Muud

esimesel

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 14.05.2025. a.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tagasivõitmise võimaluse kohta märgib usaldusisik, et võlgnik on võtnud laenu remondi teostamiseks korteris, mis ei kuulu temale. Sellega on parendatud kolmanda isiku korterit, mis võiks olla aluseks nõude esitamisele korteri omanikule. Kuna esinevad Pankr S § 29 lg.1, lg.2 asjaolud ja võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu seisukoht ja põhjendused FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Mxxxxx Hxxxxxxx on nõus pankrotimenetlusega ja ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada Mxxxxx Hxxxxxxx pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirjast ja hinnangust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 35 208,42 euro ulatuses, millele lisanduvad kohtutäiturite tasud, mida ei ole seni kohustuste summa sisse arvestatud. Veel tuleb võlgnikul kanda oma igakuised elamiskulud. Võlgnikul on avaldanud, et otsib aktiivselt tööd ja soovib tööle minna. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole.

Kohus märgib, et võlgniku enda maksejõuetusavaldusest nähtub, et ta on töötanud aastatel 2016-2023 püsivalt ühel töökohal (Viking Line Group) sissetulekuga (1500 eurot kuus), mis on võimaldanud tal n.ö. vabalt äraelamise. Pandeemia tõttu vähenes töökoormus ja töötasu, mis tõi kohe kaasa raskused korteri remondiks võetud laenu tagasimaksmisel. Sellest ülesaamiseks võttis võlgnik uusi laenusid, kuid sattus veelgi suuremasse võlakoormusesse. Võlgnik on olnud ka hasartmängija, kuid seadnud endale nüüdseks hasartmängukeelu. Aastal 2023 võlgnik koondati ja võlgnik ei ole enam suuteline laenude tagasimakseid tegema. Kohus märgib, et Mxxxxx Hxxxxxxx on esitanud vastuväite usaldusisiku hinnangus märgitule selle kohta, et üürileandja oli teadlik temale kuuluvas korteris remondi tegemisest. Laenud võttis tema ise pangast, allkirjastas laenulepingud. Ta arvestas, et tähtajatu üürilepingu puhul saab ta korteris elu lõpuni elada ja sellepärast hakkas remonti tegema. Üürileandja ei ole sellega seotud. Kohus selgitab asjas teadaolevate asjaolude põhjal võlgnikule, et kahtlust ei ole selles, et laenu on võtnud ja laenulepingu on sõlminud võlgnik Mxxxxx Hxxxxxxx ja vastupidist ei ole väitnud oma hinnangus ka usaldusisik. Kuna korter kui eluruum, mida üürib M.Hxxxxxxx, ei kuulu mitte M.Hxxxxxxxxx endale, vaid üürileandjale, on võlgnik korterit remontides parendanud üürileandjale kuuluvat vara. Seetõttu on asjakohane usaldusisiku poolt esitatud õiguslik versioon, et kolmandale isikule (üürileandjale) kuuluva vara parendamine võib anda aluse tagasivõitmise nõude esitamiseks. Usaldusisik ei saa jätta selliseid tähelepanekuid avaldamata kui nendeks on alust. Tegelikud otsustused kaalutakse läbi menetluse käigus. Kohtu hinnangul on märkimisväärne, et võlgniku suhtes toimuvatest täitemenetlustest kaks on algatatud novembris 2023 ja kolm täitemenetlust 2024.a jaanuaris ja veebruaris. Seega on võlgnik pöördunud maksejõuetusavaldusega kohtusse kohe täitemenetluste tekkimisel. Kohustuste tasumiseks on vajalik, et võlgnik keskenduks töökoha leidmisele. Võlgnikul puuduvad nt lastest tulenevad piirangud töökoha otsimisel, võlgnikul on püsiva töötamise kogemus. Kohus loeb tuvastatuks, et Mxxxxx Hxxxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Urmas Tross andis kohtule nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina. Kohus on seisukohal, et Urmas Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Mxxxxx Hxxxxxxx pankroti välja 14.mail 2024. kell 9.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 03.06.2024. a algusega kell 16.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. Kohus osaleb virtuaalselt. Kohus kohustab võlgnikku Mxxxxx Hxxxxxxxx osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, võlgnik saab osaleda elukohajärgses Valga kohtumajas või virtuaalselt. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10.05.2025. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

• •

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Urmas Tross esitas 15.04.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 8 tunni eest määraga 164 eurot tund, kokku 1312,00 eurot. Arvestades võlgniku varalist seisukorda, taotleb usaldusisik tasu summas 820 eurot maksta välja riigi vahenditest. Tasu katab ära ka kulud. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Konkurss (registrikood 10023775) arvelduskontole nr EE462200001120023445 Swedbank AS-is. Kohus kontrollis, et OÜ Konkurss, mille kaudu usaldusisik tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Usaldusisik on taotlenud temale tasu määramist pankrotiseaduses sätestatud tasu ülemmääras, lähtudes Töölepingu seaduse § 29 lg.5 kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, mis aastal 2024 on 820 eurot. Üks viiendik sellest 164 eurot tund. See on PankrS § 23 lg.3 järgi usaldusisiku tunnitasu ülemmäär. Kohus ei pea seda põhjendatuks. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4, 51, tuleb kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni määrata riigi vahenditest hüvitatav usaldusisiku tasu justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 51), s.o määraga 33 eurot pooltund. PankrS § 23 lg 51 seletuskirja kohaselt Puudub mõistlik põhjus, miks riigi õigusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks peab toimuma erinevalt muust riigi õigusabi andmisest tsiviilkohtumenetluses. Senine olukord on toonud kaasa ka riigi õigusabi tasumäärade erinevuse, mis ei ole põhjendatud. Seetõttu luuakse volitusnorm määruse kehtestamiseks, millega reguleeritakse halduri tasumäär ja hüvitatavate kulutuste suurus sarnaselt nagu advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kord RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatava määrusega. Seetõttu on usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest selles menetlusetapis ainuvõimalikuks lahenduseks võtta PankrS § 23 lg.51 järgi aluseks justiitsministri määruses ettenähtud tunni(pooltunni)tasu määr. Selline lahendus on kasutusel ka kohtupraktikas. Kohus käsitleb rakendatava tunnitasu määra ka sisuliselt. Usaldusisik on taotlenud tasu määramist tunnitasuga 164 eurot tund, s.o. tunnitasu ülemmäär. PankrS § 23 lg.1 paneb kohtule kohustuse tasu suuruse määramisel arvestada muuhulgas ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust. Füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluses kuni pankroti väljakuulutamiseni ei ole usaldusisiku töö puhul tegemist õiguslikult keerukate ülesannetega, vaid usaldusisiku töö seisneb peamiselt andmete kogumises erinevatest registritest vm andmekogudest, võlgnikult endalt, küsimises pankadest või võlausaldajatelt jm allikatest. Nii on olnud see ka käesolevas menetluses. Ei toimu andmete sügavamat analüüsi ega õiguslike hinnangute andmist. Käesolevas menetluses on peamisteks kohustuste kindlakstegemise allikateks olnud avalikud registrid ja kohtulahendid, mis on lihtsalt kättesaadavad, aga ka võlgniku enda avalduses sisalduv. Praeguses menetluses puuduvad ka muud tavapärasest erinevad asjaolud, mis menetluse keerukust ja mahtu suurendaks. Võlgnikul puudub igasugune esemeline vara, s.t. on puudunud vajadus seda käsitleda või hinnata. Selles menetlusetapis ei ole olnud vajadust kõiki võlgniku kohustusi ka detailselt määratleda ja usaldusisik on seda võimalust ka kasutanud, nt kohtutäiturite tasusid ei ole veel kohustuste nimekirjas ja need lisanduvad hiljem. Seetõttu on usaldusisiku tegevus selles menetluses n.ö. baastegevus, mis on minimaalselt vajalik kõigis menetlustes ja rakendada tunnitasu maksimaalses võimalikuks summas on põhjendamatu. Justiitsministri määruses ettenähtud pooltunni (33 eurot) ja tunnitasu (66 eurot) on kohtu hinnangul põhjendatud ja kohus rakendab selle.

Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest (8 tundi ehk 16 pooltundi) 16x33=528 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, lg 51 alusel. Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Konkurss. Tasu väljamaksmiseks riigi vahenditest saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.