Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
30. aprill 2024.a, Tallinnas
Hagihind
1141,95 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised esindajad
2-22-14722 T L hagi OÜ Satnet vastu saamata jäänud töötasu ja viivise nõudes
ja
nende Hageja: T L (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Valeriy Gimaev Kostja: OÜ Satnet (registrikood 11447187) Kostja seaduslik esindaja: J F Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2024.a Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Kostja volitatud esindaja N T
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Satnet T L kasuks maikuu 2022.a saamata jäänud töötasu netosummas 598,13 eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt Satnet T L kasuks viivis summalt 598,13 eurot alates 16.06.2022.a kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Ülejäänud osas s.o summas 402,37 eurot jätta T L hagi OÜ Satnet vastu rahuldamata.
5.Jätta kõik menetluskulud kostja OÜ Satnet kanda.
Välja mõista OÜ-lt Satnet T L kasuks menetluskulu summas 331,10 eurot (km-ga).
7.Välja mõista OÜ-lt Satnet T L kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (331,10 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
1.T L esitas 02.08.2022.a töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse OÜ Satnet vastu, milles palus: 1) välja mõista tööandjalt töötasu mai 2022.a eest netosummas 598,13 eurot; 2) välja mõista tööandjalt viivised ajavahemiku 16.06.2022 kuni 02.08.2022.a eest summas 6,29 eurot ning viivis alates 03.08.2022.a kuni kohase täitmiseni.
2.Töövaidluskomisjoni 07.09.2022.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1068/22 rahuldati avaldus täies ulatuses.
3.OÜ Satnet esitas 03.10.2022.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.
4.T L esitas Harju Maakohtule 16.11.2022.a hagiavalduse. Hageja nõuded ja põhjendused
5.Hagiavalduse kohaselt on hageja xxx kodanik, kes lühiajalise töötamise korras asus tööle OÜ-sse Satnet. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kinnituse nr xxx kohaselt hageja tööandjaks oli OÜ Satnet ning kasutajaettevõtjaks OÜ xxx. Hageja töötas suulise töölepingu alusel. Poolte vahelisest suhtest tulenevalt töötasu väljamaksmise kuupäev oli
15.kuupäev. Hageja töötasu kujunes tunnitasu arvutuse alusel. Kuna hageja lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, siis hagejale tuleb töötasu maksta välismaalaste seaduse § 107 lg 1 kohaselt. Seega hagejale makstav töötasu suurus on vähemalt 9,20 eurot tunnis (1548 : 168,33=9,20). Hageja töötas 2022.a maikuus 108,75 tundi, mida kinnitab tööajakaart. Seega jäi saamata maikuu tasu 1000,50 eurot. xxx OÜ-lt kantud summa 350 eurot ei olnud töötasu, mida kinnitab ka makse selgitus „laen“. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja ei ole maikuu tasu deklareerinud. Hagejale ei antud tööriideid nagu kostja väidab. Hageja töötas siseruumides enda riietega, mida kinnitab ka esitatud foto. Hageja ei vajanud töökohustuste täitmiseks talveriideid. Hageja taotleb saamata jäänud maikuu töötasu 1000,50 euro ja viivise väljamõistmist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
6.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja töötas ametlikult kostja juures perioodil 01.02.2022 kuni 13.05.2022.a. Hageja ei ilmunud 13.05.2022.a enam tööle ning ei teavitanud tööandjat mitteilmumise põhjusest. Hiljem selgus, et hageja oli sõitnud xxx ning kostja tühistas hageja lühialajalise töötamise registreerimise 15.06.2022.a. Hageja tunnipalk oli 5,50 eurot netos. Hageja töötas maikuus 108,75 tundi. Hageja palk oli fikseeritud. Seega hageja palk maikuu eest moodustab: 108,75 tundi x 5,50 euro = 598,13 eurot. Hageja on sama nõude esitanud ka töövaidluskomisjonile ning hagis esitatud nõue 1000,50 eurot on vale. Kohus peab läbi vaatama avalduse sama andmetega, mis olid juba esitatud töövaidluskomisjoni. Hageja sai maikuu palga täies ulatuses 16.07.2022.a kätte. Tööandja tegi ekslikult ülekande teise firma pangakontolt xxx OÜ. Ülejäänud 250 eurot moodustavad hagejale tööülesannete täitmiseks antud tööriided, milliseid hageja ei tagastanud. Tagastamata jäid jakk, talvesaapad, soe pesu, fliisjakk, vööpüksid. Kokku summas 258,57 eurot. Hageja oli tasaarvestusega kursis. Kostja tasaarvestab hageja nõude summas 248,13 eurot (598,13-350=248,13 eur) oma nõudega hageja vastu ja tasaarvestuse
tulemusel hagejal ei ole kostja vastu nõuet maikuu töötasu osas. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
7.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning elektrooniliselt esitatud TVK toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 30.11.2022.a kohtumääruses (dtl 98-100).
9.TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 esimese lause kohaselt teeb töötaja töölepingu alusel tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe neile olulistes tingimustes (TLS § 4 lg 1, VÕS § 9 lg 1).
11.Riigikohtu praktika kohaselt võib TLS § 4 lg 2 järgi sõlmida töölepingu kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, s.o töötaja tööle asumisega, millele tööandja ei ole vastu vaielnud (vaata Riigikohtu 30. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-12, p 11 ning Riigikohtu 19. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5811/34, p 12.1).
12.TLS § 6 lg 5 kohaselt kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule ja kasutajaettevõtja nimele teatama töötajale, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes.
13.Pooled ei vaidle, et hageja tööandjaks oli suulise lepingu alusel kostja ning kasutajaettevõtjaks OÜ xxx. Seega täitis hageja tööülesandeid renditööna. Hageja lühiajaline töötamine oli registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis (dtl 23). Hageja täitis perioodil 01.02.2022 kuni 17.05.2022.a tööülesandeid renditööna OÜ-s xxx ning palka maksis hagejale kostja (dtl 93-94, 103).
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale maikuu 2022.a töötasu ning millises summas. Hageja leiab, et kostjal tuleb tasuda maikuu töötasu välismaalaste seaduse § 107 lg-s 1 sätestatud määras, s.o 9,40 eurot tunnis. Kostja on seisukohal, et maikuu töötasu tuleb maksta samas määras nagu maksti hagejale varasematel kuudel ning nagu hageja ise taotles TVK-s, s.o. 5.50 eurot tunnis. Kostja leiab, et kuna TVK rahuldas hageja avalduse, siis tuleb hagiavalduses esitatud tunnitasu suurendamise nõue jätta rahuldamata.
15.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 järgi TVK otsusega mittenõustumisel
võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest ning lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Lg 5 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks.
16.Riigikohus on 28.05.2008.a kohtumääruse kohtuasjas 3-2-1-48-08 punktis 14 selgitanud, et eelkõige võib hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes. TsMS § 376 lg 5 järgi ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; samuti esialgselt nõutud eseme asemel hilisema asjaolude muutuse tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kuigi TsMS § 376 lg 5 p 2 järgi ei loeta hagi muutmiseks nõude suurendamist ega laiendamist, on kolleegiumi arvates selle sätte mõtteks lubada siiski üksnes ebaolulisi muudatusi nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude osas. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. Siiski võib hageja kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni TsMS § 376 lg 7 järgi muuta kõrvalnõudena esitatud intressi-, viivise- ja leppetrahvi nõuet või loodus- või õigusviljanõuet või vähendada põhinõuet, samuti nõuda esialgses nõudes nimetatud eseme asemel eset asendavat hüvitist rahas ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil.
17.Käesoleval juhtumil pöördus 03.10.2022.a kohtusse kostja, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina, sest kostja TVK otsusega ei nõustu (dtl 3). Hageja taotles TVK-le esitatud avalduses saamata jäänud maikuu töötasu netosummas 598,13 eurot (5,50 eurot töötund) ning sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 6,29 eurot (dtl 21-22).
18.TVK rahuldas hageja avalduse täielikult, mistõttu hagejal ei olnud võimalik TVK otsust vaidlustada (dtl 5-7). Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal pole võimalik sellises mahus oma haginõuet suurendada, kuna TVK tegi otsuse vastavalt hageja avaldusele ning TVK-le esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks. Seega asub kohus seisukohale, et antud juhtumil saab hageja esitada hagiavalduses nõude samas suuruses nagu ta esitas TVK-le.
19.TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suurus.
20.Pooled ei vaidle, et hageja töötas OÜ-s xxx perioodil 01.02.2022.a kuni 17.05.2022.a. Kuigi kostja on märkinud, et hageja töötas kuni 13.05.2022.a ning hageja kohtuistungil, et töötas kuni 15.05.2022.a, siis nähtub maikuu tööaja registreerimise kaardilt, et hageja töötas kuni 17.05.2022.a (dtl 24). Seega puudub vaidlus, et hagejal on õigus saada töötasu maikuu eest vastavalt töötatud töötundidele.
21.Kuigi poolte vahel puudub kirjalik tööleping, on töötasu suurus ja tasu väljamaksmise aeg tuvastatav poolte vahel tekkinud praktikast (dtl 26, 27).
22.Asja materjalidest nähtub, et hageja töötas mais 2022.a kokku 108,75 tundi (dtl 24). Pooltel puudub maikuu töötundide osas vaidlus. Töövaidluskomisjoni otsusega tehti kindlaks, et hageja töötas kostja juures tunnihinnaga 5,50 eurot kätte. Seda tõendab nt märtsis 2022.a tasutud töötasu ja tööajakaart, mille kohaselt töötas hageja märtsis 2022.a 218,25 tundi ning sai töötasu 1199 eurot, s.o 1199:218,25=5,50 (TVK otsuse p 3, 4, dtl 6, 26). Sama tunnihinna arvestusega on esitanud hageja TVK-le ka avalduse ning kostja ei ole vastuses hagiavaldusele tunnihindele vastu vaielnud (dtl 21-22, 104). Seega on
tõendatud, et hageja tunnitasuks oli kokkuleppe kohaselt 5,50 eurot ning hageja pidi maikuu eest saama töötasu 598,13 eurot (108,75x5,50). Pooltel puudub ka vaidlus, et töötasu maksti iga kuu 15. kuupäevaks. Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud märtsi ja aprilli 2022.a töötasu väljamaksete väljavõtetest (dtl 26, 27).
23.Kostja leiab, et on hagejale tasunud maikuu eest töötasu 350 eurot, kui tegi eksklikult ülekande teise firma pangakontolt xxx OÜ (dtl 105). Hageja väidab, et tegemist ei olnud töötasuga, vaid laenuga (dtl 118). Hageja leiab, et seda kinnitab ka TSD väljavõte, mille kokkuvõttest ei nähtu, et kostja oleks hageja maikuu töötasu deklareerinud (dtl 121).
24.Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et 16.07.2022.a on xxx OÜ teinud hagejale ülekande 350 eurot selgitusega „laen“ (dtl 110). Kuigi kostja on vastuses märkinud, et hageja perekond tunnistas summa kättesaamist, siis leiab kohus, et nimetatud summa kättesaamise kinnitus, ei tõenda, et tegemist on maikuu töötasuga (dtl 111).
25.Kostja on varasemalt töötasu väljamaksmisel korrektselt märkinud „palk kuu ja aasta“, mille eest töötasu maksatakse (dtl 26, 27). Seega pole eluliselt usutav selline kostjapoolne minetus töötasu maksmisel. Lisaks leiab kohus, et kostja kohustuseks on hagejale töötasu maksta ning kolmandate isikute väljamaksed hagejale ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust. Kostja pole tõendanud, et ta oleks 15. kuupäevaks hagejale maikuu eest töötasu maksnud. Ka kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja pole hageja maikuu töötasu deklareerinud.
26.Kostja on ka arvamusel, et ta on maikuu töötasu 258,57 euro ulatuses tasaarvestanud. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu.
27.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
28.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
29.TLS § 78 lg 1 kohaselt kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
30.Sealhulgas peab tööandja arvestama tasaarvestamisel täitemenetluse seadustiku §-st 132 tulenevate piirangutega (TLS § 78 lg 4) ehk tasaarvestuse tulemusel peab töötajale jääma töötasu vähemalt kehtivas alammääras.
31.Riigikohus on 11.02.2022.a kohtuotsuses tsiviilasjas 2-19-2497 punktis 19 selgitanud, et tööandjale ei anna õigust viivitada töötasu maksmisega asjaolu, et töötaja on tekitanud talle kahju ja tööandja soovib saada töötaja nõusolekut vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Kirjeldatud põhjusel töötasu maksmisega viivitamine võib olla töötasu maksmise kohustuse oluline rikkumine, mis annab töötajale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Olukorras, kus töötaja ei anna kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut tööandjale tekitatud kahju hüvitamise nõude tasaarvestamiseks töötasuga, on tööandjal õigus pöörduda töötaja vastu nõudega töövaidlusorganisse.
32.Tõendatud pole, et kostja oleks kohtuväliselt esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse ning hageja oleks sellega kirjalikult nõustunud. Samuti ei oleks hagejale jäänud töötasu kehtivas alammääras. Seega ei olnud kohtuvälise tasaarvestuse eeldused täidetud (TLS § 78 lg-st 1, 4) ning tasaarvestamine ei ole lubatud.
33.Kohus leiab, et kostja tasaarvestusnõue ei kuulu rahuldamisele ka kohtumenetluses, kuna see on tõendamata.
34.Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-129-11 punktis 9 selgitanud,
et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
35.Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 980).
36.VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
37.Kostja väidete kohaselt andis ta hagejale tööülesannete täitmiseks 258,57 euro väärtuses tööriideid: jakk, talvesaapad, soe pesu, fliisjakk, vööpüksid. Kuna hageja riideid ei tagastanud, siis tasaarvestas kostja hageja töötasust 258,57 eurot (dtl 105). Hageja leiab, et kostja sellekohased väited ei vasta tõele, kuna hageja töötas siseruumides ning töülesannete täitmiseks ei olnud talveriideid vaja (dtl 119, 117). Hageja töötas oma riietes, mida tõendab hageja esitatud foto (dtl 120).
38.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et andis hagejale tööriideid. Ka on tõendamata, et hageja vajas märtsis, aprillis ja mais töötamiseks talveriideid. Ainuüksi arved, millest nähtuvad riiete maksumused, ei tõenda, et need just hagejale osteti ja üle anti (dtl 112115). Kostja on esitanud kohtule erinevad arved, millest nähtub nt 2 paari talvesaabaste, 3 jaki, 2 kiivri jne ostmine. Seega on kostja esitanud erinevatel kuupäevadel väljastatud arved, välja toomata, milline neist üldse puudutab hagejale ostetud tööriideid. Kostja ei ole ka põhjendanud, miks vajas hageja nt kiivrit või talvesaapaid ja miks vajas ta neid topelt. Kohtule ei ole esitatud ka ühtegi tõendit, et tööriided oleks hagejale üle antud, nt kirjavahetus, üleandmise akt vms. Hageja on kinnitanud, et töötas siseruumides ning ei vajanud talveriideid. Kostja ei ole asja kohtulikul arutamisel hageja väiteid ümber lükanud. Seega leiab kohus, et antud juhul puuduvad alused nõude tasaarvestamiseks.
39.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud maikuu 2022.a töötasu netosummas 598,13 eurot. Ülejäänud summas 402,37 eurot (1000,50 – 598,13) jätab kohus hageja töötasu nõude rahuldamata, kuivõrd hageja on oma nõuet oluliselt muutnud ja samuti ei tõenda kohtule esitatud tõendid hageja töötasu nõuet suuremas summas, kui hageja on seda varasemalt töövaidluskomisjonile esitanud (dtl 26, 27).
40.Hageja on esitanud kohtule ka viivise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohutuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohutuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
41.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
42.Kuna kohus rahuldab hageja saamata jäänud töötasu nõude, on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. Kostja hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, viivise
vähendamist taotlenud ei ole.
43.Hageja taotleb viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras alates 16.06.2022.a, kuni nõude täitmiseni (dtl 95, 96). Kohus mõistab viivise kostjalt hageja kasuks välja rahuldatud nõudesummast lähtuvalt.
44.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele saamata jäänud 2022.a maikuu töötasu netosummas 598,13 eurot ning viivis seaduses sätestatud määras alates 16.06.2022.a kuni nõude täitmiseni.
45.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
46.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1141,95 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
47.TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
48.18.01.2024.a kohtuistungil küsis kohus, kas pooled näevad asjas kompromissi võimalust. Hageja pakkus, et on kompromissi korras nõus, et kostja tasub hagejale maikuu töötasu summas, mille mõistis välja TVK, s.o 598,13 eurot (dtl 144, 145). Kostja pakutud kompromissiga ei nõustunud (dtl 145). Hageja palus kohtuistungil, et kui kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o samas ulatuses nagu seda tegi TVK, siis jätaks kohus kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda (dtl 146).
49.Kuna kohus rahuldab hagi samas ulatuses nagu hageja on kompromissi korras pakkunud ning nagu TVK hagejale välja mõistis, siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda kooskõlas TsMS § 163 lg 2.
50.Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 331,10 eurot (km-ga). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 110 eurot (km-ta). Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine (1 tund), kostja vastusega tutvumine (30 minutit), seisukoht kostja vastusele (30 minutit), ettevalmistus kohtuistungiks (30 minutit). Kokku 2 tundi ja 30 minutit.
51.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, punkt 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, punkt 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, punkt 13).
52.Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on 110 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 110 eurot (km-ta) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vaata Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 punkt 14).
53.Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 2
tundi ja 30 minutit. Kostja ajakulule vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 2 tundi ja 30 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista esindajakulu summas 331,10 eurot (km-ga).
54.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.