Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2024 Tallinn Tsiviilasja number
2-23-130784
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi J. K. (K.) vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3630,31 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), esindajad lepinguline esindaja Agnes Zaure Kostja J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista J. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks J. K. ja Placet Group OÜ vahel 06.01.2020 sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3503766 tulenev põhivõlgnevus summas 1 999,73 eurot, intress summas 230,84 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 539,45 eurot ja viivis alates 28.10.2023 kuni põhinõude (1 999,73 eurot) täitmiseni määras 40,52% aastas.
3.Jätta menetluskulud J. K. kanda.
4.Välja mõista J. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
6.Toimetada tagaseljaotsus J. K.le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 01.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. K.lt (võlgnik, kostja) 2 603,55 euro saamiseks. Kohus tegi 07.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 22.09.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus edastas 30.10.2023 määrusega tsiviilasja nr 2-23-130784 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Hageja on käesolevas asjas esitas kohtule hagiavalduse 27.10.2023 (täpsustatud 04.01.2024). Hagi aluseks on kostja ja Placet Group OÜ vahel 06.01.2020 sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3503766 tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1999,73 eurot, intress 230,84 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 539,45 eurot ning viivis alates 28.10.2023 kuni põhinõude summas 1999,73 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,52% aastas. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 18.01.2024 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 18.01.2024 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi
kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.
3.Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja Placet Group OÜ vahel 06.01.2020 sõlmitud krediidikontolepingust tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hageja selgituste kohaselt teostas krediidiandja kostja isiku samasuse tuvastamise (dtl 202-204), krediidianalüüsi (dtl 205-228, kontrollis avalikke andmebaase (dtl 142). Hagiavalduse kohaselt võttis krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning kontrollis kostja pangakonto väljavõtet. 04.01.2024 selgitas hageja täiendavalt, et nii lepingu sõlmimisel kui ka krediidilimiidi suurendamisel tegi krediidiandja kostja sissetulekud kindlaks pensioniregistri väljavõtte alusel (dtl 268-270). Hageja selgituste kohaselt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut, sest arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja oli krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.
4.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoha aadressiks xxx (võlgniku endine elukaaslane (ühise lapse ema) on kinnitanud, et võlgnik nimetatud aadressil ei ela). Maksekäsu kiirmenetluses on selgunud, et kostja ei ela lepingus märgitud aadressil ega ka Rahvastikuregistris märgitud aadressil xxx või xxx. Ka Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed kostja tegeliku elu- või viibimiskoha kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
6.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 3630,31 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 4 000 eurot tasuda riigilõiv summas 455 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 455 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindajale makstud tasu 338 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 2 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 169 eurot/tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 715 eurot (riigilõiv 455 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
7.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.