tahe läbi 14.04.2024 üldkoosoleku selge ja üldkoosolek on kinnitanud, et hagejad on nõukogu liikmed, märgib kohus, et vastava küsimuse kinnitamine ei ole üldkoosoleku pädevuses. Põhikirja punkt 7.3 sätestab, et üldkoosolek otsustab kõiki neid kogudusse puutuvaid küsimusi, mis ei kuulu koguduse nõukogu või juhatuse või mõne teise koguduse asutuse või toimkonna pädevusse. Kuivõrd nõukogu liikmete valimine kuulub põhikirja punkti 8.2 alusel nõukogu enda pädevusse, ei saa üldkoosolek nõukogu pädevusse kuuluvas küsimuses mistahes otsuseid vastu võtta. Samadel põhjendustel puudub mistahes õiguslik tähendus üldkoosoleku avaldusel lugeda tühiseks nõukogu otsused.
31.Veel enam, kohtule näib, et hagi on lisaks eelnevale esitatud ka eesmärgil, millele riik ei pea andma õiguskaitset.
32.Ei ole eluliselt usutav, et hageja L. M ja kostja juhatuse liige I. M abikaasadena eelnevalt hagi esitamise küsimust ei arutanud ja hagejatele ei olnud teada, et kostja juhatuse liikme I. Mi hinnangul vaidlus tegelikult puudub. Olukorras, kus hagejate ja kostja juhatuse liikme I. Mi kinnitusel puudus pooltel sisuline vaidlus ja kompromiss edastati kohtule ühe tunni jooksul pärast menetlusse võtmise määruse kättetoimetamist, näib hagi olevat suunatud selle saavutamisele, et tekiks kompromissi kinnitav kohtulahend, mis sisaldab kinnitust, justkui hagejad oleksid kostja nõukogu liikmed. Sellisel eesmärgil esitatud hagile seadus õiguskaitset ette ei näe.
33.Hagejate õiguskaitsevajadus puudub ka juhul, kui seadus võimaldaks jaatada hagejate ja kostja juhatuse liikme I. Mi käsitlust, mille kohaselt kuulub kostja üldkoosoleku ja juhatuse
2-24-3758 liikmete pädevusse kinnitada, kes on nõukogu liikmed, ja üldkoosoleku pädevusse lugeda tühiseks nõukogu koosolekutel vastuvõetud otsused. Eelviidatud pädevuste jaatamisega kaasneks jällegi olukord, kus hagejate taotletav eesmärk oleks juba saavutatud ja nõukogu otsuste tühisus kostja poolt kinnitatud, mistõttu puuduks ka sellisel juhul vajadus eeltoodut veelkordselt üle kinnitada kohtulahendiga.
34.Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas tsiviilasjas on hagi 18.03.2024 menetlusse võetud ning kohus ei ole tsiviilasjas veel otsust teinud, tuleb hagejate poolt esitatud hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et käesolevaga esineb alus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, s.t kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
36.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleks menetluskulud jätta hagejate kanda, kuna käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid.
37.Kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtu määratud tähtajaks (15.05.2024) menetluskulude nimekirja ja kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, puuduvad hagejate poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
38.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.