Aktiva Finance Group OÜ hagi V L vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7 176,58 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: S R (e-post: xxx); Kostja: V L (isikukood: xxx; elukoht xxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt alternatiivne nõue.
2.Mõista V Llt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja:
2.1.kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud, s.o kuni 12.12.2025 (k.a) makseteni, põhivõlg summas 912,24 eurot ja intress summas 117,80 eurot.
2.2.viivis sissenõutavaks muutunud osamaksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o 09.01.2026 on 50,25 eurot;
tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 3332,70 eurot ja intress 33,47 eurot, mis tuleb V Ll tasuda alljärgnevatel maksetähtpäevadel ja osamaksetes: Maksepäe v 12.01.2026 12.02.2026 12.03.2026 12.04.2026 12.05.2026
3.Mõista V Llt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.01.2026 kuni põhivõla 912,24 euro tasumiseni.
4.Mõista V Llt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa maksetelt (punkt 2.3.) alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhiosa makse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.1.sissenõutavaks muutunud viivise 15,56 euro osas;
5.2.edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista kostjalt välja edasiulatuvat viivist viivisemääraga 24,90% aastas.
6.Jätta hageja esitatud tulevikus sissenõutavaks muutuv intressinõue ajavahemikus 12.07.2026 kuni 12.05.2028 summas 59,67 eurot läbi vaatamata.
7.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
8.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.
2
2-25-10608 Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi V L vastu võla nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx 23.11.2023 väikelaenu lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 5000 eurot. Pooled leppisid kokku intressimääras 24,90% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraga. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 30,14% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma,. Intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu ja igakuine lepingu haldustasu.
3.Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 12.12.2023 - 12.05.2028. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.
4.Esialgne võlausaldaja saatis 04.09.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Hoiatus oli saadetud kostja e-postiaadressile. Kostja ei tasunud lepingust tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja 25.09.2024 lepingu üles. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 25.09.2024 oli kostjal tagastamata 12.06.2024, 12.07.2024, 12.08.2024 ja 12.09.2024 osamaksed.
6.Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
7.Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 25.09.2024 on kostja teostanud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale põhinõude katteks kokku summas 360,27 eurot. Sellest tulenevalt moodustub põhivõla nõue summas 4639,73 eurot (5000-360,27).
8.Kostjal on intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 25.09.2024 alates 7. osamaksest 12.06.2024 kuni 10. osamakseni 12.09.2024 ning perioodi 13.09.202425.09.2024 eest kokku 427,38 eurot (99,55+95,20+97,10+95,86+39,67). Kostjal on haldustasu võlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga s.o 25.09.2024 alates 7. osamaksest 12.06.2024 kuni 10. osamakseni 12.09.2024 summas 15,60 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 4639,73 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates, s.o 26.09.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 03.07.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras 24,90% aastas ja 0,07% päevas summas 888,58 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 4639,73 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 04.07.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 24,90% aastas. Hageja nõuab 50 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist 22.10.2024, 29.10.2024 ja 06.11.2024 saadetud meeldetuletuskirjade ning muude võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude eest.
9.Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjal välja: -
10.Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude, kui kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu alusel sai kostja laenu summas 5000 eurot ning kohustus tagasimakseid tegema perioodil 12.12.2023 - 12.05.2028. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale perioodil 16.12.2023 kuni 21.05.2024 kokku summas 958,37 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei ole ülesütlemine kehtiv ning täies ulatuses saab tasutuks lugeda osamaksed 12.12.2023 - 12.11.2024 ja osaliselt 12.12.2024. Kostja on võlas alates 12.01.2025 osamaksetest.
4
2-25-10608 Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt alternatiivselt välja 02.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 668,24 eurot, intressi 99,02 eurot ning viivise 65,81 eurot. Viivis on arvutatud lepingus sätestatud viivisemäära alusel, s.o 24,90% aastas ja 0,07% päevas, kuivõrd hageja hinnangul ei too vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine kaasa lepingulise viivisemäära tühisust. Samuti palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtapäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis lepingujärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohtu seisukoht
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.12.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
12.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas osaliselt tagaseljaotsusega, kuivõrd alternatiivne nõue on põhjendatud osaliselt. Kohtu põhjendused
13.Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja xxx lepingu nr xxx. Kostja pidi tasuma krediidiandjale intressi, lepingu- ja haldustasu. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastab viidatud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
14.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete 5
2-25-10608 kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
6
2-25-10608
16.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
17.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
18.Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt kostja ja hageja lepingule, tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena, seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta. Hageja palus mõista kostjalt alternatiivselt välja 02.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 668,24 eurot, intressi 99,02 eurot ning viivise 65,81 eurot. Viivis on arvutatud lepingus sätestatud viivisemäära alusel, s.o 24,90% aastas ja 0,07% päevas, kuna hageja hinnangul ei too vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine kaasa lepingulise viivisemäära tühisust. Samuti palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtapäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis lepingujärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
19.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
20.Kohus mõistab kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse kuni 12.12.2025 (k.a) makseni summas 912,24 eurot.
7
2-25-10608
21.Ümberarvestuse kohaselt arvutas hageja intressi VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud intressimäärade alusel. Kohus mõistab kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud intressi kuni 12.12.2025 (k.a) summas 117,80 eurot.
22.Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Lepingu alusel palus hageja mõista viivise välja viivisemääraga 24,90% aastas. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Antud juhul tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärgi, kuivõrd esialgne võlausaldaja ei täitnud lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega tuleb arvestada viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär on ajas muutunud järgmiselt: -
Lepingus kokkulepitud viivisemäär on suurem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Seetõttu tuleb VÕS § 4034 lg 7 esimese lause kohaselt lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast. Kohus mõistab kostjalt välja viivise sissenõutavaks muutunud osamaksetelt (12.12.2024 osamaksest käesoleva kohtuotsuse tegemise kuupäevani) alates nõude sissenõutavaks muutumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise põhjendatud suurus sissenõutavaks muutunud osamaksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o 09.01.2026, viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt kokku 50,25 eurot (2,68 + 6,76 + 6,28 + 6,58 + 5,33 + 4,99 + 4,24 + 3,81 + 3,12 + 2,53 + 1,99 + 1,29 + 0,65). Seega hageja viivisenõue jääb rahuldamata 15,56 euro ulatuses (65,81 – 50,25).
23.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks TsMS § 369, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates 12.01.2026 osamaksest kuni 12.05.2028 osamakseni, kokku 3332,70 eurot.
24.Hageja nõuab ümberarvestuse kohaselt intressi kuni 12.05.2028.
8
2-25-10608 Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki (TsMS § 423 lg 2 p 2 kolmas alternatiiv). Kohus jätab tulevikus sissenõutavaks muutuva intressi nõude osaliselt läbi vaatamata, kuivõrd VÕS § 94 sätestatud intressimäär on perioodiliselt muutuv ning käesoleval ajal ei ole võimalik kindlaks määrata intressi suurust nimetatud sätte alusel pärast 30.06.2026. Ühtlasi ei ole selge, millise intressimäära alusel hageja intressi pärast 30.06.2026 arvutas. Seetõttu on intressinõue VÕS § 397 lg 1 ja TsMS § 369 kohaselt põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad intressi osamaksed, mis on arvutatud VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel, s.o alates 12.01.2026 osamaksest kuni 12.06.2026 osamakseni, kokku 33,47 eurot. Seega jääb hageja tulevikus sissenõutavaks muutuv intressinõue, mida hageja nõudis alates 12.07.2026 kuni 12.05.2028, läbivaatamata 59,67 euro ulatuses (98,15 – 33,47).
25.Vastavalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud, ning hagejal on õigus pöörduda sama kostja vastu samal alusel ja sama hagieseme osas uuesti kohtusse.
26.Edasiulatuva viivise väljamõistmine tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni on põhjendatud TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: -
kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõla summas 912,24 eurot ja intressi summas 117,80 eurot, s.o kuni 12.12.2025 (k.a) makseni;
-
viivis sissenõutavaks muutunud osamaksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o 09.01.2026 on 50,25 eurot;
-
tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude alates 12.01.2026 kuni 12.05.2028 kokku 3332,70 eurot ja intressi alates 12.01.2026 kuni 12.06.2026 osamakseni summas 33,47 eurot, mis tuleb kostjal tasuda resolutsioonis märgitud maksegraafiku kohaselt;
-
edasiulatuva viivise kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.01.2026 kuni põhivõla 912,24 euro tasumiseni.
-
edasiulatuva viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Alternatiivne nõue jääb rahuldamata alljärgnevas osas: -
sissenõutavaks muutunud viivise 15,56 euro ulatuses (65,81 – 50,25). 9
2-25-10608
-
edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista kostjalt välja viivist viivisemääraga 24,90% aastas.
29.Hagi jääb läbi vaatamata osas, milles hageja palus välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva intressi alates 12.07.2026 kuni 12.05.2028 kogusummas 59,67 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
31.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
32.Kohus jätab põhinõude rahuldamata ning rahuldab hagi alternatiivse nõude osaliselt. Ühtlasi jäetakse hagi osaliselt läbi vaatamata, s.o tulevikus sissenõutavaks muutuva intressi osas. Arvestades, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole lepingu ülesütlemine kehtiv, muutuvad põhiosa maksed summas 3332,70 eurot sissenõutavaks tulevikus - viimase põhiosa makse tasumise tähtpäev on 12.05.2028. Käesoleva otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed kogusummas 912,24 eurot. Eelnimetatud asjaoludel on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus need rahaliselt kindlaks määramata.
33.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.