lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-5622/36

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-5622/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1296
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu80339391(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-24-5622

Tsiviilasi

Irina Nikolase avaldus Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu 18. märtsi 2024. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt nende kehtetuks tunnistamiseks Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu avaldus Irina Nikolaselt majandamiskulude võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. juuli 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Irina Nikolase määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Irina

XXXXXXXXXXXX)

Nikolas

(isikukood

Puudutatud isik Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu (registrikood 80339391), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Irina Nikolase määruskaebus Viru Maakohtu 31. juuli 2025. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Irina Nikolasel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1.Irina Nikolas (avaldaja) esitas 9. aprillil 2024 Viru Maakohtule avalduse, milles palus, arvestades hilisemaid täpsustusi, tuvastada, et Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu (korteriühistu) 18. märtsi 2024. a üldkoosoleku otsused on tühised, või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Avaldaja palus jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Avaldaja on korteriühistu liige. Korteriühistu võttis 18. märtsi 2024. a üldkoosolekul vastu otsuse, millega kohustati avaldajat enda korteriomandid võõrandama, kuna avaldajal on korteriühistu ees majandamiskulude võlg. Avaldaja ei saanud üldkoosoleku kutset seitse päeva enne koosolekut ega koosolekuga seotud materjale. Üldkoosoleku protokoll ja otsus ei vasta seadusele. Avaldaja ei saa otsust täita. Ta on korterite ühisomanik. Hääletamise tulemused ei ole õiged. Avaldajal ei ole korteriühistu väidetud majandamiskulude võlga. Korteriühistu avaldus tuleks eraldada eraldi menetlusse, kuna nõuded ei ole seotud. Korteriühistu avaldus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna selle esitanud isikul ei ole korteriühistu esindamise õigust. Puudub üldkoosoleku otsus, mis lubaks korteriühistu nimel sellist avaldust esitada. Korteriühistu avaldus ei ole selge, on põhjendamata ja tõendamata.
2.Korteriühistu palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Korteriühistu esitas avaldaja vastu nõude, milles palus mõista avaldajalt korteriühistu kasuks välja majandamiskulude võla 2067 eurot 80 senti, viivise 7. mai 2024. a seisuga 179 eurot 68 senti ja viivise 2067 eurolt 80 sendilt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 8. maist 2024 kuni kohustuse tasumiseni. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Avaldaja osales üldkoosolekul. Üldkoosoleku protokoll on nõuetekohane. Avaldaja ei tõendanud, et avaldaja korterid on ühisomandis ning korterite ühisomand ei mõjuta korteriühistu otsuse kehtivust. Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel ei rikutud hääletamise reegleid. Avaldaja oli korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal kuue kuu majandamiskulude tasumisega üle kolme kuu viivituses. Avaldaja korterite eest on võlg kokku 2067 eurot 80 senti.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus lahendas 31. juuli 2025. a määrusega avaldaja avalduse osamäärusega, rahuldas avaldaja avalduse ning tuvastas, et korteriühistu 18. märtsi 2024. a üldkoosoleku otsused on tühised. Maakohus märkis, et jätkab korteriühistu avalduse osas menetlust ning määrab menetluskulude jaotuse korteriühistu avalduse osas tehtavas lõpplahendis. Avaldaja nõue on võimalik lahendada, kuid korteriühistu esitatud avalduse osas ei ole asi lahendamiseks valmis. Kohus teeb TsMS § 450 alusel seega avaldaja avalduse kohta osaotsuse (osamääruse) ning jätkab korteriühistu avalduses esitatud nõuete osas menetlust.

2

Korteriühistu rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Tegemist on olulise rikkumisega, vaatamata sellele, et avaldaja osales koosolekul. Korteriühistu 18. märtsi 2024. a üldkoosolekul vastu võetud otsused on järelikult tühised. Maakohus ei määranud menetluskulude jaotust ning märkis, et määrab menetluskulude jaotuse korteriühistu avalduse osas tehtavas lõpplahendis.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus märkis, et jätkab korteriühistu avalduse osas menetlust ning määrab menetluskulude jaotuse korteriühistu avalduse osas tehtavas lõpplahendis. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta korteriühistu avaldus läbi vaatamata ja avaldaja avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud korteriühistu kanda. Menetluskulud tuleks jätta korteriühistu kanda. Avaldaja on nõus maakohtu määrusega osas, milles maakohus tuvastas, et korteriühistu 18. märtsi 2024. a üldkoosoleku otsused on tühised. Avaldaja ei ole nõus, et maakohus jätkas korteriühistu avalduse menetlemist. Maakohus võttis korteriühistu avalduse valesti menetlusse. Korteriühistu avaldus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna korteriühistu nimel avalduse esitanud isikul ei ole korteriühistu esindamise õigust. Korteriühistu nimel õigusvaidluste pidamise otsustamine ja selleks esindaja määraine on üldkoosoleku pädevuses. Korteriühistu üldkoosolek ei ole otsustanud avaldaja vastu nõude esitamist ega määranud selleks esindajat. Õigusvaidluse pidamise kulud ei ole korteriühistu majanduskavas ette nähtud. Korteriühistu avaldus on sisuliselt põhjendamata ja tõendamata. Maakohus jättis menetluskulude jaotuse põhjendamatult määramata. Avaldaja soovib oma menetluskulude hüvitamist.
5.Korteriühistu palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Korteriühistu esindajal on korteriühistu esindamise õigus. Korteriühistu avalduse läbivaatamata jätmiseks puudub alus. Maakohus ei ole korteriühistu avaldust sisuliselt läbi vaadanud. Ringkonnakohus ei saa seda enne teha, kui maakohus on asjas lahendi teinud.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jäta TsMS § 664 lg 2 alusel läbivaatamata.
8.Maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise. Maakohus kontrollib määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 663 lg 1). Ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata (TsMS § 664 lg 1). Kui määruskaebus ei ole ringkonnakohtu arvates õigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2).

3

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei võtnud määruskaebust õigesti menetlusse, kuna avaldaja ei saa maakohtu määrust määruskaebuses märgitud ulatuses vaidlustada.
1.Sarnaselt kohtusse pöördumisega on ka kohtulahendi peale kaebuse esitamise esmane sisuline eeldus õiguskaitsevajaduse olemasolu (TsMS § 3). See esineb olukorras, kus kohtulahend koormab kaebuse esitanud isikut (nt RKTKo 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 20). Käesoleva asi vaadatakse TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 alusel läbi hagita menetluses. Hagita menetluses võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul (TsMS § 660 lg 3). Seadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega maakohus määrab, et ta jätkab kohtule esitatud avalduse menetlemist. Tegemist ei ole hagita menetlust lõpetava, vaid seda korraldava määrusega. Eelmärgitut arvestades ei saa avaldaja esitada määruskaebust määruse peale, millega maakohus otsustas menetleda korteriühistu poolt avaldaja vastu esitatud avaldust. Avaldaja saab esitada korteriühistu avaldusele sisulisi vastuväiteid ning pärast seda, kui maakohus on korteriühistu avalduse sisuliselt lahendanud ning avaldaja ei nõustu sellega, esitada maakohtu sisulise lahendi peale määruskaebuse.
2.Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui maakohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist, võib menetlusosaline TsMS § 448 lg 1 p 3 alusel taotleda menetluskulude jaotuse kohta täiendava otsuse tegemist TsMS §-s 448 sätestatud korras. Kui maakohus ei rahulda täiendava otsuse tegemise taotlust, võib selle peale esitada TsMS § 448 lg 6 alusel määruskaebuse. Seadus ei näe seega ette määruskaebuse esitamise võimalust määruse peale, milles maakohus märgib, et määrab menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas lahendis. Maakohus ei määranud 31. juuli 2025. a määruses menetluskulude jaotust, vaid märkis, et määrab menetluskulude jaotuse korteriühistu avalduse osas tehtavas lõpplahendis. Avaldaja ei saa maakohtu määrust selles osas vaidlustada, kuna seadus ei võimalda seda.
10.Kuna maakohus ei võtnud määruskaebust õigesti menetlusse, jätab ringkonnakohus määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
11.Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav lahend. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium