OÜ H&F hagi Sportland International Group Aktsiaseltsi vastu Sportland International Group Aktsiaseltsi aktsionäride 01.11.2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ H&F (registrikood 11832548), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Teder Kostja: Sportland International Group Aktsiaselts (registrikood 10993195), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Leho Pihkva ja Tarmo Repp
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
03.04.2024 kohtuistungil
1.Rahuldada hagi.
2.Tuvastada Sportland International Group Aktsiaseltsi (registrikood 10993195) aktsionäride 01.11.2023 üldkoosoleku otsuste tühisus.
3.Jätta menetluskulud Sportland International Group Aktsiaseltsi kanda.
4.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista kostjalt Sportland International Group Aktsiaselts (registrikood 10993195) välja hageja OÜ H&F (registrikood 11832548) kasuks menetluskulud summas 3181,35 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-23-18338 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ H&F esitas 29.12.2023 hagi Sportland International Group Aktsiaseltsi vastu Sportland International Group Aktsiaseltsi aktsionäride 01.11.2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Kostjal on kaks aktsionäri xxx (xxx) xxx (edaspidi XXX) 60%-lise osalusega ning hageja 40%-lise osalusega.
3.XXX esitas 14.09.2023 kostja juhatusele nõude aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumiseks. 10.10.2023, s.o vähem kui kuu aja pärast edastas XXX teate aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumiseks. Aktsionäride üldkoosolek toimus 01.11.2023. Üldkoosoleku protokolli kohaselt võtsid aktsionäride erakorralisest üldkoosolekust osa üksnes XXX esindajad. Kostja esindajad, ühingu juhatuse liikmed ega notar koosolekul ei osalenud. XXX ei pidanud kinni Äriseadustiku (ÄS) § 292 lg-s 2 sätestatud ühekuulisest tähtajast, st tal puudus õigus koosolekut kokku kutsuda ja selle päevakorda määrata.
4.Erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumise teates tugines enamusaktsionär lisaks aktsionäride lepingu punktile 4.1.(b), mis sätestab, et: „Iga osanik võib nõuda osanike koosoleku toimumist ja juhatus on kohustatud osanike koosoleku kokku kutsuma niipea, kui mõistlikult võimalik, pärast vastava nõude saamist, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul alates nõude saamisest. Kui juhatus osanike koosolekut selle aja jooksul kokku ei kutsu, võib koosoleku toimumist nõudnud osanik ise koosoleku kokku kutsuda“. Hageja on seisukohal, et aktsionäride lepinguga ei saa lühendada ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud tähtaega. Aktsionäride lepinguga on võimalik üksnes täiendada ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud korda nii, et see ei ole vastuolus seadusega, ent muus osas ei ole võimalik seaduses ette nähtud korda muuta. Koosoleku kokkukutsumise korda puudutavad sätted ei ole dispositiivsed. Aktsionäride lepingu punktis 4.1.(b) sisaldav tingimus on võrreldes äriseadustiku imperatiivse normiga leebem ning seega tühine, kuna kaldub kõrvale antud juhul aktsionäride kaitseks seatud normist. See tähendab, et vaatamata aktsionäride lepingus sätestatule saab aktsionäril tekkida õigus ise kokku kutsuda erakorraline aktsionäride koosolek üksnes siis, kui juhatus ei ole vastavale nõudele reageerinud seaduses sätestatud ühe kuu jooksul. Antud juhul enamusaktsionär selle tähtajaga ei arvestanud.
5.Lisaks ei järginud enamusaktsionär aktsionäride lepingus ette nähtud koosoleku kokku kutsumise korda (st tähtaegu ja vorminõudeid), mistõttu toimus 01.11.2023 koosolek õigusliku aluseta koosoleku korda rikkudes ja 01.11.2023 koosolekul vastu võetud otsused on ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel tühised. Aktsionäride lepingu punkt 4.1.(c) kohaselt tuleb: „vastav teade saata tähitud kirjaga või kulleriga (igal juhul üleandmisega allkirja vastu) vähemalt 21 päeva enne vastavat aktsionäride koosolekut. Teate võib saata ka e-posti, faksi või muu elektroonilise kanali kaudu, millisel juhul peab sellele alati järgnema kirjalik
2-23-18338 originaal tähitud kirja või kulleriga vähemalt 14 päeva enne vastavat aktsionäride koosolekut.“
6.Enamusaktsionär edastas koosoleku kokkukutsumise teate 10.10.2023 kell 19:13, s.o pärast tööpäeva lõppu, e-kirja teel. Enamusaktsionär rikkus aktsionäride lepingus sätestatud korda kahe erineva nõude osas. Esiteks ei jäänud teate kättesaamise ja koosoleku vahele 21 päeva, nagu nõuab aktsionäride leping. Teiseks saatis enamusaktsionär koosoleku kokkukutsumise teate üksnes e-kirja teel ega saatnud järele teate originaali 14 päeva enne aktsionäride koosoleku toimumist.
7.Hageja on seisukohal, et 01.11.2023 erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised (ÄS § 3011 lg 1 p 4) koosoleku korra kokkukutsumise olulise rikkumise tõttu (ÄS § 292 lg 2).
8.Hageja on seisukohal, et vaidlusalune otsus nõukogu liikme valimise (ametiaja pikendamise) kohta on tühine ka ÄS § 3011 lg 1 p 3 alusel, kuna otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei olnud notariaalselt tõestatud. ÄS § 304 lg 7 kohaselt tuleb olukorras, kus isiku volitused on lõppenud ja otsus uueks ametiajaks valimise kohta on vormistatud n-ö ametiaja pikendamisena, siiski lugeda, et tegu on nõukogu liikme valimisega ning vastav protokoll tulnuks notariaalselt tõestada. Antud juhul ei olnud tegemist nõukogu liikme ametiaja pikendamisega, vaid nõukogu liikme valimisega. Pikendamine oleks võimalik olukorras, kus nõukogu liige on jätkuvalt veel nõukogu liige pikendamise otsuse tegemise ajal. Antud juhul lõppes vaidlusaluse nõukogu liikme J. Bi ametiaeg juba 24.05.2023. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
10.Koosoleku kokkukutsumise korda ei ole TsÜS § 38 lg 2 ja ÄS § 3011 lg 1 p 4 tähenduses rikutud hageja väidetud ühepäevase hilinemisega e-posti teel olukorras, kus vastav kutse on saadetud ka tähitud postiga aktsionäride lepingu punktis 4.1(c) sätestatud korras. XXX kutsus osanike koosoleku kokku kooskõlas aktsionäride lepingus sätestatuga ja hääletamiskokkulepe sisaldus ka samas aktsionäride lepingus. Kostja juhatuse liikmed on oma allkirjaga aktsionäride lepingul kinnitanud, et nad on nõus ÄS § 292 lg 2 tähtaja lühendamisega. Aktsionäride lepingu p-de 4.2(b) ja 3.1(b) kohaselt on hagejal kohustus hääletada XXX määratud nõukogu liikmete heakskiitmise ja sh nende volituste pikendamise poolt. Koosolekuks ei ole seega vajalik pikalt valmistuda ega erinevaid otsustusalternatiivse kaaluda, sest hääletuskohustus on aktsionäride lepingus eelnevalt kokku lepitud. Sellised hääletuskokkulepped on õiguslikult lubatavad ja tavapärased.
11.XXX on lepingus sätestatud protseduuri (lepingu p-d 4.1.(b) ja 4.1.(c)) järginud 01.11.2023 aktsionäride koosoleku kokkukutsumisel. XXX saatis esmalt koosoleku kokkukutsumise nõude 14.09.2023 kostja juhatuse liikmetele ja palus kokku kutsuda aktsionäride koosoleku nõukogu liikme volituste pikendamiseks. Kostja juhatuse liikmed koosolekut kokku ei kutsunud. XXX saatis 10.10.2023 kutse aktsionäride koosolekule 01.11.2023 päevakorraga J D W B nõukogu liikme volituste pikendamine. Lisaks saatis XXX kutse tähtkirjaga 12.10.2023. XXX järgis koosoleku kokkukutsumise korda, sest 1) teade saadeti e-postiga 21 päeva enne koosoleku kuupäeva ja 2) kutse saadeti tähitud kirjaga vähemalt 14 päeva enne koosoleku kuupäeva (12.10 -> 01.11.2023 =20 päeva). Kuna sama kutse tähtkirjaga saadeti 20 päeva vAm (nõutav oli vähemalt 14), oli hagejal igal juhul piisavalt aega koosolekuks valmistuda ning aktsionäride lepingu eelnevalt viidatud punktide kohaselt oli hagejal kohustus hääletada nõukogu liikme volituste pikendamise poolt. Lisaks elavad hageja juhatuse liikmed A K ja A A Eestis ja koosolek toimus nende peamises tegevuskohas (Sportlandi kontor, Pärnu mnt 144, Tallinn), mis on ühtlasi ka hageja registrijärgne aadress.
2-23-18338
12.Kostja ei nõustu, et aktsionäride lepinguga ei ole lubatud lühendada ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud ühekuulist tähtaega. Kostja juhatuse liikmed A K ja A A olid ise ka aktsionäride lepingu pooleks ja seega võtsid nad lepingulise kohustuse koosolek 10 päeva jooksul kokku kutsuda. Samuti võtsid mõlemad aktsionärid (hageja ja XXX) kohustuse aktsepteerida lühemat tähtaega.
13..Kostja 01.11.2023 üldkoosoleku protokolli notariaalne tõestamine ei ole nõutav, sest otsustati olemasoleva nõukogu liikme ametiaja pikendamine. J. B valiti 25.05.2018 kehtivalt nõukogu liikmeks ja tõestati notariaalselt. Samuti on tema ametiaega varasemalt pikendatud. J. Bi nõukogu liikmeks valimise otsus on vastu võetud kirjalikult kooskõlas ÄS § 305 lg-s 2 sätestatuga ja aktsionäride lepingu punktiga 4.1(g). Lisaks nõukogu liikme volituste pikendamine on lubatud nii enne kui ka pärast nende ametiaja möödumist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab, et Sportland International Group Aktsiaseltsi aktsionäride 01.11.2023 üldkoosoleku otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
15.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
15.1.kostja Sportland International Group Aktsiaseltsi aktsionärideks on XXX (XXX) 60%-lise osalusega ning hageja 40%-lise osalusega (dtl 7-14);
15.2.enamusaktsionär XXX esitas 14.09.2023 kostja juhatusele nõude aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumiseks (dtl 15-17);
15.3.enamusaktsionär XXX edastas 10.10.2023 teate (dtl 18) aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumiseks, et pikendada ühingu nõukogu liikme Bi volitusi (dtl 20-21);
15.4.kostja erakorraline aktsionäride üldkoosolek toimus 01.11.2023 ning üldkoosoleku otsusega pikendati ühingu nõukogu liikme Bi volitusi tagasiulatuvalt alates 25.05.2023 viie aasta võrra ja määrati tema volituste uueks lõpptähtajaks 25.05.2028 (dtl 23-25);
15.5.üldkoosoleku protokolli kohaselt võtsid aktsionäride erakorralisest üldkoosolekust osa üksnes enamusaktsionäri esindajad. OÜ H&F, ühingu juhatuse liikmed ega notar koosolekul ei osalenud, protokoll on kirjalikus vormis, notariaalselt tõestamata.
16.Käesoleval juhul on pooltel vaidlus selle üle, kas kostja aktsionäride 01.11.2023 üldkoosoleku otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu.
17.Hageja on seisukohal, et kostja aktsionäride 01.11.2023 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kuivõrd kostja pole järginud seaduses sätestatud koosoleku kokkukutsumise tähtaega (ÄS § 292 lg 2), rikutud on aktsionäride lepingus sätestatud täiendavaid vormi- ja tähtaja nõudeid ning üldkoosoleku otsuse protokoll nõukogu liikme ametiaja pikendamise kohta on jäetud notariaalselt tõestamata.
18.Kostja on seisukohal, et kostja aktsionäride 01.11.2023 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole TsÜS § 38 lg 2 ja ÄS § 3011 lg 1 p 4 tähenduses rikutud. XXX kutsus osanike koosoleku kokku kooskõlas aktsionäride lepingus sätestatuga, st kutse saadeti ka tähitud postiga aktsionäride lepingu punktis 4.1(c) sätestatud korras ja hääletamiskokkulepe sisaldus ka samas aktsionäride lepingus. Kostja juhatuse liikmed on
2-23-18338 oma allkirjaga aktsionäride lepingul kinnitanud, et nad on nõus ÄS § 292 lg 2 tähtaja lühendamisega. Aktsionäride lepingu p-de 4.2(b) ja 3.1(b) kohaselt on hagejal kohustus hääletada XXX määratud nõukogu liikmete heakskiitmise ja sh nende volituste pikendamise poolt. Koosolekuks ei ole seega vajalik pikalt valmistuda ega erinevaid otsustusalternatiivse kaaluda, sest hääletuskohustus on aktsionäride lepingus eelnevalt kokku lepitud. Sellised hääletuskokkulepped on õiguslikult lubatavad ja tavapärased.
19.ÄS § 290 lg 1 kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 292 lg 2 sätestab, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude saamisest või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on aktsionäridel, nõukogul või audiitoril õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda. Aktsionäride lepingu punkt 4.1.(b) (dtl 33) sätestab lühema, 10 päevase tähtaja juhuks, kui juhatus koosolekut aktsionäri nõudmisel kokku ei kutsu.
20.Pooled ei vaidle, et 14.09.2023 XXX üldkoosoleku kokkukutsumise nõude ja 10.10.2023 üldkoosoleku kokkukutsumise teate vahele jäi lühem periood kui ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud üks kuu, kuid vaidlevad, kas selle tähtaja järgimata jätmine kujutab endast kokkukutsumise korra rikkumist, mis toob kaasa vastuvõetud otsuste tühisuse.
21.Üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerivad sätted on imperatiivsed ehk nendest võib kõrvale kalduda vaid äriseadustikus sätestatud juhtudel. Sealjuures peab vastav kõrvalekaldumine olema reguleeritud aktsiaseltsi põhikirjas (ÄS § 244 lg 1 p 6). Tulenevalt ÄS § 294 lg-s 3 sätestatust lubab seadus näha põhikirjaga ette seaduses sätestatud miinimumnõuetest pikemat tähtaega.
22.Kohus nõustub hagejaga, et aktsionäride lepinguga ei saa lühendada ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud tähtaega, kuivõrd äriseadustikus aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumise korda puudutavad sätted ei ole dispositiivsed. ÄS § 292 on ühemõtteliselt imperatiivne säte ning ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud ühekuulise tähtaja osas ei luba seadus kõrvale kalduda ka põhikirjaga. Aktsionäride lepinguga seaduses sätestatust kõrvalekaldumist, seda enam, seaduses sätestatud tähtaja lühendamist, seadus ei võimalda.
23.Asjaolu, et aktsionärid on aktsionäride lepingu punktis 4.1.(b) leppinud kokku tingimuses, mis on võrreldes ÄS § 292 lg-s 2 toodud imperatiivse normiga leebem, ei oma mistahes õiguslikku tähendust. Vastav aktsionäride lepingu punkt on tühine vastuolu tõttu seadusega ega kuulu kohaldamisele.
24.Seega pidi kostja järgima ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud korda. Enamusaktsionär ei pidanud kinni ÄS § 292 lg-s 2 sätestatud ühekuulisest tähtajast, st tal puudus 10.10.2023 õigus koosolekut kokku kutsuda ja selle päevakorda määrata.
25.Kuivõrd 01.11.2023 erakorraline üldkoosolek on kutsutud kokku aktsionäri poolt, kellel puudus selleks tulenevalt ÄS § 292 lg-st 2 õigus, siis on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega ÄS § 296 tähenduses ning kostja 01.11.2023 erakorralise üldkoosoleku otsused on tühised ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel.
26.Vastuseks kostja seisukohtadele, et koosolekuks ei olnud vaja ette valmistada, et hageja juhatuse liikmetel oli kohustus kindlal viisil häälteada ning et koosolek toimus hageja juhatuse liikmete töökohas, selgitab kohus järgmist. ÄS-i imperatiivsete koosoleku kokkukutsumise sätete rikkumist ei saa õigustada ega pisendada muude sisuliste argumentidega, et mil viisil pidanuks isikud hääletama või et koosolekust võidi olla teadlikud ja sellel osalemine ei oleks olnud raskendatud. Viidatud asjaolud ei kõrvalda koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist ehk asjaolu, et koosoleku kutsus kokku
2-23-18338 isik, kes kokkukutsumise hetkel vastavat pädevust ei omanud. ÄS § 301 lg 1 p 4 tühisuse alus on absoluutne. Koosoleku kokkukutsumine enne vastava pädevuse tekkimist aktsionäril on oluline korra rikkumine.
27.Vastuseks hageja väidetele, et lisaks eeltoodule on rikutud ka aktsionäride lepingu punktist 4.1.(c) tulenevat kutsete saatmise korda osundab kohus käesoleva otsuse punktis 21 toodud põhjendustele, mille kohaselt täiendavaid regulatsioone koosoleku kokkukutsumise korra kohta saab sätestada üksnes põhikirjas, mitte aktsionäride lepingus.
28.Kuivõrd kohus tuvastab, et Sportland International Group Aktsiaseltsi aktsionäride 01.11.2023 üldkoosoleku otsused on tühised aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu, ei hinda kohus poolte väiteid seoses otsuste võimaliku tühisusega tulenevalt notariaalsest vorminõudest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
30.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja (dtl 173-174) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
31.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
32.Hageja 03.04.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 40,4 tunni ulatuses tunnitasuga 130-260 eurot (vandeadvokaat Maria Teder 22,4 tundi tunnihinnaga 260 eurot ning jurist Albert Mihkel Ulla 18 tundi tunnihinnaga 130 euro) kokku summas 8164 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane ning on palunud menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
33.Kohus on seisukohal, et hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu on 205 eurot ületavas osas põhjendamatu ning vastuolus Riigikohtu senise praktikaga. Kohus peab vandeadvokaadist esindaja puhul põhjendatud ja turuolukorraga kooskõlas olevaks tunnihinnaks 205 eurot. Puutuvalt juristi kaasamisse menetlustesse on Riigikohus selgitanud, et nimetatu on põhjendatud menetluskulude kokkuhoiu eesmärgil. Käesoleval juhul ei nähtu, et juristi kasutamine oleks toonud kaasa mistahes kokkuhoidu.
34.Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades oluliselt ülepaisutatud.
34.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt on perioodil 27.12.2023 kuni 29.12.2023 hagiavalduse koostamisele kulunud 11,5 tundi tunnihinnaga 260 eurot. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu, ei saanud hagiavalduse koostamisele koos kliendiga konsulteerimise ja tõendite komplekteerimisega kuluda enam kui 5 tundi. Seega on põhjendatud kuluks 1025 eurot (5 * 205).
34.2.Menetluskulude nimekirja kohaselt on 02.01.2024 hagejale osutatud õigusteenust 0,2 tunni ulatuses seoses hagi menetlusse võtmise teabe kliendile edastamisega. Ajakulu on põhjendatud, seega on põhjendatud kuluks 41 eurot (0,2 *205).
2-23-18338
34.3.Hageja 03.04.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on 15.01.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele seoses tagaseljaotsuse tegemisega kulunud kokku 1,4 tundi (sellest 1 tund juristi tööd ja 40 minutit vandeadvokaadi tööd). Samas märkis hageja oma 15.01.2024 menetluskulude nimekirja (dtl 47), et kulud seoses menetluskulude nimekirjaga on 0,3 tundi. Kohus peab ajakulu põhjendatuks 0,3 tunni ulatuses, seega on põhjendatud kuluks 61,50 eurot (0,3 * 205).
34.4.Menetluskulude nimekirja kohaselt on perioodil 05.02.2024 kuni 04.03.2024 hageja seisukoha (seisukoht kostja vastusele ja kolmanda isiku kaasamise taotlusele) koostamisele kulunud 23,8 tundi, sh sisaldab aeg juristipoolset materjalidega tutvumist 4 tunni ulatuses ja dokumendi koostamist ühes materjalidega tutvumisega veel 13 tunni ulatuses. Vastava ajakulu tulemiks on 04.03.2024 menetlusdokument, mille sisuline osa moodustab 3 lk ja mis osaliselt kordab varasemaid seisukohti (dtl 136-138). Kohus peab põhjendatuks kuni 5 tundi vandeadvokaadi tööd. Seega on põhjendatud kuluks 1025 eurot (5 * 205).
34.5.Menetluskulude nimekirja kohaselt on 07.02.2024 ja 08.02.2024 hagejale osutatud õigusteenust 0,3 tunni ulatuses seoses tähtaja pikendamise taotlusega. Kohus peab ajakulu põhjendatuks 0,3 tunni ulatuses, seega on põhjendatud kuluks 61,50 eurot (0,3 * 205).
34.6.Menetluskulude nimekirja kohaselt on 20.03.2024 ja 21.03.2024 hagejale osutatud õigusteenust 0,4 tunni ulatuses seoses kohtumäärusega tutvumisega ja menetluses edasiste toimingutega. Kohus peab ajakulu põhjendatuks 0,4 tunni ulatuses, seega on põhjendatud kuluks 82 eurot (0,4 * 205).
34.7.Menetluskulude nimekirja kohaselt on 26.03.2024 ja 27.03.2024 hagejale osutatud õigusteenust 0,6 tunni ulatuses seoses kostja 26.03.2024 menetlusdokumendiga. Kohus peab ajakulu põhjendatuks 0,6 tunni ulatuses, seega on põhjendatud kuluks 123 eurot (0,6 * 205).
34.8.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud 02.04.2024 õigusteenust 2,2 tunni ulatuses seoses istungiks ettevalmistamisega. Kohus peab istungiks ettevalmistamise kulu põhjendatuks 1 tunni ehk 205 euro ulatuses.
34.9.03.04.2024 kohtuistungil esitas hageja taotluse arvestada kohtuistungil esindamisega seotud ajakulu vastavalt protokollile. Istung kestis 40 minutit ehk 0,67 tundi. Seega on põhjendatud kulu 137,35 eurot (0,67*205).
35.Hageja põhjendatud kulutused õigusabile moodustavad 13,47 tundi tunnitasuga 205 eurot ehk 2761,35 eurot.
36.Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 3181,35 (2761,35 + 420) eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
37.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
2-23-18338 menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.