Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

kostja ja Placet Group OÜ (krediidiandja) sõlmisid 07.01.2022 krediidikonto lepingu nr KK3758668, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti 2399,27 eurot;

-

kostja kohustus krediidi tagastama esitatud arvete alusel, kuid kostja põhiosa katteks tagasimakseid teinud pole;

-

lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 34,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 22.02.2022 – 01.05.2022 summas 259,95 eurot;

-

kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi ütles krediidiandja 23.06.2022 lepingu üles;

-

lepingu alusel nõuab hageja viivist tekkinud põhivõla summalt 2399,27 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates, so 24.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.10.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, so 34,9%. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 238,59 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 06.10.2022 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras;

-

krediidiandja loovutas 23.06.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid;

-

krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet ja veendunud, et kostjal puuduvad aktiivsed maksehäired. Krediidianalüüsi raames on laenuandja arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 117,80 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 148,45 eurot (503,06-236,81117,80). Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma; -

kostja sai lepingu nr. KK3758668 alusel krediiti kokku summas 2447,27 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 171,11 eurot (48 eurot põhiosa katteks + 118,11 eurot intressi katteks + 5 meeldetuletuskirjade katteks). Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 2276,16 eurot (2447,27-171,11).

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 1573 eurot (riigilõiv 455 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1118 eurot). Kostja pole hagile vastust esitanud. Kohtu seisukoht

tarbimislaenude

krediidi

kulukuse

määr:

saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17). Riigikohus2 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiandja on teinud järgnevaid toiminguid kontrollimaks hageja krediidivõimelisust: arvutisüsteemi kaudu on tehtud päring Creditinfo andmebaasi maksehäirete kohta; tehti päring dokumendi kehtivuse ja elamisloa andmete kohta; tehti päring rahvastikuregistrisse; tehti päring olemasoleva kinnisvara kohta; kontrolliti väljaannet Ametlikud Teadaanded; kontrolliti www.taust.ee veebilehelt nõuete olemasolu; kontrolli pangakonto väljavõtet (dtl 237-239, 321-347). Kohtu hinnangul on hageja rikkunud teabe saamise kohustust. Nimelt on kohus tuvastanud, et krediidiandja ja kostja sõlmisid laenulepingu 07.01.2022 (vt otsuse punkt 7). Hageja on kohut eksitanud väites, et nad on kontrollinud ka kostja pangakonto väljavõtet. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõte, mida krediidiandja väidetavalt enne lepingu sõlmimist kontrollis, on esitatud perioodi 30.09.2021 – 29.03.2022 kohta. Kuivõrd esitatud pangakonto väljavõte hõlmab ka perioodi pärast laenulepingu sõlmimist pole järelikult võimalik, et krediidiandja nimetatud kontoväljavõttele tuginevalt krediidiotsuse tegi, millest lähtuvalt laenuleping 07.01.2022 sõlmiti.

24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

Muud päringud, mida krediidiandja on teinud, pole piisavad selleks, et anda tegelik ja sisuline hinnang kostja krediidivõimelisusele. Nende päringute alusel on võimalik teha järeldusi kostja võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja sissetuleku suurus ja võimalike varaliste kohustuste ammendav suurus (vt otsuse punktis 7 viidatud Riigikohtu lahendi punktides 1) ja 2) nimetatud teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on mh oluline välja selgitada laenutaotleja sissetuleku suurus ja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes laenutaotluses märgitud võimaliku sissetuleku ning kohustuste suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Puuduvad tõendid, et krediidiandja oleks ka sisuliselt kontrollinud kostja sissetulekuid, igakuiseid kohustusti jne. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet, so küsida kostjalt tema sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Nendel põhjendustel leiab kohus, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidi minimaalne tagastamise summa (2% või minimaalselt 20 eurot)

Tehtud tagasimaksed, täiendavalt kasutusele võetud krediit

08.02.2022

47,98 eurot (jaanuaris kasutusele võetud krediit 2399,27)

106,26 eurot tagasimakseid, 48 eurot võetud kasutusele

08.03.2022

46,82 eurot (veebruaris kasutusele võetud krediidi jääk 2341,01)

64,85 eurot tagasimakseid

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

08.04.2022

45,52 eurot (märtsis kasutusele võetud krediit kokku 2276,16 eurot)

08.05.2022

45,52 eurot

08.06.2022

45,52 eurot

Kokku

231,36 eurot

171,11 eurot

Krediidikonto lepingus on pooled kokku leppinud, et igakuisel maksepäeval tasub kostja kas kogu laenu, osa sellest või vähemalt kohustusliku minimaalse osamakse (krediidikonto leping, dtl 56). Eeltoodust järeldub, et kostjal oli kohustus teostada igakuiselt tagasimakseid. Seejuures ei leppinud krediidiandja ja kostja kokku konkreetses maksegraafikus, vaid selles, et kostja peab tasuma vähemalt minimaalse osamakse (võimalus oli ka tasuda laen tagasi suuremas ulatuses). Eelnevast tabelist järeldub, et kostja on igakuise osamakse tagasimakse kohustust täitnud vaid veebruaris ja märtsis, kuid aprillis, mais ja juunis pole ta tagasimakseid teinud. Krediidiandja on andnud kostjale 08.06.2022 täiendava tähtaja 22.06.2022 võlgnevuse tasumiseks (VÕS § 416 lg 1) ning selgitanud, et kui võlgnevust ei tasuta, siis ütleb krediidiandja lepingu üles alates 23.06.2022 (dtl 58). Kostja võlgnevust ei tasunud. Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, so aprilli, mai ja juuni eest (VÕS § 416 lg 1). Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastati posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud (dtl 58, 234). Järelikult on krediidiandja kostjaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt ülesöelnud. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kõik tagasimaksed lugeda põhinõude tagasimakseks (VÕS § 4034 lg 7). Seega on hageja põhinõue põhjendatud 2276,16 eurot osas (kasutusele võetud krediit 2447,27 – tagasimaksed 171,11 eurot). Kuivõrd VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%5, siis puudub alus intressinõude osas hagi rahuldamiseks.

Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

eurot sisaldavad mh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, võlanõude avaldamisega tehtud kulud jms. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud 23.06.2022. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hageja on välja toonud, et tasulised kirjad on kostjale saadetud 30.06.2022 (25 eurot), 30.06.2022 (5 eurot) ning 29.06.2022 (5 eurot). Järelikult on need saadetud VÕS § 1132 lg 3 ettenähtud tähtaega rikkudes, mistõttu jääb vastavas osas hageja nõue rahuldamata. Muid makseviivitusega tekkinud kulusid hageja tõendanud pole. Kohus selgitab, et sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on olemuslikult kahju hüvitamise nõue ning hagejal tuleb oma nõuet, st kahju tekkimist, tõendada. Vastavas osas, so 15 eurot ulatuses, jääb hageja nõue seetõttu rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-11647.

vastuse koostamisele (1 tund) kulunud aeg ei ole põhjendatud. 23.02.2023 esitatud seisukohas on esindaja välja toonud terve 06.02.2023 kohtunõude (kaks lehekülge seisukohast) ning selles on mitmeid seadusetekstide väljavõtteid. Arvestades esitatud seisukoha sisu ja mahtu on põhjendatud ajakulu 1 tund. 26.09.2023 ning 02.02.2024 seisukohtade sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ajakulu 30 minutit. 27.10.2022 esitatud menetlusdokumendi osas on esindaja ajakulu põhjendatud ja kooskõlas asja materjalidega. Seega on põhjendatud ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 3 tundi ja 30 minutit. Hageja esindaja tunnitasu on erinev – 120 eurot ning 169 eurot. Kohus selgitab, et esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu põhjendatud 100 euro ulatuses arvestades asja vähest keerukust. Vaatamata asjaolule, et Riigikohus on uuemas praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena ka 170 eurot (lisandub käibemaks), ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.7 Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja mahukust ning hageja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kõikide toimingute osas esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses kokku 350 eurot. Hageja on tasunud asjas ka riigilõivu 455 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Seega tuleb kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 825 eurot, so riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 350 eurot, mis tuleb hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 651,75 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata, ei tekkinud. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7326, p 19.

endisel tööandjal teatada kohtule kostja teadolevad andmed, kuid tööandja ei ole kohtule vastanud (dtl 155). Kostjal tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Seega pole kohtul õnnestunud menetluses kostjaga kontakti saada. Kohus on tsiviilasja materjalid seetõttu kostjale kättetoimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuotsuse tegemise ajaks pole kohus tuvastanud kostja täiendavaid kontaktandmeid, mille kaudu ta võiks olla kohtule kättesaadav. Seega tuleb TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel ka käesolev kohtuotsus kostjale kättetoimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.