Võlaõigus

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Aktiva Finance Group OÜ esitas 11.12.2025 hagiavalduse J.N-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 690,46 eurot, intressi 19,53 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot, kuni 11.12.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 361,71 eurot ja alates 12.12.2025 edasiulatuva viivise põhinõudelt 328,28 eurolt lepingujärgses määras 21,90% aastas kuni põhinõude tasumiseni ning põhinõudelt 337,18 eurolt lepingujärgses määras 24% aastas kuni põhinõude tasumiseni.

Hageja nõue tuleneb Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 09.10.2020 sõlmitud kliendilepingust nr 27877012; 13.10.2020 sõlmitud seadmete kasutuslepingust nr 1196754; 2

27.12.2020 sõlmitud seadmete kasutuslepingust nr 1243676; 04.02.2021 sõlmitud liitumislepingust; 30.05.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 1867306, mille alusel sai kostja kauba eest tasumiseks laenu 649,99 eurot, lisandus lepingutasu 19,90 eurot; 15.02.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 2083726, mille alusel sai kostja kauba eest tasumiseks laenu 329 eurot. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning ei tasunud temale esitatud arveid. Laenuandja loovutas kostja vastu nõude hagejale 25.07.2025.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 15.12.2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel. Kostja sai menetlusdokumendid kätte 15.12.2025 kättetoimetamise portaali kaudu, seega oli viimane päev hagivastuse esitamiseks 05.01.2026. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega ole muul viisil hagile reageerinud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu osaliselt ka tarbijakrediidilepingutest. Hageja on esitanud asjaolud, selgitused ja tõendid laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis võlaõigusseaduse § 4034 sätestatud nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 280 eurot ja õigusabikulu 507 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus antud juhul põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 3 tundi. Kohus arvestab seejuures, et asi ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 360 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 640 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Marian Miilaste

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.