Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Siiri Malmberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. mai 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-10998
Kohtuasi
X hagi OÜ Brändikultuur vastu nõude tunnustamiseks osaühingu Aleksi Äri (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31. augusti 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Brändikultuur apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas Kostja (apellant) OÜ Brändikultuur (registrikood 11125868), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
Asja läbivaatamine kohtuistungil 18. aprillil 2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 31. augusti 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-10998 vaidlustatud osas muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Pärnu Maakohtu 31. augusti 2023. a otsus on vaidlustamata jõustunud osas, milles X nõue osaühingu Aleksi Äri (pankrotis) pankrotimenetluses jäi 537,66 euro osas tunnustamata, maakohtus kantud menetluskuludest jäi 5,8% X kanda ja X taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks jäi osaliselt rahuldamata, samuti osas, milles kohus määras kanda OÜ Brändikultuur poolt kohtu ettemaksude kontole tasutud ettemaksu 308 eurot asjas tehtud käekirjaekspertiisi kulude katteks riigituludesse.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Brändikultuur kanda.
5.Määrata X ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ja mõista OÜ-lt Brändikultuur X kasuks välja 1418,25 eurot (sh käibemaks). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg
2-21-10998 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 13. juulil 2021 Pärnu Maakohtule hagi OÜ Brändikultuur (kostja) vastu, milles palus tunnustada osaühingu Aleksi Äri (pankrotis) (võlgnik) pankrotimenetluses hageja nõuet, mis tuleneb kahest realiseerimise lepingust ja kahest esitatud arvest, kokku 9209,16 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 16. veebruaril 2021 tsiviilasjas nr 2-211055 välja võlgniku pankroti. Hageja esitas 4. märtsil 2021 pankrotihaldurile nõudeavalduse, mida parandati 8. märtsil ning milles taotles nõude 9209,16 euro tunnustamist. 14. juuni 2021. a nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele vastuväite kostja, mistõttu hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses ei tunnustatud.
1.2.Hageja nõue tuleneb kahest realiseerimise lepingust ja kahest esitatud arvest, kokku 9209,16 eurot. Hageja ja võlgnik sõlmisid 1. detsembril 2018 kauba realiseerimise lepingu nr 1/12/18, mille kohaselt hageja andis võlgnikule realiseerimiseks kauba vastavalt arvesaatelehel nr D-100 välja toodule. Hageja ja võlgnik sõlmisid 12. septembril 2019 kauba realiseerimise lepingu nr 2/09/19, mille kohaselt hageja andis võlgnikule realiseerimiseks kauba vastavalt arve-saatelehel nr D-200 välja toodule. Kaup on võlgniku poolt realiseeritud, kuid võlgnik ei ole hagejale kauba eest tasu üle andnud.
1.3.Hageja leidis, et kostja vastuväited hagile põhinevad oletustel ja väljamõeldistel, olles alusetud ja tõendamata. Hageja selgitas, et tema ja võlgniku juhatuse liige on käinud korduvalt koos ehete messidel ja näitustel erinevates riikides. Hageja käis juba alates 2017. aastast mitmel näitusel Türgis ja Itaalias, kust omandas esimesed ehted, mis anti seejärel võlgnikule realiseerimiseks. Taoline ehete ostmine ja edasine müügiks andmine on toimunud juba vähemalt viis aastat. Hageja on külastanud nt 2017. a augustis Türgit, 2017. a septembris Itaaliat, 2018. a jaanuaris Itaaliat, 2018. a märtsis Istanbuli, 2018. a detsembris Istanbuli, 2019. a veebruaris Istanbuli, 2019. a märtsis Istanbuli, 2019. a juunis Istanbuli ja 2019. a septembris Itaaliat. Hagejal on püsiv sissetulek 2016. aastast, teda toetab rahaliselt elukaaslane ja hagejal on ka lisasissetulekuid, millest ta saab lubada ehete ostmist nii endale kui ka müügiks. Hageja ja võlgnik on sõlminud kauba realiseerimise lepingud. Võlgniku võlg hageja ees on
2 (17)
2-21-10998
16.veebruari 2021. a seisuga 9209,16 eurot. Lepingute tingimustest tuleneb, et kauba realiseerimise tähtaeg on 365 päeva alates tarnimise päevast ning tähtaeg on poolte kokkuleppel pikendatav. Hageja üle antud kaup on müüdud, mida tõendavad nii 2018. a ja 2019. a raamatupidamisdokumentatsioon kui ka pankrotihalduri 15. detsembri 2021. a e-kiri. Hagejal ei ole omandiõigust kaubale. Hageja pöördus võlgniku juhatuse poole, et saada realiseeritud kauba eest raha, kuid võlgnik palus väljamaksega oodata, kuna äriühingu halvenenud majandusliku olukorra tõttu ei olnud võimalik väljamakset teha. Hageja ja võlgniku sõlmitud lepingud ei sätesta kauba edasimüügihinda, vaid summa, mille võlgnik on kohustatud tasuma hagejale realiseeritud kauba eest. Selline kokkulepe ei keela võlgnikul müüa ese kõrgema hinnaga. Hindade vahe on müüja kasum. Kostja vastuväited hagiavaldusele
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kuna hagist ei selgu, mis alusel ja asjaoludel hagejal on võlgniku vastu rahaline nõue tekkinud, tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
2.2.Kostja vaidlustas hageja esitatud kauba realiseerimise lepingute nr 1/12/18 ja nr 2/09/19 ning arve-saatelehtede nr D-100 ja nr D-200 ehtsuse. Need dokumendid on ilmselt vormistatud tagantjärgi. Dokumentide tagantjärgi vormistamisele viitab asjaolu, et võlgniku juhatuse liige AS ja hageja on elukaaslased. Seega ei ole eluliselt usutav, et nad sõlmisid väidetavalt hagejale kuuluva kauba realiseerimiseks elukaaslase poes kirjalikud lepingud ja arve-saatelehed. Hageja ei tegele ehete ostu-müügiga, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et hagejal oli nii suures kogused ehteid, mida võlgniku poodi müügile anda. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kust ja kelle käest ta ehted omandas. Hagejal puudub vajalik kogemus juveeliäris, mistõttu ta ei saanud esitada hulgitellimust ega teha hulgimüüki. Hagejal puudusid rahalised vahendid suures koguses ja hageja väidetud maksumuses ehete omandamiseks. Hageja on olnud pikka aega töötu, töötades väidetavate lepingute sõlmimise ajal autorehvimüüja andmesisestajana miinimumpalga eest. Hageja andis ehted võlgnikule väidetavalt üle 1. detsembril 2018 ja 12. septembril 2019. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei õnnestunud neid ligi kahe aasta jooksul (võlgniku pankrot kuulutati välja 16. veebruaril 2021) müüa. Kauba realiseerimise lepingutes nr 1/12/18 ja nr 2/09/19 ei ole sätestatud, et võlgnikul oli õigus saada kauba realiseerimise eest tasu. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing (võlgnik) sõlmiks oma äritegevuses lepingu, mille täitmise eest ei ole tal õigust saada tasu.
2.3.Kauba realiseerimise lepingud nr 1/12/18 ja nr 2/09/19 on võlaõigusseaduse (VÕS) § 692 lg-s 1 nimetatud komisjonilepingud. Väidetavalt andis hageja võlgnikule üle hagejale kuuluva kauba valduse, et võlgnik müüks selle kauba ja kannaks saadud raha hagejale üle 30 päeva jooksul alates kauba müümisest (lepingute p-d 1.1 ja 2.2.3). Kui kaup ei ole müüdud, kuulub selle omandiõigus jätkuvalt hagejale ja hageja ei saa olla selle kauba osas pankrotivõlausaldaja. Pankrotiseaduse (PankrS) § 123 lg 1 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks. Menetluse edasine käik
3.Kostja taotles 11. mail 2022 ekspertiisi määramist.
3 (17)
2-21-10998
4.Hageja vaidles kostja ekspertiisi korraldamise taotlusele vastu.
5.Kohus määras 6. septembri 2022. a määrusega dokumendiekspertiis ja tegi ekspertiisi läbiviimise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) eksperdile.
6.EKEI edastas 23. veebruaril 2023 maakohtule ekspertiisiakti nr 22E-DM0020.
7.Kostja taotles 15. mail 2023 kordusekspertiisi korraldamist.
8.Hageja vaidles kostja taotlusele kordusekspertiisi korraldamiseks vastu.
9.Maakohus jättis 8. juunil 2023 kostja taotluse kordusekspertiisi korraldamiseks rahuldamata.
10.Kostja esitas 14. juunil 2023 maakohtu tegevusele vastuväite ning palus määrata asjas kordusdokumendiekspertiis või täiendav ekspertiis vastavalt oma 15. mai 2023. a taotlusele. Alternatiivselt palus kostja võimaldada tal tellida eriteadmistega isiku arvamus, andes kostjale selleks mõistliku tähtaja ja võimaldades Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ eksperdil NKl tutvuda kõikide 23. veebruari 2023. a ekspertiisiakti nr 22E-DM0020 lk-del 1 ja 2 toodud vaidlustatud materjalina, võrdlusmaterjalina ja tutvumismaterjalina nimetatud dokumentidega.
11.Maakohus jättis 15. juuni 2023. a istungil kostja vastuväite ja 14. juuni 2023. a menetlusdokumendis esitatud taotlused rahuldamata. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
12.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 8671,50 euro osas. Kohus jättis menetluskulud 5,8% ulatuses hageja kanda ja 94,2% ulatuses kostja kanda. Kohus määras hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 5830 eurot ja kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 2828 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5327,84 eurot. Kohus kohustas kostjat tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
12.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kuulutas Pärnu Maakohus 16. veebruaril 2021 kell 16.00 tsiviilasjas nr 2-21-1055 välja võlgniku pankroti ja võlgniku pankrotihalduriks määrati Andrus Õnnik. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse 9209,16 eurot, millele kostja esitas 14. juuni 2021. a nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite.
12.2.Kuna võlgnik esitas pankrotiavalduse kohtule 2021. a jaanuaris ning kohus võttis pankrotiavalduse tsiviilasjas nr 2-21-1055 menetlusse ja määras ajutise halduri 29. jaanuari 2021. a määrusega, tuleb nõuete kaitsmisele kehtiva PankrS § 193 lg 5 järgi kohaldada kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS 5. ptk 2. jao redaktsiooni.
12.3.Maakohus viitas kuni 1. veebruarini 2021 kehtinud PankrS § 103 lg-tele 1 ja 2 ning § 106 lg-le 1. Nõuete kaitsmise koosolek, kus nõudele vastuväide esitati, toimus 14. juunil 2021 ja hagiavaldus nõude tunnustamiseks esitati kohtule 13. juulil 2021.
12.4.Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja muutis hagi alust. Hageja üksnes täiendas esitatud faktilisi ja õiguslikke väiteid.
12.5.Hageja nõue tuleneb järgmistest lepingutest:
4 (17)
2-21-10998 •
hageja ja võlgniku 1. detsembril 2018 sõlmitud kauba realiseerimise leping nr 1/12/18, mille kohaselt hageja andis võlgnikule realiseerimiseks üle kauba vastavalt kauba saatelehele nr D-100, kauba väärtus määratakse saatelehel ja kõik kauba realiseerimisega seotud kulud kannab võlgnik. Arve-saatelehe nr D-100 järgi anti üle kaubad, s.o ehted, 43 nimetust kokku 6704,99 euro väärtuses;
•
hageja ja võlgniku 12. septembril 2019 sõlmitud kauba realiseerimise leping nr 2/09/19, mille kohaselt hageja andis võlgnikule realiseerimiseks üle kauba vastavalt kauba saatelehele nr D-200, kauba maksumus määratakse poolte kokkuleppel kauba saatelehel ja kõik kauba realiseerimisega seotud kulud kannab võlgnik. Arve-Saatelehe nr D-200 järgi anti üle kaubad, s.o ehted, 47 nimetust kokku 2504,17 euro väärtuses.
12.6.Kohtule ei esitatud ühtki tõendit, et eelmises punktis nimetatud dokumendid koostati või allkirjastati oluliselt hiljem kui dokumentidel märgitud kuupäev.
12.6.1.Hageja esitas kohtule vaidlusaluste kauba realiseerimise lepingute ja arve-saatelehtede originaalid. Kohus määras dokumendiekspertiisi ja tegi ekspertiisi läbiviimise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI). EKEI ekspertide 23. veebruari 2023. a arvamuse kohaselt ei ole ekspertiisiks esitatud dokumentide vormistamise aja kohta võimalik arvamust anda.
12.6.2.Kostja taotles määrata asjas kordusekspertiis ja teha see ülesandeks Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ eksperdile NKle. Kohus jättis kordusekspertiisi taotluse rahuldamata. Eesti Vabariigis on dokumendiekspertiisi pädevus EKEI-l. EKEI eksperdid jõudsid järeldusele, et vaidlusaluste dokumentide valmistamise ja allkirjastamise aja kohta ei ole võimalik arvamust anda; dokumentide allkirjastamise aja määramine tindi vanuse järgi ei ole võimalik, kuna puudub teaduslikult väljatöötatud meetod. Kostja esitas kohtule Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ-st ÜK vastuse, mille kohaselt saab ekspertiisi teha, kui allkiri on pastapliiatsiga tehtud ja olemas on piisavalt võrdlusmaterjali. Sellise ekspertiisi puhul kasutatakse kemikaale, mida müüakse Venemaal; ta ei tea, kas neid praegu üldse kätte saab, ostetakse iga ekspertiisi jaoks eraldi, varutud ei ole; sellise ekspertiisi tegemise järgselt ei jää dokumendile mingeid märke, kuid teist samasugust ekspertiisi enam teha ei saa. Kohtu arvates ei ole sellisel viisil dokumendiekspertiisi tegemine usaldusväärne, kuna ekspertiisi tegemiseks puudub teaduslikult väljatöötatud meetod, kasutatakse Venemaalt pärit teadmata kemikaale ning ekspertiis on kontrollimatu, kuna seda saab teha ainult ühe korra, st teise samasuguse ekspertiisi tegemine pole enam võimalik ja dokumendid on pärast ekspertiisi tegemist sisuliselt rikutud.
12.7.Olukorras, kus kostja vaidlustas kaupade hageja poolt võlgnikule müügiks üleandmise ja leidis, et lepingud ja üleandmise aktid on võltsitud dokumendid (allkirjastatud tagantjärgi), leidis kohus, et lepinguid ja üleandmise akte saab tõendina arvestada, kuid ainult nende toodete osas, millel on individualiseeritavad koodid, mis on võlgniku raamatupidamises kajastatud ja mille kohta on olemas müügidokumendid. Kohtule ei esitatud tõendeid, et võlgnik oleks need tooted uuena või komisjonikaubana kelleltki teiselt ostnud.
12.8.Hageja ja võlgniku 1. detsembri 2018. a ja 12. septembri 2019. a kauba realiseerimise lepingud on komisjonilepingud VÕS § 692 tähenduses, millega nõustusid ka pooled.
12.9.Kõnealuste ehete kogus ja väärtus (9209,16 eurot) ei ole selline, mida tavakodanik ei saaks endale osta. Tunnistaja ASi ütlustega on tõendatud, et hageja ostis ehted Türgist, andis need võlgnikule müügiks üle ja pidi saama müügist saatelehel märgitud summa. Kohtul ei olnud põhjust kahelda ASi ütlustes, kuna ta oli võlgniku juhatuse liige ja pidi olema osaühingu
5 (17)
2-21-10998 majandustegevusega kursis. Ainuüksi see, et AS ja hageja on elukaaslased, ei välista lepingute sõlmimist ja toodete võlgnikule müügiks andmist. Tunnistaja ütlused olid valdavas osas kooskõlas asjas esitatud kirjalike tõenditega, s.o pankrotihalduri esitatud dokumentidega. Kostja ei esitanud kohtule ühtki tõendit selle kohta, et võlgnik oleks ostnud vaidlusalused ehted muult isikult kui hageja.
12.10.Põhjendatud ei olnud kostja väited, et komisjonitasus ei oldud kokku lepitud. ASi ütluste kohaselt oli saatelehel olev hind see, mille järgi kaup hagejalt vastu võeti. Peale seda lisati hinnale „protsent“ ja pandi kaup müüki. „Protsent“ sõltus tootest. Hageja pidi saama saatelehel märgitud summa ja ülejäänu jäi võlgnikule. Tunnistaja selgitatud viisil komisjonitasu kokkuleppimine ei olnud seadusega vastuolus. Kauba müügidokumentide kohaselt müüs võlgnik hagejalt vastu võetud kauba oluliselt kallimalt kui üleandmise aktides märgitud hind, mille pidi saama hageja.
12.11.Kohus ei nõustunud kostja väitega, et nõue lepingute alusel on välistatud, kuna kauba realiseerimise tähtaeg oli 365 päeva alates tarnimise päevast ning tähtaja pikendamine pidi olema kirjalikult vormistatud ja kehtis poolte allkirjade olemasolul. Seadus ei sätesta komisjonilepingule kirjalikku vorminõuet ja pooled on kokkuleppel kauba realiseerimise tähtaega pikendanud. Võlgniku juhatuse liige on lepingutele nr 1/12/18 ja nr 02/09/19 peale kirjutanud, et lepingut on pikendatud kuni 31. detsembrini 2020, ja lisanud oma allkirja. Pooled on lepinguid täitnud. Lepingute p 9.1 järgi jõustub leping peale allkirjastamist ning selle kehtivus lõpeb peale kõigi lepinguliste kohustuste täitmist. Hageja nõuab üleantud ja müüdud kauba eest rahalise nõude tunnustamist.
12.12.Võlgniku pankrotihaldur edastas kohtule arved ja müügikviitungid kauba müümise kohta, mis on loetletud arve-saatelehel D-100, kokku 43 nimetust, ja arve-saatelehel D-200, kokku 47 nimetust. Pankrotihaldur edastas kohtule arve-saateleht D-100 kohta 29 arvet 42 nimetuse kohta ja 27 müügikviitungit 37 toote kohta (puudub 3 müügikviitungit 6 erineva toote kohta: read 14, 15, 37, 38, 39), s.t arved on olemas kõigi 43 nimetuse kohta ja puudub 3 müügikviitungit 6 nimetuse kohta. Pankrotihaldur esitas kohtule arve-saateleht D-200 kohta 35 arvet 42 nimetuse kohta, 32 müügikviitungit 39 toote kohta, st arved puuduvad 5 nimetuse kohta (read 4, 32, 40, 41, 42) ja olemasolevate arvete juurest puudub 3 kviitungit 3 toote kohta. Pankrotihalduri sõnul puuduvaid dokumente haldurile üle antud võlgniku raamatupidamisdokumentide seas ei ole, samuti ei ole haldurile üle antud pankrotivara hulgas puuduvate arvete ja müügikviitungite ID-koodidega tooteid.
12.13.Kohtule esitatud arve-saateleht D-100 ridadel 2, 8, 20 ja 43 on märgitud tooted ühe IDkoodiga rb1812002. Real 2 on toote nimetus kõrvarõngad, kogus 1, kaal 1,74, hind 27.08; real 8 kõrvarõngad, kogus 1, kaal 3,04, hind 25,83; real 20 kõrvarõngad, kogus 1, kaal 0,99, hind 27,08; real 43 kõrvarõngad, kogus 1, kaal 1,04, hind 27,08. Tunnistaja ASi ütluste järgi oli saatelehel olev ID tootekood, et toodet saaks saatelehtedelt koodi järgi leida. See kood on igal tootel individuaalne. Tema arvates ei saa mitmel tootel olla sama kood. Toote küljes on lipik, kus on peal kood ja proov, kaal ja müügihind. Kohus leidis, et igal tootel peab olema erinev kood, mille järgi eset individualiseerida. Nimetatu on tõendatud tunnistaja ASi ütlustega. Kuna neljal tootel, s.o kõrvarõngad, on üks kood, aga erinevad kaalud ja hinnad (read 2, 8, 20 ja 43), arvestas kohus, et tegemist on ühe tootega väiksema hinnaga 25,83 eurot (rida 8). Seega ei olnud põhjendatud nõue ridade 2, 20 ja 43 järgi kokku 81,24 eurot (27,08 + 27,08 + 27,08). Samuti ei olnud põhjendatud nõue real 14 märgitud kõrvarõngaste osas, kaal 4.09, hind 60,42 eurot, ID rb1812018. Arve-kviitungil 1. aprill 2019 on nimetatud koodiga müüdud hoopis sõrmus hinnaga 90 eurot (+ km). Muud dokumendid nende toodete kohta puuduvad ja kohus
6 (17)
2-21-10998 leidis, et nende toodete üleandmine võlgnikule ei ole usaldusväärselt tõendatud. Seega ei ole nõue arve saatelehe D-100 järgi põhjendatud 141,66 euro (81,24 + 60,42) ulatuses.
12.14.Kohtule esitatud arve-saateleht D-200 real 47 on üle antud toode kõrvarõngad, kaal 0,89, hind 13,92, ID arb1911002. Arve-müügitšekk nr 30/21.12.2019 järgi on sama koodiga müüdud toode käevõru, 0,87 hinnaga 60 eurot. Toote nimetus ja kaal on erinevad, ID-kood on sama. Erinevatel toodetel ei saa olla sama kood. Nimetatud toote kohta muud tõendid puudusid ja kohus leidis, et selle osas ei olnud nõue usaldusväärselt tõendatud summas 13,92 eurot. Arvesaatelehe ridadel 4, 32, 40, 41 ja 42 olevate toodete s.o kõrvarõngad hinnaga 25 eurot, kõrvarõngad hinnaga 45,83 eurot, sõrmus hinnaga 33,33 eurot, ripats hinnaga 40,83 eurot ja sõrmus hinnaga 33,33 eurot kohta võlgniku raamatupidamises igasugused dokumendid puuduvad. Järelikult ei ole nõue nende toodete eest summas 178,32 eurot (25 + 45,83 + 33,33 + 40,83 + 33,33) usaldusväärselt tõendatud. Arve-saatelehe D-200 real 17 oleva toote ripats, kaal 2,81, hind 47,92, ID ARB 1909098 müügidokument puudus. Arve-müügitšekk nr 34/29.02.2020 on olemas toote ripats koodiga RB 1909098 kohta, kaalu kohta andmed puuduvad. Kuna ID on erinev ja müüdud toote kaalu kohta andmed puuduvad, leidis kohus, et nõue summas 47,92 eurot ei ole usaldusväärselt tõendatud ja põhjendatud. Arve-saatelehe D200 real 20 on toode kõrvarõngad, kaal 6,16, hind 47,92, toote ID arb1909113. Arvemüügitšekk nr 2/02.11.2019 on toote kõrvarõngad koodiga RB 19090113 kohta. Kuna ID oli erinev nii tähtede kui numbri osas, siis ei olnud tegemist sama tootega ning nõue summas 47,92 eurot ei olnud usaldusväärselt tõendatud. Arve-saatelehe D-200 rea 22 ripats, kaal 17,77, hind 107,92, ID arb1909109 kohta müügidokument puudus. Arve-müügitšekk nr 21/15.11.2019 kohta oli olemas toode koodiga RB 19090109, kaal 17,77, hind 100 eurot. Tegemist ei ole sama tootega, kuna kood on erinev nii tähtede kui numbri osas. Järelikult ei ole nõue summas 107,92 eurot usaldusväärselt tõendatud. Nimetatud esemeid ei ole ka pankrotihaldurile üle antud. Seega ei olnud nõue arve-saatelehe D-200 järgi põhjendatud 396 euro (13,92 + 178,32 + 47,92 + 47,92 + 107,92) ulatuses.
12.15.Mõlema saatelehe järgi kokku ei kuulunud nõude tunnustamisele summas 537,66 eurot (141,66 + 396).
12.16.Järelikult kuulus hagi rahuldamisele osaliselt s.o 8671,50 eurot (9209,16 - 537,66). Hageja nõuet tuli võlgniku pankrotimenetluses tunnustada summas 8671,50 eurot.
12.17.Kuna hagi rahuldati 94,2% ulatuses, jäid menetluskulud hageja kanda 5,8% ulatuses ja kostja kanda 94,2% ulatuses.
12.18.Kohus leidis, et hageja tasutud riigilõiv oli vältimatu ja vajalik kulu. Samuti oli põhjendatud kütusekulu 15. juuni 2023. a kohtuistungile Tallinn- Pärnu- Tallinn 35 eurot. X Law andmebaasi kasutamise kulu ei olnud vajalik ja põhjendatud, kuna lepinguline esindaja kasutab andmebaasi oma töös pidevalt kohtupraktikaga kursis olemiseks ja seda ei saa teiselt poolelt välja mõista. Päring äriregistrist 2 eurot ei olnud põhjendatud kulu, kuna ei olnud arusaadav, kelle kohta päring tehti ja päringu vastust kohtule ei esitatud. Järelikult oli hageja põhjendatud kulud kokku 85 eurot (50+35).
12.19.Kohus määras kindlaks poolte menetluskulude rahalise suuruse.
12.19.1.Arvestades asja mahtu ja keskmist keerukust, oli hageja õigusabi tunnitasu 70 eurot, 140 ja 150 eurot, millele lisandub käibemaks, põhjendatud ja kooskõlas kohtupraktikaga. Maakohus hindas hageja menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute ja nende ajakulu põhjendatust ja leidis, et hageja põhjendatud õigusabikulu oli kokku 4787,50 eurot, millele
7 (17)
2-21-10998 lisandub käibemaks, s.o 5745 eurot. Lisaks luges maakohus põhjendatud kuludeks riigilõivu 50 eurot ja kütusekulu 15. juuni 2023. a kohtuistungile (Tallinn – Pärnu – Tallinn) 35 eurot. Hageja vajalikud ja põhjendatud kulud olid kokku 5830 eurot (50 + 35 + 5745).
12.19.2.Kostja õigusabikulu tunnitasu 100 eurot oli mõistlik, põhjendatud ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kostja esindaja õigusabikulud olid vajalikud ja põhjendatud kokku 2450 eurot ilma käibemaksuta, kuna kostja on käibemaksukohustuslane. Kostja kütusekulu kahele kohtuistungile kokku 70 eurot (Tallinn – Pärnu – Tallinn) ja eksperditasu 308 eurot olid põhjendatud. Seega olid kostja vajalikud ja põhjendatud kulud kokku 2828 eurot (70 + 308 + 2450).
12.19.3.Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 5327,84 eurot. Hageja nõudel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
13.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise, menetluskulude jaotuse ja kostjalt hageja menetluskulude ja viivise väljamõistmise osas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus määrata asjas kordusdokumendiekspertiis või täiendav ekspertiis, määrates ekspertiisi tegijaks Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ. Alternatiivselt taotles kostja võimaldada tal endal tellida eriteadmistega isiku arvamus.
13.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlus- ja materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse kordusdokumendiekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramiseks. Seetõttu taotleb kostja määrata asjas kordusdokumendiekspertiis või täiendav ekspertiis. Alternatiivselt taotleb kostja, et ringkonnakohus võimaldaks tal endal tellida eriteadmistega isiku arvamuse.
13.1.1.Kuna EKEI 23. veebruari 2023. a ekspertiisiakti kohaselt ei ole ekspertidel võimalik ekspertiisiks esitatud dokumentide vormistamise aja kohta arvamust anda, st eksperdid ei ole andnud kohtu küsimustele sisulist vastust, esineb TsMS § 304 lg-te 1 ja 3 kohaselt alus kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramiseks.
13.1.2.Kuna EKEI eksperdid ei ole võimelised arvamust andma, tuleb kordus- või täiendava ekspertiisi tegemine teha ülesandeks eksperdile või eriteadmistega isikule, kes on võimeline arvamuse andma. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ on teada andnud, et nende ekspert NK on võimeline ekspertiisiaktis nr 22E-DM0020 nimetatust erinevat meetodit kasutades andma kohtule vastuse dokumentide vormistamise aja kohta, mistõttu on põhjendatud määrata arvamuse andjaks Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ.
13.1.3.Asjaolu, et Eesti Vabariigis on dokumendiekspertiisi pädevus EKEI-l, ei tähenda, et arvamust mingi dokumendi vormistamise aja kohta ei tohiks ega saaks anda muu eriteadmistega isik (TsMS § 294 lg-d 1 ja 2). Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ eriteadmistega isikul NKl on olemas arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Seda tõendab mh see, et talle on Sõltumatute Ekspertide Rahvusvahelise Föderatsiooni sertifitseerimise komisjoni poolt väljastatud sertifikaat, mis tõendab, et ta on spetsialist käekirjaliste ekspertiiside ja dokumentide tehniliste ekspertiiside teostamise valdkonnas ning tema kvalifikatsioon vastab kehtestatud standarditele.
8 (17)
2-21-10998
13.1.4.Eriteadmisi nõudvas küsimuses arvamuse andmine ei ole välistatud ka juhul, kui selleks puudub n-ö teaduslikult väljatöötatud meetod. Lisaks selgub eksperdi või eriteadmistega isiku kasutatud täpne meetod ja see, kas tegemist on teaduslikult väljatöötatud või aktsepteeritud meetodiga, alles NK arvamusest. Kohus saab anda eksperdi või eriteadmistega isiku arvamuse usaldusväärsusele hinnangu alles pärast selle kohtule esitamist. Maakohtu etteheide ekspertiisi kontrollimatuse kohta ei ole põhjendatud, sest lepingutest peab olema kaks eksemplari ning ekspertiisi käigus ei ole vaja analüüsida igat allkirja (igal lepingul on kokku kuus allkirja, kuid piisab vaid kahe allkirja analüüsimisest, kuna need on antud samal ajal).
13.1.5.Kohus on esile toonud, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et vaidlusalused dokumendid on koostatud või allkirjastatud oluliselt hiljem kui dokumentidele märgitud kuupäev. Samas on kohus menetlusõiguse normi oluliselt rikkudes võtnud kostjalt võimaluse oma väidet tõendada täiendava ekspertiisiga. Asjas omab määravat tähtsust see, kas kauba realiseerimise lepingud nr 1/12/18 ja nr 2/09/19 ning arve-saatelehed nr D-100 ja nr D-200 on koostatud tagantjärgi või mitte. Juhul kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis ei saa neid lepinguid ja arveid pidada usaldusväärseteks tõenditeks.
13.2.Hageja muutis hagi alust, milleks puudus kohtu ja kostja nõusolek. Ekslik on kohtu seisukoht, nagu ei oleks hageja soovinud hagi alust muuta. Kuna algne hagi ei võimalda hagi rahuldamist, tuleb hagi jätta rahuldamata.
13.3.Maakohus jättis hindamata hageja esitatud tõendite usaldusväärsuse. Hageja tõendid ei ole usaldusväärsed. Kauba realiseerimise lepingud nr 1/12/18 ja nr 2/09/19 ning arve-saatelehed nr D-100 ja nr D-200 on koostatud tagantjärgi ning selliseid dokumente ei saa pidada usaldusväärseteks. Samuti ei saa usaldusväärseks pidada ASi ütlusi nendes esinevate oluliste vastuolude tõttu.
13.4.Kostja esitas vastuväite, et hagejal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et sellises koguses kalleid ehteid osta. Kostja vastuväite tõttu oli hagejal kohustus tõendada vastupidist. Hageja ei tõendanud, et tal oli piisavalt rahalisi vahendeid, s.o vähemalt 9209,16 eurot ehete ostmiseks. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et hageja on olnud pikalt töötu, töötades väidetavate lepingute sõlmimise ajal autorehvimüüa andmesisestajana miinimumpalga eest. Järelikult ei saanud hageja mingeid ehteid võlgnikule üle anda. Seejuures väitis hageja, et teda toetab rahaliselt elukaaslane, s.o AS. AS selgitas aga istungil, et tema ei ole hagejale raha andnud. Maakohus jättis hindamata tunnistaja ütluste usaldusväärsuse ning kostja esile toodud vastuolud ja asjaolud, mis viitavad elulisele mitteusutavusele.
13.5.Võlgniku juhatuse liige AS ja hageja on elukaaslased, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et nad hakkasid väidetava hagejale kuuluva kauba realiseerimiseks elukaaslase poes sõlmima kirjalikke lepinguid ja vormistama arve-saatelehti. AS selgitas istungil, et lepingute sõlmimise mõte oli tagada kindlus, kuna täna on tegemist elukaaslastega, aga pole kindel, mis saab tulevikus. Sellise selgituse juures ei ole eluliselt usutav, et võlgnik unustas lepingutesse nr 1/12/18 ja nr 2/09/19 märkida võlgniku tasu saamise õiguse. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik sõlmiks oma äritegevuses lepingu, mille täitmise eest tal pole õigust saada tasu. Lepingu p 2.2.3 kohaselt tuleb realiseeritud kauba maksumus tervikuna üle anda hagejale (st võlgnikul tasu saamise õigus puudub). Vastuolus lepingutes tooduga on AS istungil väitnud, et võlgniku ja hageja vahel oli siiski tasus kokku lepitud. Samas ei osanud AS anda mingit mõistlikku selgitust selle kohta, miks võlgniku õigust oma teenuste eest tasu saada ei ole märgitud lepingutesse. ASi selgituste põhjal valmistas lepingud ette jurist – ei ole eluliselt usutav, et jurist unustaks lepingut koostades lisada sellesse äriühingu õiguse saada tasu. Asjaolu, et lepingud ei sisalda
9 (17)
2-21-10998 võlgniku õigust tasule, viitab sellele, et nende koostamise ainuke eesmärk oli tõendi loomine hageja olematu nõude tõendamiseks.
13.6.Kohtu viide, et seadus ei sätesta komisjonilepingule kohustuslikku kirjaliku vormi nõuet ja pooled on kokkuleppel kauba realiseerimise tähtaega pikendanud, on asjakohatu ja väär. Esiteks ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et lepinguid oleks poolte kokkuleppel pikendatud. Teiseks on pooled lepingus selgelt kokku leppinud, et lepingu pikendamine on võimalik vaid poolte kirjaliku kokkuleppe korral.
13.7.Hageja nõue võlgniku vastu põhineb lepingutel, mis on lõppenud. Järelikult ei saa hageja nende lepingute alusel võlgniku vastu nõuet esitada. Ühelgi muul alusel hageja võlgniku vastu nõuet esitanud ei ole.
13.8.Hageja menetluskulude summa on ebamõistlik. Kohus ületas diskretsioonipiire, asudes seisukohale, nagu oleks hageja põhjendatud õigusabikulu 5745 eurot. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja esindajate mõistlik ja põhjendatud ajakulu ei ületa 16 t ning põhjendatud tunnitasu määraks saab asja mahtu ja keerukust arvestades pidada maksimaalselt 120 eurot. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
14.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud kostja kanda.
15.Ringkonnakohus lahendas kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlused kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramiseks või alternatiivselt kostjal eriteadmistega isiku arvamuse tellimise võimaldamiseks 18. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil, jättes need taotlused rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda.
17.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinses asjas rahuldas maakohus hageja hagi osaliselt ning tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 8671,50 euro osas. Lähtudes apellatsioonkaebuse taotlustest ja põhjendustest, vaidlustas kostja maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, jättis menetluskulud 94,2% ulatuses kostja kanda, määras hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 5830 eurot ja mõistis menetluskulude tasaarvestuse järgselt kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5327,84 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus ei tunnustanud hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 537,66 euro osas (9209,16 - 8671,50), jättis menetluskuludest 5,8% hageja kanda ja jättis hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata. Samuti ei ole otsust vaidlustatud osas, millega kohus määras kanda kostja poolt kohtu ettemaksude kontole tasutud ettemaksu 308 eurot asjas tehtud käekirjaekspertiisi kulude katteks riigituludesse (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7). Nimetatud osades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.
10 (17)
2-21-10998
18.Kooskõlas TsMS § 652 lg 1 p-ga 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle.
19.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi osalist rahuldamist puudutavas osas ning neid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
20.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus kostja kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramise taotlust ja alternatiivset kostjal endal eriteadmistega isiku arvamuse tellimise võimaldamise taotlust rahuldamata jättes menetlusõiguse norme (apellatsioonkaebuse p-d 2.3 ja 3.9). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega taotluste rahuldamata jätmiseks (maakohtu 6. juuni 2023. a määrus; 15. juuni 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:16:12; maakohtu otsuse p 8.3) ning viitab täiendavalt oma 18. aprilli 2024. a kohtuistungil tehtud määruse põhjendustele samade taotluste rahuldamata jätmiseks (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:29:20), neid põhjendusi siinses otsuses kordamata.
21.Põhjendatud ei ole kostja väide, et hageja on muutnud hagi alust, tehes seda kostja või kohtu nõusolekuta (apellatsioonkaebuse p 4.1). Hageja tõi juba esialgses hagiavalduses välja, et tal on võlgniku vastu nõue 9209,16 eurot, mis tuleneb kahest kauba realiseerimise lepingust (nr 1/12/18 ja nr 2/09/19), mille kohaselt hageja andis võlgnikule realiseerimiseks kauba vastavalt arve-saatelehtedele nr D-100 ja nr D-200. Ehkki edasistes menetlusdokumentides hageja täpsustas oma väiteid, märkides, et tema nõue tuleneb sellest, et kaup on müüdud ja kauba realiseerimisest saadud raha ei ole hagejale välja makstud, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tegemist oli faktiliste ja õiguslike väidete täiendamise ja parandamisega TsMS § 376 lg 4 p 1 mõttes, millega hageja ei muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Eelnevat ei peeta hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes. Kostja ei ole menetluses väitnud, et hageja oleks taotlenud nõude tunnustamist muul alusel või suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul (vt enne 1. veebruari 2021. a kehtinud PankrS § 107). Seejuures ei ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et hageja oli esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 9209,16 eurot, s.o hagiavaldusega samas summas (vt maakohtu otsuse p 5.1). Kui hageja esitas hagi samas suuruses ja samadel asjaoludel nagu nõude kaitsmisel võlausaldajate üldkoosolekul, on PankrS §-s 107 sätestatud nõue täidetud.
22.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole tõendanud kauba võlgnikule müümiseks üleandmist, mh kuna hageja tõendid ei ole usaldusväärsed (apellatsioonkaebuse p 4.2).
22.1.Maakohus leidis, et hageja väiteid selle kohta, et hageja andis need ehted, mille osas hagi rahuldati, võlgnikule komisjonimüügi eesmärgil üle ja pidi saama nende müügist saatelehtedel märgitud summa, tõendavad lepingud nr 1/12/18 ja nr 2/09/19, arve-saatelehed nr D-100 ja nr D-200, ASi ütlused ja võlgniku pankrotihalduri poolt kohtule esitatud arved ja müügikviitungid (maksetõendid) arve-saatelehtedel märgitud kauba müümise kohta.
22.2.Kohtul ei ole alust arvata, et kauba realiseerimise lepingud nr 1/12/18 ja nr 2/09/19 ning arve-saatelehed nr D-100 ja nr D-200 oleks koostatud tagantjärgi. Võlgniku endine juhatuse liige AS kinnitas tunnistajana ütlusi andes, et lepingutel ja arve-saatelehtedel on tema ja hageja allkirjad ning lepingud on allkirjastatud neile märgitud või sellele lähedasel ajal (võimalik, et kuni mõni päev või paar nädalat hiljem) (II kd, tl-d 52–53). Kostja väide dokumentide oluliselt hiljem allkirjastamise kohta ei leidnud menetluses tõendamist. Kohtuliku ekspertiisi tulemusel
11 (17)
2-21-10998 leiti, et kõnealuste dokumentide vormistamise (valmistamise, allkirjastamise) aja kohta ei ole võimalik arvamust anda (I kd, tl 182). Seejuures märkisid eksperdid, et dokumentide allkirjastamise aja määramine tindi vanuse järgi ei ole võimalik, kuna antud juhtumi jaoks puudub teaduslikult väljatöötatud meetod (I kd, tl 180). Mingeid muid tõendeid, millest kas või kaudselt saaks järeldada, et kõnealused dokumendid on koostatud või allkirjastatud neile märgitud kuupäevadest oluliselt hiljem, ei ole asjas esitatud.
22.3.Põhjendatud ei ole kostja väide, et lepingute usaldusväärsuse seab kahtluse alla see, et neis ei ole ette nähtud võlgnikule tasu kaupade realiseerimise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ASi ütlused kinnitavad hageja väidet, et võlgniku tasu kujunes kauba tegeliku müügihinna ja hagejale realiseeritud kauba eest makstava summa vahest (vt nt hageja 17. detsembri 2021. a menetlusdokument, lk 3; 15. juuni 2022. a menetlusdokument, p 5). ASi ütlustest saab järeldada, et hageja pidi saama saatelehel märgitud summa ja ülejäänu jäi võlgnikule, seega pidi võlgnik saama tasuks summa, mille võrra kaup müüdi saatelehel märgitud summast kallimalt (vt maakohtu otsuse p 9.1). Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Seejuures tuvastas maakohus võlgniku pankrotihalduri poolt kohtule esitatud raamatupidamisdokumentide põhjal, et võlgnik ongi müünud hagejalt saadud kauba oluliselt kallimalt kui üleandmise aktides märgitud hind (samas).
22.4.Maakohus märkis põhjendatult, et isegi kui vaidlusalused lepingud ja arve-saatelehed oleksid allkirjastatud neil märgitud ajast hiljem (nn intellektuaalne võltsimine), ei välistaks see lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 14; 9. aprilli 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-14766, p 15). Siinsel juhul kinnitavad hageja väiteid tema ja võlgniku kokkulepete kohta ning arve-saatelehtedel loetletud kauba hagejalt võlgnikule komisjonimüügiks üleandmist ka ASi ütlused (II kd, tl-d 52–53) ja kaudselt ka pankrotihalduri esitatud võlgniku raamatupidamisdokumendid, mille kohaselt arve-saatelehtedelt nähtuvad ehted on võlgniku äritegevuses müüdud (I kd, tl-d 109– 135). Selliseid tõendeid, mis hageja väiteid lepingute sõlmimise ja kauba võlgnikule üleandmise kohta kummutaks, ei ole kostja menetluses esitanud.
22.5.Kostja etteheited ASi ütluste usaldusväärsusele on alusetud, mistõttu maakohus on ASi ütlustega asja lahendamisel põhjendatult arvestanud.
22.5.1.Väidetavate vastuoludena ASi ütluste ja muude tõendite või hageja väidete vahel on kostja viidanud järgnevale: -
-
-
AS on istungil selgitanud, et tema hagejale raha andnud ei ole; hageja on aga väitnud, et tema elukaaslane AS toetab teda rahaliselt; ASi väitel oli realiseerimislepingutes võlgnikule ette nähtud tasu kauba realiseerimise eest; lepingute tekst aga võlgniku tasu saamise õigust ei sisalda; ASi väitel pidi võlgnik tasuma hageja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingutega seoses kõik maksud; kirjalik leping aga sellist kohustust ei sisalda ning hageja eest maksude tasumine pole ka eluliselt usutav; AS selgitas istungil, et ta ei mäleta, millal lepingud on sõlmitud ja ta ei oska öelda, millal hageja need allkirjastas; hageja väitel sõlmiti lepingud 1. detsembril 2018 ja 12. septembril 2019; ASi ütluste kohaselt võlgnik ei kasutanud komisjonimüügi praktikat; hageja puhul aga kasutati väidetavalt komisjonimüüki.
22.5.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ASi ütluste puhul selliseid vastuolusid ütlustes endas või teiste tõenditega võrreldes, mis annaks alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses.
12 (17)
2-21-10998 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistaja ütlused on valdavalt kooskõlas asjas esitatud kirjalike tõenditega, s.o pankrotihalduri poolt kohtule esitatud võlgniku dokumentidega (maakohtu otsuse p 8.6). Kostja viidatud vastuolude kohta märgib kolleegium järgmist.
22.5.3.Seoses hagejale raha andmisega avaldas AS, et ta ei andnud hagejale ehete ostmiseks raha (15. juuni 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:54:35). Samas kinnitas AS, et pere ühised väljaminekud kandis AS ja hageja raha kulus tema enda väljaminekutele (samas). Sellest saab järeldada, et AS toetas hagejat rahaliselt, mis on kooskõlas hageja väidetuga.
22.5.4.Asjaolust, et lepingutes ei olnud selgelt välja toodud võlgnikule ehete müümise korraldamise eest makstava komisjonitasu suurust, ei saa järeldada, et lepingud tasu ette ei näinud. Lepinguid koosmõjus ASi ütlustega hinnates tuvastas maakohus õigesti, et võlgniku tasu kujunes kauba tegeliku müügihinna ja hagejale realiseeritava kauba eest makstava summa vahest (vt ka praeguse otsuse p 22.3). ASi ütlused (vt 15. juuni 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:54:35 ja 01:15:27) ei ole selles osas lepingutega vastuolus. Ka lepingute enda põhjal saab järeldada, et kui võlgnik pidi maksma hagejale kauba eest saatelehel märgitud hinna (vt lepingute p 3.1), siis sellest üle jääva müügihinna sai võlgnik jätta endale.
22.5.5.AS ei ole ütlusi andes väitnud, et võlgnik oleks pidanud täitma hageja eest viimase võimalikku maksukohustust (tulumaks). AS võis pidada maksude tasumise all silmas käibemaksu, mida käibemaksukohustuslasest äriühing peab vastavalt käibemaksuseadusele kauba ettevõtluse käigus võõrandamise korral tasuma. Seda kinnitab ASi avaldatu, et saatelehel olevale hinnale lisati võlgniku „huvi ja käibemaks“ (vt 15. juuni 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:15:27).
22.5.6.Ebaõige on kostja väide, et ASi ütluste kohaselt ta ei mäleta, millal lepingud on sõlmitud ja ta ei oska öelda, millal hageja need allkirjastas. Seoses lepinguga nr 01/12/2018 avaldas AS, et ta ei mäleta täpselt, millal see leping sõlmiti: „Võimalik, et sellel ajal, mis lepingul kirjas 01.12.2018. Võib-olla, et minu allkiri ei ole pandud täpselt 01.12.2018, vaid võis olla ka 2. või 3. detsember“ (15. juuni 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:25:09). Seega mäletas AS, et ta allkirjastas lepingu nr 01/12/2018 kas sellel märgitud kuupäeval või päev-paar hiljem. Lepingu nr 02/09/2019 kohta avaldas AS, et ta on allkirjastanud selle kas septembri lõpus või oktoobris 2019 (samas). Seega mäletas tunnistaja mõlema lepingu puhul nende allkirjastamise ligikaudset aega. Arvestades, et möödunud on mitu aastat, ei saanudki tunnistajalt eeldada allkirjastamise täpse aja mäletamist. Ehkki tunnistaja ei osanud täpselt öelda, millal pandi lepingutele hageja allkiri, arvas ta selle vähemalt lepingu nr 01/12/2018 puhul olevat võib-olla nädal või kaks hiljem (samas). See, et lepingupooled lisavad oma allkirja lepingule eri aegadel vastavalt võimalusele, ei ole ebatavaline ega keelatud. AS kinnitas, et mõlemal lepingul on hageja allkirjad. Lepingute sõlmimise ajana on hageja menetluses lähtunud lepingutel märgitud kuupäevadest, mis võis olla aeg, mil pooled olid hiljemalt jõudnud kokkuleppele selliste lepingute sõlmimises. Eelnevat arvestades ei ole alust pidada ASi ütlusi lepingute või hageja väidetega vastuolus olevaks.
22.5.7.See, et ASi sõnul ei kasutanud võlgnik üldiselt komisjonimüügi praktikat, ei tähenda, et hagejaga ei võidud kõnealuseid komisjonimüügi lepinguid sõlmida. Konkreetse isikuga ühekordse või üksikute tehingute tegemine ei ole käsitatav sellekohase praktikana.
22.6.Kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et hagejal ei olnud võimalik võlgnikule kaupa üle anda, kuna hagejal puudusid kauba omandamiseks vajalikud vahendid. Eelnevat ei saa järeldada pelgalt kostja avaldatust, et hageja on olnud pikka aega töötu, töötades lepingute sõlmimise ajal autorehvimüüja andmesisestajana miinimumpalga eest. Esiteks ei ole kostja neid
13 (17)
2-21-10998 väiteid tõendanud. Teiseks nõustub kolleegium maakohtuga, et vaidlusaluste ehete väärtust arvestades ei ole alust arvata, et tavainimene ei oleks saanud neid endale osta (vt maakohtu otsuse p 8.5). Hageja väitel on ta ehted omandanud mitme aasta jooksul, mil ta käis koos ASiga Itaalias ja Türgis messidel ehteid ostmas (vt nt hageja 17. detsembri 2021. a menetlusdokument, lk 2). Arvestades ka hageja väiteid, et tal on alates 2016. a-st püsiv sissetulek ja teda toetab rahaliselt ka elukaaslane AS (vt nt hageja 17. detsembri 2021. a menetlusdokument, lk 3), pole välistatud, et hagejal võis ehete ostmiseks vajalik raha olemas olla.
22.7.Maakohus märkis põhjendatult, et kostja ei ole esitanud asjas tõendeid, millest nähtuks, et võlgnik oleks vaidlusalused ehted ostnud või muul moel saanud kelleltki teiselt kui hagejalt. Seejuures on kostja ise kinnitanud, et võlgniku raamatupidamises ei olnud dokumente, millest nähtuvalt võlgnik oleks vaidlusalused ehted ise ostnud (vt nt 18. aprilli 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:44:51), ehkki võlgnikul oli (erinevalt hagejast) seadusest tulenev kohustus selliseid dokumente säilitada (vt ka maakohtu otsuse p 8.6).
22.8.Arvestades asjas esitatud ja kogutud tõendeid, mis hageja väiteid kinnitavad, ei anna hagi aluseks olevates asjaoludes alust kahelda kostja hinnang, et selliste kauba realiseerimise lepingute sõlmimine ja arve-saatelehtede vormistamine ei ole eluliselt usutav (vt apellatsioonkaebuse p-d 4.2.5, 4.2.7, 4.2.8, 4.2.9). Samuti ei lükka tõendite põhjal tuvastatud asjaolusid ümber kostja hinnang, et eluliselt pole usutav, et hageja oleks olnud nõus sellega, et talle pika aja jooksul ehete eest midagi ei maksta (apellatsioonkaebuse p 4.2.8). Hageja väitel ei maksnud võlgnik talle raha kohe välja, kuna kauba realiseerimise ajal oli võlgnik makseraskustes ning AS tahtis enne maksete tegemist makseraskused ületada ja ei tahtnud riskida ühe võlausaldaja teistele eelistamisega (vt nt 28. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:38:16). Võlgniku juhatuse liige AS selgitas vande all, et võlgnikul olid finantsilised raskused ja ta leppis hagejaga kokku, et raha jääb veel ettevõttesse võlgniku kulutuste tasumiseks ja makstakse hagejale välja siis, kui tuleb parem aeg ja tekib raha (II kd, tl 53). Seega kinnitavad hageja väiteid ka tunnistaja ütlused.
22.9.Tuvastatud asjaolusid ei lükka ümber kostja väide, et võlgniku teisel juhatuse liikmel polnud teavet selle kohta, et võlgnik oleks sõlminud kellegagi komisjonimüügi lepinguid. Esiteks ei ole kostja seda väidet tõendanud, mh pole kostja taotlenud võlgniku teise juhatuse liikme vande all ülekuulamist. Teiseks on kostja menetluses küll väitnud, et võlgniku raamatupidamisdokumendid ei sisalda väidetavast komisjonimüügist tulenevaid võlgniku rahalisi kohustusi hageja ees, sh et võlgniku päevaraamatusse ei ole selliseid kohustusi märgitud (vt 18. aprilli 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:46:51), kuid pole seda väidet tõendanud, mh pole asjas esitatud võlgniku päevaraamatuid või muid raamatupidamisdokumente, kust võlgniku kohustused hageja ees oleks pidanud nähtuma. Vaidlusaluste lepingute sõlmimise tuvastamist ei mõjuta kostja väited selle kohta, et hageja pole tõendanud varasemate (enne 1. detsembrit 2018 sõlmitud) lepingute olemasolu ja võlgnikult hagejale ehete müügi eest maksete tegemist.
23.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hagejal ei ole võlgniku vastu lepingute alusel nõuet, kuna lepingute tähtaeg on möödunud (apellatsioonkaebuse p 4.3).
23.1.Kostja viitab sellele, et lepingute p 7.3 kohaselt on kauba realiseerimise tähtaeg 365 päeva alates tarnimise päevast, tähtaega võib pikendada poolte vastastikusel kokkuleppel ning tähtaja pikendamine peab olema kirjalikult vormistatud ja on kehtiv poolte allkirjade olemasolu korral. Kostja leiab, et eelnevast tulenevalt kehtis 1. detsembril 2018 sõlmitud leping nr 1/12/18 kuni
1.detsembrini 2019 ja 12. septembril 2019 sõlmitud leping nr 2/09/19 kuni 12. septembrini
14 (17)
2-21-10998 2020. Kostja on seisukohal, et kuna lepingud on lõppenud, ei saa hageja nende lepingute alusel võlgniku vastu nõuet esitada.
23.2.Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendatult, et pooled on kokkuleppel kauba realiseerimise tähtaega pikendanud. Maakohus tuvastas, et lepingule nr 1/12/18 on võlgniku juhatuse liige peale kirjutanud, et lepingut on pikendatud kuni 31. detsembrini 2020, lisades ka oma allkirja; lepingule nr 02/09/18 on võlgniku juhatuse liige peale kirjutanud, et lepingut on pikendatud kuni 31. detsembrini 2020, lisades oma allkirja. Kostja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kuna lepingute pikendamise kohta puudub lepingute p 7.3 kohane kirjalik kokkuleppe, ei ole lepingud pikenenud. Seadusest ei tulene selliste lepingute sõlmimisele või muutmisele vorminõudeid. Ehkki pooled olid lepingus endas kokku leppinud, et lepingu tähtaega võib muuta kirjaliku kokkuleppega, on VÕS § 13 lg-st 3 tulenevalt võimalik lepingut muuta ka muus vormis kui see vorm, mis oli lepingus selle muutmisele ette nähtud. Siinsel juhul tõendavad ASi, kes oli võlgniku tollane seaduslik esindaja, märked lepingutel seda, et lepingupooled olid lepinguid pikendanud. Hageja kui teine lepingupool ei ole menetluses vastupidist väitnud, vaid on oma nõuete esitamisel (pikendatud tähtajaga) lepingutele tuginenud ning ka viidanud sellele, et lepingutes sätestatud kauba realiseerimise tähtaeg oli poolte kokkuleppel pikendatav (vt hageja 17. detsembri 2021. a menetlusdokument, lk 3).
23.3.Lisaks märgib kolleegium, et lepingutes ettenähtud kauba realiseerimise tähtaja möödumine ei mõjutaks hageja õigust nõuda realiseeritud kauba eest tasu. Maakohus on põhjendatult märkinud, et lepingute p 9.1 järgi lõpeb lepingu kehtivus alles pärast kõigi lepinguliste kohustuste täitmist poolte poolt. Kostja ei ole ka väitnud, et kauba realiseerimine oleks toimunud pärast lepingutes ette nähtud realiseerimistähtaja möödumist.
24.Eeltoodut arvestades ei ole alust maakohtu otsust hagi sisulise lahendamise osas apellatsioonkaebuse alusel tühistada.
25.Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu lahendit hagi sisulise lahendamise osas, ei ole seda TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras kus maakohus hagi osaliselt rahuldas, jaotas maakohus menetluskulud põhjendatult ja kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ka väitnud, et maakohus oleks menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse normide vastu eksinud.
26.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on ületanud hageja põhjendatud õigusabikulu hindamisel diskretsioonipiire.
26.1.Kostja hinnangul on hageja esindajate mõistlik ja põhjendatud ajakulu kuni 16 t ning tunnitasu määr asja mahtu ja keerukust arvestades maksimaalselt 120 eurot/t. Konkreetseid etteheiteid hageja õigusabikulude hindamisel kostja maakohtule ei teinud, vaid viitas apellatsioonkaebuses oma 19. juuli 2023. a menetlusdokumendi p-dele 3.3 ja 3.4.
26.2.Oma 19. juuli 2023. a menetlusdokumendi p-s 3.3 on kostja esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulule. Maakohus on vaidlustatud otsuses hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust põhjalikult konkreetsete toimingute lõikes hinnanud, vähendades seda paljude toimingute puhul (vt maakohtu otsuse p 14.1). Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid konkreetsetele maakohtu seisukohtadele. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, lähtudes mh vastaspoole maakohtus esitatud vastuväidetest, vaid seda, kas
15 (17)
2-21-10998 maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse hindamisel selgelt diskretsiooniõigust rikkunud. Seda ei saa järeldada üksnes asjaolust, et vastaspoole hinnangul oleks hageja esindaja ajakulu menetluses pidanud olema väiksem.
26.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasud 70 eurot, 140 eurot ja 150 eurot, millele lisandub käibemaks, on asja sisu ja keerukust arvestades põhjendatud. Siinse asja maht ja keerukus vastavad keskmisele hagimenetluses lahendatavale asjale. Tunnitasud 140 eurot ja 150 eurot, millele lisandub käibemaks, vastavad sarnastes asjades kohtupraktikas põhjendatuks peetud advokaadist esindaja tasumääradele.
26.4.Eelnevat arvestades ei ole alust muuta maakohtu otsust ka hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
28.Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
kindlaks
hageja
28.1.Lepingulise esindaja kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 216-3785, p 31.3; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.2).
28.2.Hageja esitas ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja 19. aprillil 2024. Selle kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid 1601,25 eurot koos käibemaksuga. Täpsemalt on hagejale osutatud õigusabi järgmiselt: -
-
1.septembril 2023 kohtuotsuse vastuvõtmine, läbivaatamine ja analüüs, edastamine kliendile koos selgitustega – 45 min;
23.jaanuaril 2024 kostja 2. oktoobri 2023. a apellatsioonkaebuse ja täiendava ekspertiisi taotlusega tutvumine, kohtupraktika analüüs koos kostja väidete hindamisega ning apellatsioonkaebusele ja kostja taotlusele vastuse koostamine – 6 t;
18.aprillil 2024 istung Tallinna Ringkonnakohtus – 1 t 30 min;
19.aprillil 2024 menetluskulude nimekirja koostamine – 30 min.
Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi keskmise tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks.
28.3.Kostja esitas hageja menetluskuludele 22. aprilli 2024. a menetlusdokumendis vastuväiteid. Kostja hinnangul ei ole tegemist õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Arvestades seda ning ka hageja esindaja menetlusdokumente (sh nende sisu) ja menetlustoimingute kestust, ei ole hageja õigusabikulud esitatud ulatuses põhjendatud. Kostja palus kohtul hinnata hageja esindaja ajakulu põhjendatust. Kostja hinnangul ei saa hageja õigusabikulu pidada põhjendatuks rohkem kui 4 t 15 min ulatuses. Kostja arvates on 1. septembri 2023. a toimingute ajakulu tervikuna põhjendamatu, kuna tegemist ei ole apellatsioonimenetluse kuluga; 23. jaanuari 2024. a toimingute ajakulu on põhjendatud 16 (17)
2-21-10998 maksimaalselt 2 t 30 min ulatuses: hageja on korranud vastuses maakohtus esitatud seisukohti ning põhjendamata on vajadus teha kohtupraktika analüüs koos kostja väidete hindamisega; 19. aprilli 2024. a toimingu ajakulu on põhjendatud 15 min ulatuses. Arvestades et tegemist ei ole mahuka ega keerulise vaidlusega, on põhjendamatult suur ka hageja esindaja tunnitasu 150 eurot. Siinses asjas saaks pidada põhjendatud tunnitasuks maksimaalselt 120 eurot.
28.4.Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on põhjendatud kokku 6 t ulatuses, sisaldades ka selleks vajalikus ulatuses maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumist ning õiguslikku analüüsi. Sellele järeldusele jõudmisel lähtub kolleegium maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse sisust ja mahust ning hageja 23. jaanuari 2024. a vastuse sisust ja mahust. Seejuures ei ole maakohtu otsuse analüüsimise ja kliendile koos selgitustega edastamise ajakulu apellatsioonimenetluse kuluna tervikuna põhjendatud juba ainuüksi sellepärast, et maakohtu otsusega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ning analüüs ja selgitused võisid seonduda ka hagi rahuldamata jäetud osaga, mille peale apellatsioonkaebust ei esitatud. Ringkonnakohus loeb seega 6 t ulatuses põhjendatuks hageja lepingulise esindaja 23. jaanuari 2024. a toimingud, arvestades ka seda, et
1.septembril 2023 ei olnud apellatsioonkaebuse esitamine ja sellele vastamise vajadus veel teada. 18. aprilli 2024. a kohtuistungil osalemise ajakulu on 1 t 30 min ulatuses põhjendatud, kuna see oli kohtuistungi protokolli järgselt istungi tegelik kestus. Hageja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on apellatsioonimenetluses tehtud ja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingute vähesust arvestades 15 min. Eelnevast tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 7 t 45 min (6 t + 1 t 30 min + 15 min).
28.5.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt 150 eurot, millele lisandub käibemaks. See ei ületa advokaadist esindaja puhul kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasu sarnases asjas ning on põhjendatud (vt ka praeguse otsuse p 26.3).
28.6.Eelnevat arvestades on hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 1162,50 eurot (7,75 × 150), koos käibemaksuga (22%) 1418,25 eurot. Kuna hageja on füüsiline isik ning on maakohtus kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10), tuleb hageja menetluskulud määrata kindlaks koos käibemaksuga.
28.7.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
28.8.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.