lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-132882/6

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-132882/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1510
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2024 Tallinn Tsiviilasja number

2-23-132882

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D. A. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

4362,76 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), esindajad lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja D. A. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista D. A.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks D. A. ja P OÜ vahel 03.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx, 12.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr. xxxx ja 14.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkuleppest tulenev põhivõlgnevus summas 2 390 eurot, intress summas 237,92 eurot, sissenõudmiskulud summas 90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 688,84 eurot ja viivis alates 15.11.2023 kuni põhinõude (2 390 eurot) täitmiseni määras 40,00 % aastas.
3.Jätta menetluskulud D. A. kanda.
4.Välja mõista D. A.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 300 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused

1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 15.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. A.lt (võlgnik, kostja) 3171,06 euro saamiseks. Kohus tegi 18.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 12.10.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 14.11.2023. Hagi aluseks on kostja ja P OÜ vahel 03.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx, 12.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr. xxxx ja 14.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkuleppest tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2390,00 eurot, intressi 237,92 eurot, sissenõudmiskulud 90,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 688,84 eurot ning viivised lepingu nr. xxxx ja nr. xxxx alusel tekkinud põhinõudelt s.o 2390,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 15.11.2023 lepingutejärgse intressimääraga võrdses määras s.o 40,00% aastas. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 01.12.2023 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud TsMS § 326 alusel 14.02.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult

põhjendatud.

3.Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja P OÜ vahel 03.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx, 12.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr. xxxx ja 14.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkuleppest tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingutest. Hageja selgituste kohaselt omandas esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamiseks teabe lähtudes VÕS § 403 4 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet (dtl 59-60, 72-73), kontrollis avalikke andmebaase (dtl 150) ning analüüsis kostja konto väljavõttelt (dtl 85-149) nähtuvat informatsiooni. Krediidiandja teostas krediidivõimelisuse hindamiseks analüüsid (dtl 6163, 74-76), mille tulemusel võis järeldada kostja võimet täita lepingutega võetud kohustusi. Krediidiandja tegi laenu andmise otsustused järgmise valmi abil: kliendireserv = igakuine sissetulek – igakuised väljaminekud – elamiskulud (s.h. majandamiskulud) – taotletava laenu osamakse ning sai tulemuseks, et lepingu nr xxxx alusel laenu andmisel oli kliendireservi suuruseks 447,26 eurot (sissetuleku suurus 848,60 eurot – igakuised väljaminekud 139,67 eurot – elamiskulud 225 eurot – laenu osamakse 36,67 eurot) ja lepingu xxxx sõlmimise ajal oli kliendireservi suuruseks 719,98 eurot (sissetuleku suurus 1044,65 eurot – igakuised väljaminekud 69,67 – elamiskulud 225 eurot – laenu osamakse 30 eurot). Hageja selgituste kohaselt oli hagi aluseks olevate laenulepingute laenusummasid, osamaksete suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna arvestades võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Krediidiandja hinnangul oli kostja puhul tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja oli krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
5.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 4 362,76 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 4 500 eurot tasuda riigilõiv summas 490 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 490 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindajale makstud tasu 676 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 4 tundi. Kohus leiab, et arvestades esindaja kvalifikatsiooni, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 169 eurot/tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 300 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2,5 tundi, mis esindajal on kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 810 eurot (riigilõiv 490 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 300 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

7.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja