Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 9. jaanuar 2026
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-25-18143 Eha Taaleši avaldus Valga notar Katri Kutsari vastu ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. detsembri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eha Taaleši määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Eha Taaleš (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olev Tomson
Menetlusosalised ja nende esindajad
kuulub samaaegselt näiteks avaldajale ja Vladilen Taaleši pärijatele, on keelatud kohaldada kaasomandi kohta käivaid sätteid. Avaldaja on vaieldamatult kinnisasja kaasomanik, kelle osa suurus on 2008. a kehtinud perekonnaseaduse § 19 lg 1 järgi vähemalt 50% ja see võib ka pärimismenetluse lõppemisel suureneda, kuid mitte väheneda. Kuna avaldaja on 1. veebruaril 1999 kantud abikaasade ühisvara hulka kuuluva XXXXXXX kinnisasja ühe omanikuna kinnistusraamatusse, siis järelikult on avaldajal ka pärast abikaasa surma õigus AÕS § 73 lg 1 alusel üksnes talle kuuluv 50%-ne osa ära kinkida. Seega on ebaõige maakohtu põhjendus, et kuniks ühisomandis olev vara ei ole jagatud, ei ole avaldajal tekkinud eraldiseisvat kaasomandi osa, mille suhtes saaks kinkelepingut sõlmida. Avaldaja hinnangul ei saa XXXXXXX kinnisasja 50%-se mõttelise osa kinkimine enne Vladilen Taaleši pärandvara võimalikku jagamist tekitada mingeid probleeme hilisema pärimismenetluse läbiviimisel, kuna avaldajale kuuluv 50%-ne mõtteline osa ei ole vara, mida saaksid pärida Vladilen Taaleši pärijad. Alates ühe abikaasa surmast lõpeb senine abikaasade ühisvara staatus ja see jaguneb kaheks: 50% muutub pärandvaraks ning teine 50% ei saa kuuluda kellelegi teisele kui surnud abikaasa lesele, antud kaasuses avaldajale. Kinnistusraamatuseaduse § 31 näeb ette, et kui mõni Vladilen Taaleši pärija algatab veel pärimismenetluse ja pärijad kantakse kinnistusraamatusse, märgitakse ära iga pärija osa suurus. Järelikult, kuna kinnisasi jagatakse mõttelisteks osadeks, on tegu AÕS § 70 lg 3 järgse kaasomandiga, mis ei saa olla § 70 lg 4 järgne ühisomand. Lisaks leiab avaldaja, et ta on AÕS § 123 alusel seoses igamisega omandanud ka pärandvara hulka kuulunud 50%-se mõttelise osa XXXXXXX kinnisasjast. Avaldaja oli registrisse omanikuna kantud juba 1. veebruaril 1999 ja on pärast abikaasa surma rohkem kui 17 aasta jooksul vallanud ka pärandvara hulka kuulunud XXXXXXX kinnisasja osa nagu omanik.
Seda, kas lisaks avaldajale on veel pärijaid, tuleb kindlaks teha pärimismenetluses. Selleks, et avaldaja saaks kinnisasjaga tehingut teha, tuleb viia läbi pärimismenetlus, lõpetada ühisomand ja muuta kinnistusraamatukannet. Ringkonnakohus leiab, et arvestades avaldaja teadmist võimalike pärijate olemasolu kohta, on põhjendamatud avaldaja väited igamisega seoses (vt ka RKTKo 16.02.2022, 2-19-10779, p 16). Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.