Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-122922

2-23-122922 TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 02.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse võla nõudes. Kohus tegi 06.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 20.09.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 08.10.2023 hagiavalduse R. R. vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4182 eurot, intressi 351.51 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 904.38 eurot, viivise alates 07.10.2023 kuni põhinõude summas 4182 eurot täitmiseni 24,90% aastas, riigilõivu summas 630 eurot, õigusabikulud 358 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 18.07.2022 sõlmitud krediidileping nr. 711651079, mille alusel väljastati laen 4100 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised igakuised tagasimaksed, mille tulemusena ütles hageja lepingu 23.11.2022 üles. Harju Maakohus võttis 16.01.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest.

2-23-122922 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule R. R. ́le makseettepanekut üritanud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 06.06.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 09.06.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 14.06.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 03.07.2023 aadressil xxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 03.07.2023 saadetud teavitus e-posti aadressil xxx – puudub vastus. Rahvastikuregistri andmetel on aadress xxx alates 25.05.2023 kehtetu. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub kehtiv elukoha aadress. Võlgniku vanemate sõnul võlgnik elab Soomes, kontakte ei tea. Varasemas menetluses on võlgniku aadressiks märgitud xxx. Soome kohus tagastas aadressilt xxx dokumendid 23.8.2023 märkega – dokumenti ei olnud võimalik kätte toimetada enne määratud kuupäeva või tähtaega/ aadress teadmata. Kohtul ei õnnestunud kostjale R. R. ́le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 22.03.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 06.03.2024 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat täpsustama oma nõuet, kuna kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 20.03.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et käesoleval juhul sai kostja lepingu alusel laenu kokku summas 4100 eurot ning kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 4100 eurot. Hageja selgitab, et nõuab viivist lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,90%. Hageja on seisukohal, et hagis nõutud viivisemäär 24,90% ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega sama suur kui laenulepingus kokkulepitud laenuitress. Juhul, kui pooled poleks lepingus viivise maksmises või viivise määras kokku leppinud või viivisekokkulepe oleks tühine, oleks hagejal ikka VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt õigus nõuda kostjalt viivist lepingus kokkulepitud intressimääras ehk 24,90% aastas. Hageja leiab, et hagiavalduses esitatud viivisenõue lepingus kokkulepitud intressimäära järgi on mõistlik ja seadusega kooskõlas, mistõttu puudub alus viivisemäära vähendamiseks. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb kohaldada viivisemäärana lepingus kokku lepitud intressimäära. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud laenulepingus kokku lepitud intressimäär on mõistlik ja seadusega kooskõlas ning antud olukorras ei ole võimalik lähtuda Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 väljendatud seisukohtadest ja vähendada kohalduvad määra kolmekordse seadusjärgse viivisemäärani. Hagiavalduse lahendamine

2-23-122922 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses ja vastavalt 06.03.2024 kohtunõudele 20.03.2024 esitatud hagiavalduse täienduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ). Hageja selgitustest nähtuvalt on teostatud pangakonto analüüs. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek igakuiselt 3000 eurot. Peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 1168.95 eurot kalendrikuus. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1831.05 eurot (3000-1000168.95). Pangakonto analüüsist ei nähtu, et kostja sissetulekuks on 3000 eurot. Analüüsist nähtub, et kostja on saanud maikuus erinevatelt krediidiandjatelt laenu kokku 7783 eurot ja juunikuus 2000 eurot, kuid on ühe laenu katteks teinud ainult ühe tagasimakse. Kostja keskmine palk on analüüsi kohaselt 2081.26 eurot, mitte 3000 eurot. Analüüsi kohaselt on olnud kostja kulud suuremad, kui sissetulek. Kohtu hinnangul ei olnud kostja krediidivõimeline. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

2-23-122922 Hageja toob välja, et käesoleval juhul sai kostja lepingu alusel laenu kokku summas 4100 eurot ning kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 4100 eurot. Hageja selgitab, et nõuab viivist lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,90%. Hageja on seisukohal, et hagis nõutud viivisemäär 24,90% ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega sama suur kui laenulepingus kokkulepitud laenuitress. Hageja leiab, et hagiavalduses esitatud viivisenõue lepingus kokkulepitud intressimäära järgi on mõistlik ja seadusega kooskõlas, mistõttu puudub alus viivisemäära vähendamiseks. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb kohaldada viivisemäärana lepingus kokku lepitud intressimäära. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud laenulepingus kokku lepitud intressimäär on mõistlik ja seadusega kooskõlas ning antud olukorras ei ole võimalik lähtuda Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 väljendatud seisukohtadest ja vähendada kohalduvad määra kolmekordse seadusjärgse viivisemäärani. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Kohus on tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, mistõttu on intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Kuna hageja nõuab viivist lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, on kohtu hinnangul põhjendatud viivisemääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4100 eurot ning viivis põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 24.11.2022 kuni põhinõude summas 4100 eurot täitmiseni VÕS § 94 sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hagi osas, milles hageja palub kostjalt mõista välja põhivõla 82 eurot, intressi 351.51 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 904.38 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 5499.49 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja põhivõla 4100 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 75%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 25% ulatuses hageja kanda ning 75% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 358 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 198.12 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 431.88 eurot ehk kokku 630 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusteenust tunnihinnaga 169 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu) ning ajakulu on kokku 2 tundi, mis sisaldab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi; hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist; lisade kogumist ja komplekteerimist; dokumentide esitamist kohtule, kokku 338 eurot. Lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot. Kokku on õigusabikulud summas 358 eurot.

2-23-122922 Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 198.12 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 431.88 eurot ehk kokku 630 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100 + 20) 220 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (630+220) 850 eurot, millest kostja kanda jääb 75% ehk 637.50 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (637.50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.