Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

1-19-16 selgitanud, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lõigete 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Võlausaldaja hinnangul on võlgnik olnud oma kohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks on võlgnik kahjustanud oma tegevusega ka võlausaldaja huve, sest eeltoodud kohustuse rikkumise tõttu on temalt laekunud võlausaldajale väljamaksed väga väikestes summades. Kogu menetluse jooksul on võlgnikult võlausaldajale laekunud väljamaksed kokku summas 216,77 eurot ehk võlgnik on tasunud esialgsest nõudest (6 186,73 eurot) kõigest 3,5% ning nõude jääk on seega 5969,96 eurot. Käesolevas menetluses ei ole võlgnik üles näidanud initsiatiivi ega reaalset tahet oma kohustusi täita ning on seega rikkunud süüliselt endal lasuvat kohustust. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik eeltoodust tulenevalt kahjustanud oluliselt võlausaldaja huve ning kohtul eksisteerib alus lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. **B AS leiab, et kuivõrd võlgnik ei ole suutnud võlausaldaja nõudeid mõistlikus ulatuses täita, siis ei ole võlgnik tegelenud kohustusest vabastamise menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega ning on sellega rikkunud PankrS § 173 tulenevat kohustust ning tuleb jätta kohustustest vabastamata. VÕS § 104 lg 2 tähenduses saab võlausaldaja hinnangul jaatada vähemalt võlgniku hooletust oma kohustuse rikkumisel, mille kohaselt on võlgnik jätnud käibes vajaliku hoole järgimata. Võlgnikule on kohustustest vabastamise menetlemise algatamisel ja kestel selgitatud tema kohustusi. Võlgniku käitumisest ei nähtu, milles on seisnenud tema mõistlik tegevus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pea viie aasta jooksul ei ole võlgnik üritanud oma majandusliku seisukorda parandada, et kohustusi võlausaldajate ees täita. Arvestades, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldaja nõudeid mõistlikus ulatuses tasunud ning võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega, siis võlausaldaja palub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. **T AS jätab võlgniku vabastamise kohtu otsustada. **AS S leiab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlgnik on menetluse ajal tasunud oma pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetest 841.49 eurot, ülejäänud kohustusi täidavad tema eest kaaslaenaja ja tagatise andja. Sellest tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik ei ole teinud kõike endast olevat, et võlausaldajate nõudeid ise rahuldada. **O OÜ leiab, et võlausaldaja huve pole arvestatud ja nõuet pole rahuldatud arvestatavas ulatuses ja seetõttu ei ole VU nõus võlgniku vabastamisega pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. **AS L soovib võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise jätta kohtu otsustada. Kuivõrd võlgniku lepingust tulenevate kohustuste eest vastutab solidaarselt U. N., siis teeb VU ettepaneku küsida ka solidaarvõlgniku seisukohta ja tagatise omaniku H. M.-M. seisukohta. **I OÜ, uue ärinimega P OÜ, leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud kuivõrd võlgnik on võlausaldaja nõudeid täitnud menetluse vältel vähem kui

20% ulatuses ehk ei saa lugeda võlgniku nõuete täitmist rahuldavaks menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgnik tuleks jätta täitmata kohustustest vabastamata. **L OÜ leiab, et kuna võlgnik on tasunud võlast vaid 147,18 eurot, siis võlgnikku ei tohiks vabastada tema kohustustest. **E AS ei loobu tema nõude aluseks olevast kriminaalasjast tuleneva kahju nõudmisest. T OÜ ja Eesti Vabariik, EMTA kaudu ei ole tähtaegselt seisukohta esitanud. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Enne 2022. aasta 1. juulit kehtinud PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgnikul on küll olnud probleeme esimese aruande tähtaegse esitamisega ning on olnud probleeme ka võlausaldajate võrdse kohtlemisega ning nõutud ulatuses maksete tegemisega, kuid kogumis ei anna need asjaolud alust lugeda, et võlgnik oleks süüliselt käitunud. Menetluse ajal

toimunud erinevate kohtu poolt jagatud selgituste baasil on võlgnik olnud kogu aeg kättesaadav ja ka koostöövalmis. Võlgnikul on olnud järjepidevalt töökoht, mille sissetulek on olnud pisut suurem kui miinimumtöötasu. Ei saa eeldada, et 50+ vanuses isik leiaks endale ilmtingmata kõrgepalgalise töökoha. Isiku võimetele, oskustele ja haridusele vastavalt, arvestades ka elamist nn maakonna keskusest eemal, töökoha leidmine ja selle hoidmine on juba omaette tunnustatav. Kohus mõistab võlausaldajaid, kes enamjaolt on seisukohtadel, et kuna võlgnik on neile numbriliselt ja protsentuaalselt võlasummast menetluse kestel üsna vähe hüvitanud, siis tuleks ta jätta vabastamata. Hüvitatud summad ei ole olnud tõesti märkimisväärsed, kuid seda eelkõige seetõttu, et võlausaldajaid on olnud palju ja võlgniku sissetulek on olnud mõnevõrra alla vabariigi keskmist palka, aga ei saa väita, et võlgnik poleks üldse pingutanud ja et ta pahatahtlikult ja teadvalt oleks hoidunud oma kohustuste täitmisest. S seisukoht ei ole inimlikult mõistetav. Kui üldiselt heidetakse analoogsetes menetlustes võlgnikele ette seda, et nad ei tee pingutusi kõrgepalgalise töökoha saamiseks, siis on üldteada, et kõrgemat palka maksta ametikohal, mis eeldab ka vastava hariduse omandamist, ehk et kui võlgnik, vaatamata oma vanusele, on võtnud ette teekonna haridustaseme tõstmiseks, siis on arusaamatu talle seda ette heita. Kohus leiab, vastupidiselt võlausaldajale, et võlgnik ilmestab oma käitumisega seda, et tulevikku vaatavalt on võlgnik käitunud viisil, mis hoiab ära tema uuesti laenusuhetesse sattumise vajalikkust. Kui isik on maakonna keskusest kui atraktiivsemast ja võimalusterohkemast tööturust kaugemal elades leidnud elukoha lähedal (ehk hoides seeläbi kokku transpordile kuluvaid vahendeid) töökoha, mis siiski eeldab teatavat haridust, mida on vähemalt Xxxx kodulehe kohaselt võimalik omandada üksens statsionaarses õppevormis, siis tuleb seda tunnustada selmet lähtuda nägemusest, et võlgnik ei tohikski 5 aastat kestva kohustustest vabastamise menetluse ajal vahetada ei eriala ega töökohta. Kohus leiab, et võlgnik väärib täitmata jäänud kohustuste tasumisest vabastamist. Kohus on võlgnikule selgitanud maksete tegemist sissetulekutest, mis on võimaldanud väljamakseid teha, ning kohtu poolt 04.03.2024 väljatoodud nn puuduolevad summad on võlgniku poolt 05.05.2024 esitatud dokumentide kohaselt ka tasutud. Kuni 01.07.2022 kehtinud pankrotiseaduse § 176 lg 2 ja hetkel kehtiva FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei vabane võlgnik õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudest. Seega, eeltoodule vaatamata, ei saa kohus võlgnikku vabastada E AS nõude (summas 2895,77 eurot, millest tasutud on 121,73 eurot) tasumisest, kuna tegemist on kriminaalasja nr. xxxx 07.07.2015 kohtuotsusest tuleneva kahjuhüvitamise nõudega. Samas ei ole põhjendatud selle tasumiseks jätkata ka kohustusest vabastamise menetlust. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 9 kohaselt juhul kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Ehkki käesolevas menetluses kohaldab kohus varasema pankrotiseaduse redaktsiooni, mis määratleb kohustustest vabastamise menetluse (KVM) tavapikkusena 5 aastat ja võimaldab seda pikendada veel 2 aastat, on täna kehtivas seaduses indikatsiooniks siiski KVM perioodi

lühendatud 3+1 aastale selleks, et võlgnikud intensiivsemalt lühema perioodi kestel näitaksid, kas neil üldse on huvi oma võlgadega tegeleda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei täitnud varasem 5+2 aastat loodetud eesmärki. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks pikendada menetlust veel 2 aasta võrra. Lisaks ei annaks see oluliselt rohkem võlausaldajatele lootust saada nõuete täitmist. Kohus leiab, et TMS § 132 tähenduses ei teki sellist reaalset võimalust, et sissetulek suureneks massiivselt. FIMS § 49 lg 11 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 49 lg 13 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. FIMS § 49 lg 14 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.