lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-6151/5

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-6151/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
959
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kliima Agentuur OÜ11965321

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-6151

Tsiviilasi

Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 26. märtsi 2024 määrus nr Ä 20052760 / M5

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ (registrikood 11965321), esindaja Timo Sillamets

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna
26.märtsi 2024 määrus nr Ä 20052760 / M5 ning saata tsiviilasi Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks
2.Rahuldada Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ määruskaebus.
3.Jätta Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
1.Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles taotles Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ ärinime ja põhikirja muutmist selliselt, et uueks ärinimeks saaks Kliima Agentuur OÜ.
2.Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi andis 26. märtsi 2024 määrusega avaldajale kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks ja täiendavate dokumentide esitamiseks tähtaja 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Kohtunikuabi märkis, et nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus kandeavalduse rahuldamata ning puuduste kõrvaldamiseks tuleb valida osaühingule uus ärinimi ning esitada uue ärinimega osaniku otsus, avaldus ja põhikiri. Määruse kohaselt ei saa äriregistrisse taotletud kannet teha, sest ärinimi Kliima Agentuur OÜ ei vasta äriseadustiku (ÄS) § 12 lg-le 1. Ärinimi on tähenduselt tegevusala osas eksitav. Sõna "kliima" tähendab mingi paikkonna geograafilisest asendist tingitud pikaajalist ilmade laadi ja rütmi. Sõna agentuur viitab üldjuhul asutusele, osakonnale või esindusele. Seega viitab nimi asutusele, mis tegeleb ilmade laadi ja rütmi uurimisega mitte põhitegevusalana märgitud kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldusega. Ärinimi Kliima Agentuur OÜ võib viidata sellele, et tegemist on Kliimaministeeriumiga seotud ühinguga (st eksitav ka õigusliku vormi ja tegevuse ulatuse osas). Riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste registrisse on kantud näiteks ka Keskkonnaagentuur. Kolmandatel isikutel võib tekkida ekslik arusaam, et tegemist on ministeeriumi või riigiasutusega seotud isikuga.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi määrusele määruskaebuse, milles leiab, et ärinimi Kliima Agentuur OÜ on kooskõlas äriseadustiku § 12 lg-ga 1. Määruskaebuse kohaselt ei ole sõnal „kliima“ nii kitsas tähendus nagu registripidaja välja tõi. „Kliima“ mõiste alla käib ka hoonete sisekliima mõiste ning avaldaja tegevusalaks on kliimaseadmete paigaldus. Ka Kliimaministeerium ei tegele vaid „kliimaga“ kitsas tähenduses vaid oluliselt laiemalt. Äriregistrisse on kantud üle saja ärinime, mille sisaldub sõna „kliima“. Sõna „agentuur“ ei viita üksnes asutusele, osakonnale või esindusele. Äriregistrisse on kantud ligi 200 äriühingut, mille ärinimes sisaldub mõiste „agentuur“. Ärinimi Kliima Agentuur OÜ ei viita, et tegemist on Kliimaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri või nendega seotud isikuga. Ärinimes sisaldub lühend OÜ, mis viitab äriühingule. Avaldaja toob veebilehel ja muudes teavituskanalites selgelt välja, et ettevõtja peamine tegevusala on kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete müük, paigaldus ja hooldus. Kui Äriregistris sisalduv ärinimi Keskkonnaagentuur Viridis OÜ ei tekita ekslikku arusaama, et tegemist võib olla Keskkonnaagentuuriga või sellega seotud isikuga, siis on küsitav, miks peab sellist arusaama tekitama ärinimi Kliima Agentuur OÜ, mis erineb suuremas ulatuses Keskkonnaagentuuri mõistest kui ärinimi Keskkonnaagentuur Viridis OÜ.
4.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
5.Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse 4. märtsi 2024. a määrusega rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohus ei saa ise kandeavaldust

rahuldada, mistõttu saadab kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.

7.Avaldaja soovib oma ärinime muuta Kliima Agentuur OÜ-ks. Ärinimele kohalduvad nõuded on sätestatud äriseadustiku 2. peatükis. Kohtunikuabi leidis, et ärinime registreerimise välistab ÄS § 12 lg 1, mille kohaselt ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas Ringkonnakohus leiab, et avalduses taotletav ärinimi Kliima Agentuur OÜ ei ole ÄS § 12 lg 1 mõttes eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Registriosakond käsitles sõnade „kliima“ ja „agentuur“ ning nende koosluse tähendusi liigselt kitsendavalt.
8.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sõna „kliima“ mõista laiemalt kui vaid paikkonna geograafilisest asendist tingitud pikaajalist ilmade laadi ja rütmi. Kuigi kliima viitab tavapäraselt pikaajalisele ilmade laadile ja rütmile, siis tuleb arvestada, et sõnad „sisekliima“ ja „mikrokliima“ viitavad õhutemperatuuri, -niiskuse vms oludele hoone sees, mis omab avaldaja tegevusalaga lähedast kokkupuudet ning avaldaja tegeleb ka kliimaseadmete paigaldusega. Samuti saab registriosakonna viidatud allika kohaselt sõna „kliima“ ülekantud tähenduses kasutada ka valitseva meeleolu ja miljöö kohta. Õige on avaldaja selgitus, et ka Kliimaministeerium tegeleb väga paljude eri valdkondadega, millest paljudel puudub kliimaga kitsamas tähenduses pea igasugune seos. Sõnade kooslus „Kliima Agentuur“ ei viita vaid asutusele, mis tegeleb ilmade laadi ja rütmi uurimisega. Nii nagu registriosakond määruses viitas, tähendab sõna „agentuur“ asutust, osakonda või esindust üldiselt, mitte vaid uurimisasutust. Seega ei ole põhjendatud väita, et taotletava ärinimega ettevõte peaks tegelema just kliima uurimisega, mitte muude (sise)kliimat puudutavate tegevustega. Põhjendatud ei ole registriosakonna väide, et kolmandatel isikutel võib tekkida ekslik arusaam, et tegemist on ministeeriumi või riigiasutusega seotud isikuga. Avaldaja õiguslikule vormile viitab ärinime lõpus OÜ, seega selles osas ekslikku arusaama tekkida ei saa. Õige on avaldaja viidatu, et äriregistrisse on kantud ligi 200 äriühingut, mille ärinimes on sõna „agentuur“, seega ei viita selle sõna kasutamine kindlale seotusele avaliku sektoriga. Samuti välistab eksliku arusaama seotusest ministeeriumi või riigiasutusega avaldaja tegevusvaldkond. Järelikult keeldus kohtunikuabi põhjendamatult kandeavalduse tegemisest.
9.Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Määruskaebuse esitaja saab taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 172 lg 2 ja § 150 lg 4 alusel. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st 599. Ülaltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium