Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX)

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

07.07.2003 V. V.ga. Pärimistunnistuse kohaselt kehtis pärandaja ja tema abikaasa abielu ajal varaühisuse vararežiim. II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste ja avaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse materjalidest. Pärandvara inventuuri on koostanud kohtutäitur Risto Kütt. Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on pärandaja nimele registreeritud alljärgnev kinnisvara: • korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX), suurusega 36,00 m2. Pärandaja omandas korteriomandi pärast abielu lahutamist ning seega on antud vara võlgniku lahusvara. Korteriomandile on 2012.a. seatud vara käsutamise keelumärge AS EMT (k.a. Telia Eesti AS) kasuks. Inventuuri kohaselt on hinnatud vara väärtuseks 1 200 eurot. Uus tn 3a KÜ esimehe kinnitusel on korteriomand väga halvas seisus, vajab täielikku remonti (aknad vahetamata) ning tema hinnangul võib korteri väärtus olla kuni 1 000 eurot. • Pärandvara inventuuri kohaselt on arvatud pärandaja ja tema endise abikaasa ühisvaraks korteriomand asukohaga XXX linnas, suurusega 48,20 m2. Korteriomand kuulub ka käesoleval ajal pärandaja endisele abikaasale V. V.le. Nimetatud vara kohta on ajutine haldur tuvastanud järgmist: korteri XXX omandas V. V. vallasvarana 8.08.1999 ostu-müügilepingu alusel; korteriomand kinnistati 04.08.2006 avalduse alusel V. V. nimele kinnistusraamatus. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes Riigikohtu lahendile 7.04.2009, 3-2-1-23-09 p 13 seisukohale: „... et korteriomandi seadmisel saab (saavad) selle omanikuks isik (ud), kes oli (d) korteri kui vallasasja omanik(ud). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.1prilli 2006.a. otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06 avaldatud seisukoha järgi on vallasasjana ühisvaraks olnud korter abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et korteriomand kinnistati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhte lõppu“, tuleks lugeda endise abikaasa nimele kinnistatud korteriomand abikaasade ühisvaraks. Samas on ajutisele haldurile esitanud võlgniku endine abikaasa V. V. andmed, mille kohaselt nende abielulised suhted lõppesid 1997.a. V. V. selgitab, et ostis endale korteri xxx 1999.a. ning ostuks andis rahalised vahendid tema isa E. K.. 1999.a. väidetavalt suhtlust abikaasade vahel enam ei olnud. Perioodil 1.01.1995 – 30.06.2010 kehtinud Perekonnaseaduse § 18 lg 2 2.lause kohaselt: „Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhte lõppemise aja seisuga“. Seega, tuginedes eeltoodule olid abikaasade abielulised suhted lõppenud ning sellel ajal vallasasjana V. V. poolt omandatud korter xxx, ei kuulu ühisvarana jagamisele. Lisaks eeltoodule on ajutine haldur tuvastanud, et abikaasad A. V. ja V. V. tegid 16.06.1999 abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe ja kinkelepingu, mille kohaselt jagasid abikaasad nende ühisvaraks olnud korteri xxx. Korter oli registreeritud V. V. nimele ning ühisvara jagati abikaasade vahel võrdsetes osades. Sama lepinguga kinkis V. V. talle kuulunud mõttelise osa korterist A. V.le. Seega, tegelikult abikaasad ise enne lahutust jagasid neile kuuluva ühisvara ning pärast seda abikaasade poolt omandatud vara tuleb lugeda kummagi abikaasa lahusvaraks. Kinnistusraamatu andmetel kinnistati vallasasjana jagatud korteriomand 2003.a. A. V. (pärandaja) nimele ning viimane võõrandas talle kuulunud korteri aasta hiljem. Tuleb tähele panna, et V. V. omandas xxx korteri 08.06.1999 ning abikaasad tegid ühisvara jagamise kokkuleppe 16.06.1999, seega ka abikaasad ise ei arvanud V. V. poolt omandatud korterit xxx abikaasade ühisvara hulka ning selle kohta puuduvad viited ka notari poolt. Kõike eeltoodut arvestades, on ajutine haldur seisukohal, et V. V. nimel olev korteriomand xxx ei kuulu pärandaja ja tema endise abikaasa ühisvara hulka ning edasises pankrotimenetluses puudub alus korteriomandi kui ühisvara jagamiseks.

Seega, pärandaja varaks on korteriomand xxx, mille prognoositav väärtus võib olla kuni 1000 eurot. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Transpordiameti andmetel pärandaja nimele sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud. Rahalised vahendid: SEB Pangas omab pärandaja arvelduskontot EExxx, mille saldo on 05.07.2015 seisuga oli 4,42 eurot ja seisuga 25.03.2024 oli saldo 0,26 eurot. Pärandaja kontol ei ole tehtud tehinguid pärast pärandaja surma. Arvelduskontole on seatud kohtutäituri arestimisaktid aastatest 2005. ja 2006.a. Teistes krediidiasutustes pärandajal lepingulised suhted puudusid. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Täitemenetluste registris on pärandaja suhtes kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses alljärgnevad nõuded: • Gren Viru AS – kaks nõuet kokku summas 1 185,16 eurot (mõlemad kohtulahendid on tehtud 2005.aastal); • Helmsman OÜ (end sissenõudja EL SEL OÜ) – nõue summas 242,93 eurot (kohtulahend on 2003.aastast); • Aktiva Finance Group OÜ* – kaks nõuet summas 962,43 eurot (mõlemad kohtulahendid on aastatest 2009 ja 2008). *Aktiva Finance Group ise selgitab, ühe nõude 494,33 eurot osas on tegemist EMT AS nõudega, milles Aktiva Finance Group omab esindusõigust sissenõudmisel; Pärandvara inventuuri kohaselt omab nõuet võlgniku vastu KÜ Uus 3a Kohtla-Järve seisuga 31.12.2015 oli selle saldo 360,11 eurot ja seisuga 31.12.2023 moodustab võlgnevus juba 5 093,53 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnevus KÜ halduskulude osas käesolevaks kasvanud igakuiste jooksvate kulude arvelt. Isegi kui pärija on jooksvad kulud pärast pärimistunnistuse saamist tasunud, siis PankrS § 146 lg 1 p 21 kohaselt tuleb need pärijale tasuda enne jaotiste väljamaksmist. Muudest nõuetest pärandaja vastu ei ole ajutisele haldurile teatatud. Kokku on ajutisele haldurile teada pärandaja vastu võlanõudeid summas 7 484,05 eurot. IV Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu ja iseloomu kohta Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks oli pärandaja surm. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, et maksejõuetus oleks tekitatud tahtlikult ning selleks oleks kuriteoga tekitatud tegu PankrS § 28 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotivara väärtus ei ole nii suur, et kataks pankrotimenetluse kulud ja lisaks veel pankroti väljakuulutamisel kohustuse jooksvate KÜ kulude tasumiseks. Kuivõrd vara on äärmiselt halvas seisukorras, siis ei ole võimalik prognoosida selle tegelikku väärtust ning samuti võib müügiperiood kujuneda mitme kuu pikkuseks, kui arvestada, et enampakkumise korral on ühe enampakkumise ajaline periood ca 1 kuu. Puuduvad vara tagasivõitmise võimalused ning ajutine haldur ei prognoosi mingilgi määral võlausaldajate nõuete rahuldamist. V Kokkuvõte Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et A. V. pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on välja kujunenud pankrotiseis. Ajutine haldur on seisukohal, et on alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu juhul, kui kohtu deposiiti ei tasuta pankrotimenetluse katteks rahalisi vahendeid kuni 3000 eurot. Pankrotiavalduse menetluse raugemisel on pärandaja vara omanikuks pärija (Kohtla-Järve linn), kellel on võimalik korteriomand ka välja üürida või võõrandada ja katta selle arvelt pärija enda kulud pärandvara hooldamiseks. Pankrotiavalduse menetluse raugemisel tuleks kohtul tühistada kohtutäituri poolt seatud arest korteriomandile, et tagada pärijale vara müük ilma koormatiseta. Kohtutäitur on seadnud korteriomandile aresti juba 2012.a., kuid käesoleva ajani ei ole kohtutäitur korteriomandit arestinud ega võõrandanud.

VI Ajutine pankrotihaldur PankrS § 29 lg 1 alusel palus: • lõpetada A. V. pärandvara pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu, sest varast ei jätku menetluskulude katteks; • Avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; • Kustutada xxx korteriomandile kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge AS EMT kasuks; - Mõista riigi vahendite arvelt välja ajutise halduri tasu summas 1006,50 eurot (s.h. käibemaks) OÜ Civilex kasuks (EExxx Swedbank).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Antud juhul taotleb haldur tasu hüvitamist summas 825 eurot, mis kokku ei ületa kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära, väljamaksmisega OÜ-le Civilex kasuks (EExxx Swedbank). Tasule lisandub käibemaks, kuna büroo, mille kaudu haldur tegutseb, on käibemaksukohustuslane.

eurot, kokku 1 006,50 eurot. Kohus määrab kanda hüvitamisele kuuluva ajutise pankrotihalduri tasu OÜ-le Civilex kasuks (EExxx Swedbank). PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.