Muud

FIMS § 14 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. FIMS § 4 lg 2 sätestab, et kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Tartu Ringkonnakohus on 10.02.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-16950 märkinud, et maakohus ei saa vähemalt üldjuhul jätta maksejõuetusavaldust selle perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, kuna tavapäraselt tehakse alles pärast avalduse menetlusse võtmist kindlaks, millised on avaldaja võlad ja vara. See võimaldab otsustada, millise maksejõuetusmenetlusega jätkata (p 12). Samas on ringkonnakohus aga leidnud, et erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on selged, võib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata. Seejuures peab kohus lähtudes FIMS § 4 lg 2 selgitama välja võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne (p 15). Antud juhul on võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud kohtu hinnangul välja selgitatud. Usaldusisiku ülesanded näeb ette FIMS § 17 ja selle kohaselt koostab usaldusisik varanimekirja ning esitab selle kohtule. Varanimekirjas tuleb märkida ka võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline, ülalpeetavad puuduvad. Alates 09.03.2016 viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, karistuse tähtaeg 01.02.2036. Kohus kontrollis avalikest registritest, kas võlgnikul on vara. E-kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisasju. E-äriregistri andmetel ühtegi osalust registrisse kantud äriühingutes võlgnikul ei ole. Liiklusregistri andmetel kuuluvad võlgnikule mopeedid Romet Motors RXL reg. märkidega xxxx ja xxxx (tehnoülevaatus ja liikluskindlustus puudub), mopeed Longjia New Pach reg.märgiga xxxx (tehnoülevaatus ja liikluskindlustus puudub, märkega „varastatud“) ja mopeed Aprilia SR 50 Factory reg.märgiga xxxx (registrist ajutiselt kustutatud). Usaldusisik peab kohtule esitama võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja (võlanimekirja). Selle kohta on kohtul samuti andmed olemas. Võlgniku täitemenetluse väljavõtte kohaselt on 07.05.2024 seisuga võlgniku vastu algatatud (täitmisel) 28 täitemenetlust, millest neli on tsiviilasjast tulenevad võlanõuded, üks õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõue, üks karistusnõue kriminaalasjas, lisaks kriminaalasjade menetlustega seonduvad kulud (ning nende sissenõudmisega kaasnevad täitekulud) ning mõjutus- ja rahatrahvid. FIMS § 17 lg 1 p 3 kohaselt peab usaldusisik kohtule esitama ka võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ja maksekonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (näiteks laenulepingud) ärakirjad. Võlgnik ei ole ühtegi sellist kohustust esile toonud. FIMS § 17 lg 3 näeb ette, et kui võlgnik on viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandanud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud raha kolmandale isikule enam kui 3 000 euro ulatuses, tuleb ka see varanimekirjas märkida. Ka selliseid tehinguid ei ole võlgnik esile toonud.

Kokkuvõttes nähtub kohtu hinnangul võlgniku esitatud maksejõuetusavaldusest ning kohtu kogutud andmetest, et võlgnikul on kohustusi kokku summas vähemalt 9079,58 eurot. Võlgnikul realiseerimisväärne vara ja kindel sissetulek puudub. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et võlgniku suhtes on alates aastats 2015 järjepidevalt toimunud erinevad menetlused kriminaal- ja väärteoasjades. Võlgnik on avaldanud, et töötab mitteametlikult ning pole kindel, et töötasu saab. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1). Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus (FIMS § 2 lg 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Nimetatud paragrahvi kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kuivõrd avaldusest ning kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditest nähtuvalt puudub võlgnikul realiseerimisväärne vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ja ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kas või osade kaupa tasuma, siis puudub kohtu hinnangul käesolevalt võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud avaldus pankroti väljakuulutamiseks on perspektiivitu ning avalduse menetlemisest keeldumiseks esineb TsMS § 371 lg 2 p 2 alus. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Esitatud avaldusest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid. Kohtu hinnangul on tegemist seega pankrotimenetluse raugemise olukorraga, kui pankrotiavaldus menetlusse võtta. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, mistõttu saab pankroti väljakuulutamise eelduseks olla antud juhul võlgniku poolt kohustustest vabastamise avaldus ja selle avalduse perspektiivikus. Käesoleval juhul on võlgnik vastava avalduse esitanud, kuid kohtu hinnangul esinevad käesolevas menetluses alused jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohus on seisukohal, et kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Kohus, vaadanud Albert Pau maksejõuetusavalduse läbi, jätab võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata (FIMS § 18 lg 2 p 4). FIMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus leiab, et antud juhul esineb alus FIMS § 45 lg 3 p 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks põhjusel, et võlgnik ei ole üles näidanud soovi panustada võlausaldajate nõuete

rahuldamisse ja on jätnud tahtlikult maksmata oma võlgnevused. Samuti on võlgnik tahtlikult tekitanud juurde kohustusi mõjutus- ja rahatrahvide näol. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse/kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole trahvidest ning kriminaalasjade menetlustest tulenevatest nõuetest vabastamine, mistõttu ei oleks kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluse algatamisel perspektiivi. Viimast põhjusel, et kohtule on juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab pärast kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul erinevate kuri- kui ka väärtegude toimepanemine pikema perioodi vältel iseloomustab võlgnikku kui isikut, kelle suhtes ei oleks kohustustest vabastamise menetlus eesmärgipärane. Tahtlikult toime pandud kuritegudega on võlgnik takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul võlgnikul õigust saada õiguskaitset, st võimaldada makseraskustest läbi kohustustest vabastamise menetluse vabaneda, pannes ise järjepidevalt tahtlikult toime seaduse vastaseid tegusid. Kohus ei ole veendunud, et võlgnik suudaks kohustustest vabastamise menetluse kestel tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega. Kohus võib võlgniku tasumata jäänud võlgadest vabastada juhul, kui võlgnik on oma kohustusi menetluse kestel nõuetekohaselt täitnud ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohus ei pea võimatuks, et võlgnik oma senist elumustrit tulevikus muudab, kuid praeguste asjaolude pinnalt on menetlus perspektiivitu, sest võlgnik on tahtlikult toime pandud kuritegudega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Eeltoodust tulenevalt esineb alus FIMS § 45 lg 3 p 4 alusel kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus selgitab, et võlgnevuste tasumiseks tuleb tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuivõrd avaldajal on kohtule avaldanud, et ta pole sisuliselt viimase viie aasta jooksul töötanud, avalduse esitamise ajal töötab mitteametlikult teenides tulu, mida pole võimalik kontrollida, ei ole võimalik ka pankrotiseaduses sätesatud kohustusi nõuetekohaselt täita ega võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada, siis ei ole kohtu hinnangul perspektiivi kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Perspektiivitu hagi menetlemine oleks vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega ja tooks kaasa üksnes põhjendamatuid kulusid (Riigikohtu 10.06.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-15, p 14). FIMS § 15 lg 1 sätestab, et kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise pankrotiseaduse §-s 15 sätestatu kohaselt. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbiaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 2 järgi on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kui võlgniku avalduse alusel algatatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest (PankrS §23 lg 4). Kohus leiab seega, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohus on seisukohal ka, et ei ole menetluslikult ökonoomne algatada perspektiivitut menetlust, mis tooks üksnes kaasa põhjendamatuid kulusid, mis kohtule teada olevate andmete põhjal tuleks hüvitada riigi vahenditest.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.