Aktiva Finance Group OÜ hagi J P vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7169,98 eurot
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) lepinguline esindaja S R (Julianuse Õigusbüroo OÜ) Kostja: J P (xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust XXX tulenev põhivõlg 81,20 eurot ja kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 0,42 eurot perioodi 16.04.2024-30.04.2024 eest ning viivis põhinõudelt (81,20 eurot) alates 01.05.2024 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu XXX kohased põhiosamaksed kokku summas 1214,14 eurot edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest järgmiselt: 15.05.2024 86,70 eurot 15.06.2024 87,48 eurot 15.07.2024 88,87 eurot 15.08.2024 89,74 eurot 15.09.2024 90,89 eurot 15.10.2024 92,21 eurot 15.11.2024 93,24 eurot 15.12.2024 94,52 eurot 15.01.2025 93,40 eurot 15.02.2025 94 eurot 15.03.2025 94 eurot 15.04.2025 94 eurot
4.Mõista kostjalt välja hageja kasuks käesoleva otsuse resolutsioonis p 3 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvalt võlalt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust XXX tulenev põhivõlg 63,44 eurot ja kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 0,49 eurot perioodi 16.03.2024-30.04.2024 eest ning viivis põhinõudelt (63,44 eurot) alates 01.05.2024 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu XXX kohased põhiosamaksed kokku summas 846 eurot edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest järgmiselt: 15.05.2024 49,83 eurot 15.06.2024 50,23 eurot 15.07.2024 51,57 eurot 15.08.2024 52,06 eurot 15.09.2024 53,00 eurot 15.10.2024 54,30 eurot 15.11.2024 54,93 eurot 15.12.2024 56,20 eurot 15.01.2025 56,93 eurot 15.02.2025 57,96 eurot 15.03.2025 59,54 eurot 15.04.2025 60,07 eurot 15.05.2025 61,26 eurot 15.06.2025 62,25 eurot 15.07.2025 65,87 eurot.
7.Mõista kostjalt välja hageja kasuks käesoleva otsuse resolutsioonis p 6 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvalt võlalt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.
9.Jätta hageja menetluskulud 34,61% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 65,39% ulatuses hageja kanda.
10.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 444,74 eurot.
11.Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 326,95 eurot.
12.Tasaarvestada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludega ja pärast tasaarvestust mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 117,79 eurot.
13.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 117,79 euro) tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 24.08.2023 hagi kostja vastu ning 05.03.2024 alternatiivsed nõuded, mis kohus võttis menetlusse. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:
1.1.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4141,03 eurot, intress 353,16 eurot, haldustasu 16 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1846,03 eurot.
1.2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt alates 25.08.2023 kuni põhinõude summas 1612,61 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 20,90% aastas.
1.3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt alates 25.08.2023 kuni põhinõude summas 2528,42 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 14,90% aastas. Alternatiivselt
1.4.mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu XXX kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt (hagi lisa 1 lk 2-3);
1.5.mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu XXX kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt (hagi lisa 2 lk 2-3).
2.Hagi aluse osas selgitab hageja, et nõuded tulenevad kahest laenulepingust.
2.1.Xxx AS (esialgne krediidiandja) ja kostja sõlmisid lepingu XXX, millega kostja sai laenu 4457 eurot. 16.11.2018 leping muudeti (pikendati tähtaeg) lepinguks nr XXX. 16.09.2019 pikendati taas tähtaega, lepingu numbriks sai XXX. Kostja kohustus laenu tagasi maksma maksegraafiku alusel perioodil 15.01.2020-15.01.2025. Kostja ei täitnud maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, oli viivituses 15.10.2020, 15.11.2020, 15.12.2020, 15.01.2021 osamaksetega. Hageja väitel on kostja tasunud endisele võlausaldajale põhiosa katteks 778,58 eurot ja hagejale 1150 eurot. Hageja väitel on seega kostja põhivõlgnevus antud lepingust 2528,42 eurot. Xxx AS (esialgne krediidiandja) ja kostja sõlmisid lepingu XXX, millega kostja sai laenu 2600 eurot, mille kohustus tagasi maksma graafikujärgsete osamaksetena perioodil 15.08.201915.07.2025. Kostja ei täitnud maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, oli viivituses 15.10.2020, 15.11.2020, 15.12.2020, 15.01.2021 osamaksetega. Hageja väitel on kostja tasunud
endisele võlausaldajale põhiosa katteks 267,39 eurot ja hagejale summas 720 eurot. Hageja väitel on seega kostja põhivõlgnevus antud lepingust 1612,61 eurot. Esialgne krediidiandja saatis hageja väitel 5.01.2021. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 4) vastavalt VÕS § 416 lg-le
1.22.01.2021. a saatis esialgne krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja väitel Xxx AS loovutas 27.01.2021 eeltoodud lepingutest tulenevad nõuded hagejale.
2.2.Hageja toob välja, et lepingus XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 20,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 15. osamaksest, s.o 15.10.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud
18.osamakseni s.o 15.01.2021 summas 162,80 eurot (40,66+41,58+39,84+40,72). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 14,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. osamaksest, s.o 15.10.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni s.o 15.01.2021 summas 190,36 eurot (47,80+48,67+46,54+47,35). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 353,16 eurot.
2.3.Hageja väitel oli kostja vastavalt lepingule XXX (Lisa 2) ja maksegraafikule (Lisa 2, lk 2) oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 1,50 eurot kuus. 22.01.2021. a lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.10.2020-15.01.2021. a osamaksete haldustasud, s.o. 6,00 eurot (4 x 1,50). Vastavalt lepingule XXX ja maksegraafikule kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 2,50 eurot kuus. 22.01.2021. a lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.10.2020-15.01.2021. a osamaksete haldustasud, s.o. 10,00 eurot (4 x 2,50). Tulenevalt eeltoodust on haldustasu võlgnevus summas 16 eurot.
2.4.Hageja nõuab võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist. Lepinguga nr XXX seoses nõuab hageja sissenõudmisekulude hüvitamist 50 euro ulatuses, selgitades nende kujunemist: 5.02.2021. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 28.07.2021. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 18.03.2022. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Lepinguga nr XXX seoses nõuab hageja sissenõudmisekulude hüvitamist 50 euro ulatuses, selgitades nende kujunemist: 4.05.2021. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 19.08.2021. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 18.03.2022. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja väitel sisaldavad võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid; kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid; võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulusid; võlanõude avaldamisega tehtud kulusid.
2.5.Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2528,42 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 23.01.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.08.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 14,90%. Hageja nõuab viivist summas 974,35 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 25.08.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 14,90% aastas. Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1612,61 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 23.01.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.08.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 20,90%. Hageja nõuab viivist summas 871,68 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 25.08.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 20,90% aastas.
2.6.Vastutustundliku laenamise kohustuse kohta selgitab hageja, et esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt, muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel ning hinnanud tarbija krediidivõimelisust viidatud normide kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Hageja esitas alternatiivsed nõuded juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine ei ole tõendatud. Hageja esitas selleks puhuks mõlema lepingu osas nõude ümberarvestuse ning märkis, et ümberarvestuse korral ei ole lepingud kehtivalt üles öeldud, sest ümberarvestuse tulemusel ei oleks olnud lepingu üles ütlemise eeldused täidetud.
3.Kostja esitas 19.12.2023 vastuse hagile. Kostja toob vastuses välja, et AS Xxx ja kostja vahel on sõlmitud kaks, hageja poolt väidetud lepingut: 12.07.2018.a auto24 laenuleping nr XXX ja 02.07.2019.a auto24 laenuleping nr XXX. Kostja kinnitab, et esimese lepingu alusel sai ta laenu 4457 eurot ja teise lepingu alusel 2600 eurot. Kostja toob välja, et krediidiandja ütles 22.01.2021.a lepingud üles. Kostja väiteil on kostja 12.07.2018.a lepingu kehtivuse ajal krediidiandjale teinud tagasimakseid kokku summas 2033,69 eurot ning peale lepingu ülesütlemist on kostja teinud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole makseid kokku summas 1150 eurot. 02.07.2019.a. lepingu kehtivuse ajal on kostja enda sõnul krediidiandjale teinud tagasimakseid kokku summas 970,62 ning peale lepingu ülesütlemist on kostja teinud Julianus inkasso OÜ arvelduskontole makseid kokku summas 720 eurot. Nõude loovutamise osas leiab kostja, et nõude loovutamine on tõendamata. Kostja viitab, et hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise teatisel puuduvad teatise väljastaja esindaja nimi, allkiri ja amet. Samuti märgib kostja, et hageja pole välja toonud, millal nõude loovutamise dokument on kostjale edastatud. Kostja vaidleb hagile vastu ka krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõttest (VÕS § 4034) tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Kostja on seisukohal, et krediidiandja ei kontrollinud kostja maksevõimet, ei kogunud piisavaid andmeid ega teostanud analüüsi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, s.t. ei hinnanud kostja krediidivõimelisust või hindas seda valesti. Algne krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga laenulepinguid sõlmida, kuna kostja ei olnud laenulepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostja sissetulekuks oli kokku ca 850 eurot (keskmine palk). Kostjal oli suured igakuised laenukohustused ja ka muud väljaminekud. Kostja ei saanud oma igakuiste väljaminekutega hakkama. Seda asjaolu kinnitavad ka võlausaldajaga sõlmitud maksegraafikute pikendused (maksepuhkused) ja kostja võetud lisa laenud. Kostja leiab, eeldusel, et nõude loovutamine saab tõendatud, et kõik kostja poolt tasutu tuleb arvestada põhivõla katteks, kuivõrd lepingu kehtivuse ajal oli seadusjärgse intressi määr 0%. Kostja on seisukohal, et 12.07.2018.a lepingust tulev põhivõlg saab olla mitte rohkem kui 1273,31 eurot ning 02.07.2019.a. lepingust tulenev põhivõlg mitte rohkem kui 909,38 eurot. Kostja vaidleb vastu ka sissenõudmiskuludele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus võttis hagi 28.11.2023 menetlusse ning 22.03.2024 alternatiivsed nõuded menetlusse. Kostja esitas hagile 19.12.2023 vastuse. Peale alternatiivse nõude menetlusse võtmist 28.03.2024 oli kostjal kuni 01.04.2024 õigus esitada vastus. Mõlemad pooled avaldasid, et nad on nõus kirjaliku menetlusega.
5.Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud. Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave ning tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha tagastada). Kostja on vastuses hagile omaks võtnud, et AS Xxx ja kostja vahel on sõlmitud kaks, hageja poolt väidetud lepingut: 12.07.2018.a auto24 laenuleping nr XXX ja 02.07.2019.a auto24 laenuleping nr XXX. Kostja kinnitab, et esimese lepingu alusel sai ta laenu 4457 eurot ja teise lepingu alusel 2600 eurot. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kõnealused lepingud on sõlmitud ning et laen on kostjale välja makstud. Kohus märgib siiski laenulepingute kehtivuse osas, et laenulepingud olid kostja poolt digiallkirjastatud ning sisaldasid Euroopa tarbijakrediidi teabelehte. Kohus märgib, et laenulepingud sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 nõutud andmeid. Lepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb kontrollida, kas lepingu krediidi kulukuse määr jäi maksimaalse krediidi kulukuse määra piiresse. 12.07.2018.a lepingus nr XXX oli krediidi kulukuse määraks märgitud 17,88% (sel ajal kehtinud maksimaalne määr oli 59,91%) ja 02.07.2019.a lepingus XXX oli krediidi kulukuse määraks on 27,24% (sel ajal kehtinud maksimaalne määr oli 58,11%). Kontrollides hageja arvutusi, on kohus seisukohal, et lepingust nähtuvate krediidi kulukuse määra arvestamiseks vajalike andmete alusel jäi lepingute krediidi kulukuse määr lubatu piiresse. Esimese lepingu osas sõlmiti lepingu muutmise kokkulepped. 05.12.2018 on kostja poolt digiallkirjastatud kokkulepe auto24 laenu lepingu nr XXX muutmiseks, milles on märgitud, et alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab auto24 laenu leping numbrit XXX. Laenusummaks on lepingus märgitud 4308,02 eurot, osamaksete arv 69, esimene osamakse 15.03.2019, viimane osamakse 15.11.2024, osamakse suurus 98,27 eurot, lepingutasu 25 eurot, lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus, intressimäär 14,9% aastas, viivis 14,9% aastas (0,04% kuus), krediidi kulukuse määr 16,6% aastas. 02.10.2019 on kostja poolt digiallkirjastatud kokkulepe auto24 laenulepingu nr XXX muutmiseks, milles on märgitud, et alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab autolaenu leping numbrit XXX. Laenusumma 4059,91 eurot, osamaksete arv 61, esimene osamakse 15.01.2020, viimane osamakse 15.01.2025, osamakse suurus 100,48 eurot, lepingutasu 25 eurot, lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus, intressimäär 14,9% aastas, viivis 14,9 % aastas (0,04% päevas), krediidi kulukuse määr 16,69% aastas.
Kohus saab aru, et lepingu muudatustega pikendati tagasimaksmise tähtaega ning laenu juurde ei antud. Kostja selgitas, et lepingu muutmistega anti talle korduvalt maksepuhkust.
6.Kas nõue on loovutatud Nõude loovutamise kontrollimise eesmärk on esiteks tuvastada, kas hagejal on nõue ning teiseks veenduda, et sama nõudega ei saaks kohtusse tulla algne krediidiandja (väites, et nõuet ei ole loovutatud). Kostja leiab, et nõude loovutamine on tõendamata ning et hageja pole välja toonud, millal nõude loovutamise dokument on kostjale edastatud. Hageja leiab, et kohtule esitatud 27.01.2021 teatis (hagiavalduse lisa nr 8) nõude loovutamisest tõendab muu hulgas seda, et Xxx AS on kostjale teatanud lepingutest tulenevate nõuete loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Hageja väitel on nõude loovutamise teatis saadetud 27.01.2021 kostja poolt lepingus märgitud aadressile: xxx, lihtkirjana. Hageja toob välja, et nõude loovutamise teatele ei ole kehtestatud vorminõuet ja et see ei pea olema allkirjastatud. Hageja esitas täiendavalt algse krediidiandja volitatud esindaja poolt digiallkirjastatud nõude loovutamise kinnituskirja, millega algne krediidiandja kinnitab, et on loovutanud 27.01.2021.a vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 nõude loovutamise lepinguga AS Aktiva Portfolio-le lepingutest XXX ja XXX tulenevad nõuded J P vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 329). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et algne krediidiandja on hagi aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõuded hagejale loovutanud. Nõude loovutamisest teatamise osas selgitab kohus, et tarbijat tuleb VÕS § 412 kohaselt nõude loovutamisest teavitada, ning hageja väitel on seda ka tehtud kirja saatmisega kostja lepingujärgsele postiaadressile. Hageja ei ole tõepoolest tõendanud kirja saatmist, ent kohtumenetluse käigus on nõude loovutamine tõendatud ning kostja sellest teadlikuks saanud. Seega on kostjat hiljemalt kohtumenetluse jooksul nõude loovutamisest teavitatud.
7.Vastutustundliku laenamise kohustus
7.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).
Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
7.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised selgitused: Kostja on lepingu XXX laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 950,00 eurot ning väljaminekuks 170,00 eurot (hagi lisa 6.1). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 100,48 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 679,52 eurot (950-170-100,48). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Positiivne otsus automaatne, kuna kliendil on eelnev hea maksepraktika mujal (2018 aastal me veel nägime Coop pangas kliendi kohustusi), lisaks Creditinfo puhas (puuduvad maksehäired). Kostja on lepingu XXX laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1000,00 eurot ning väljaminekuks 96,00 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 67,09 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 836,91 eurot (1000-96-67,09). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Manuaalne positiivne otsus kontoväljavõte ja pensioniregistri alusel. Tuvastatud 6 kuu keskmine ametlik sissetulek 960 eur kuus, regulaarne. Olemasolevad kohustused arvesse võetud. Lisaks ka arvestatud korraliku maksepraktikaga eelmistes lepingustes. Maksehäire registrid ka puhtad (võlgnevusi ei olnud). Hageja on esitanud 2 laenutaotlust, millelt ei nähtu, mis kuupäeval need on esitatud. Laenutaotluses on küsitud igakuist sissetulekut (ühel taotlusel märgitud 1000 eurot, teisel 950 eurot) ja igakuiseid kohustusi (ühel taotlusel märgitud 96 eurot, teisel 170 eurot), ülalpeetavate arvu (ühel taotlusel märgitud 0, teisel 1), tööandjat (märgitud mõlemal taotlusel xxx), kontaktandmeid, dokumendi andmeid ning soetatava sõiduki andmeid (ühel taotlusel olev link viib sõidukile xxx, teisel xxx). Laenutaotlused on vaid rida „igakuised kohustused“ ning ei ole selgitust, milliseid kohustusi selle all silmas peetakse, kas üksnes finantskohustusi (st olemasolevaid laene) või ka igakuiseid muid kohustusi, nt ülalpidamiskulud, kommunaalarved, eluasemekulud (nt üür), side- ja muud püsikulud. Seega ei vasta tõele hageja väide, et algne krediidiandja on laenutaotluse kaudu kogunud VÕS § 4034 lg 2, 3 ja 4 ja KAVS § 49 ja § 50 kohaselt nõutud teabe. KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4 kohaselt oli krediidiandjal kohustus selgitada välja tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena. Hageja ei ole esitanud ka faktiväidet, et krediidiandja oleks kohaldanud üldkohaldatavat määra.
Hageja on esitanud tõendina taust.ee väljatrüki seisuga 24.08.2023. Hagi esitamisel tehtud päring ei tõenda, et krediidiandja maksehäireid ka laenu väljastamisel kontrollis või et mis siis päringu vastus oli. Kohus märgib, et hageja taotles, et kohus koguks tõendid selle kohta, et Xxx AS on enne lepingu XXX ja XXX sõlmimist omandanud teabe, mis võimaldab hinnata, kas J P (xxx) on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hinnanud J P krediidivõimelisust, sh konto väljavõtet. Kohus jättis tõendite kogumise taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et tõendiga saab tõendada faktiväidet. St esmalt peaks hageja esitama faktiväited. Faktiväiteks oleks näiteks see, et algne krediidiandja kogus krediidiotsuse tegemisel konto väljavõtte (esitades seejuures faktiväitena ka konto väljavõtte perioodi, panga nime ja konto numbri) ning edasi tuleks esitada faktiväited, et millised asjaolud algne krediidiandja konto väljavõttest tuvastas ja kuidas neid otsuse tegemisel arvestas. Hageja selliseid faktiväiteid esitanud ei ole. Hageja on sisuliselt taotlenud, et kohus abstraktselt koguks algselt krediidiandjalt dokumendid ja seejärel ise hindaks. Hageja esitatud selgituses ei sisaldu faktiväidet, et esimese laenu andmisel 2019.a oleks krediidiandja kogunud kostja konto väljavõtte. Teise laenu andmise puhul võib hageja esitatud selgitusest „Manuaalne positiivne otsus kontoväljavõte ja pensioniregistri alusel“ aru saada nii, et konto väljavõte koguti.
7.3.Kostja hinnangul ei oleks algne krediidiandja tohtinud temaga laenulepinguid sõlmida, kuna ta ei olnud laenulepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostja on vastuses hagile välja toonud, et töötas esimese lepingu sõlmimise ajal xxx-is ning kostja keskmine kuue kuu palk oli 868,05 eurot. Esimese lepingu sõlmimise ajal olid kostjal enda väitel laenukohustus xxx AS ees ning igakuine tagasimakse summa oli 170,79 eurot. Teise lepingu sõlmimise ajal töötas kostja enda sõnul xxx-is ning kostja keskmine kuue kuu palk oli 802,32 eurot. Teise lepingu sõlmimise ajal olid kostjal enda väitel järgmised laenukohustused: xxx AS igakuine summa 170.79 eur AS Xxx XXX – igakuine summa 98.27 eur AS Xxx leping xxx – igakuine summa 68.13 eur xxx – igakuine summa 77.36 eur xxx OÜ – igakuine summa 40.50 eur xxx OÜ – igakuine summa 93.17 eur Kostja on kohtule esitanud ka enda konto väljavõtted 2018 ja 2019. a kohta (dtl 131- 205). 7.4 Esimese laenu puhul lähtus algne krediidiandja hageja sõnul arvutusest, et kostja sissetulek oli 950 eurot, 170 eurot kohustused ja 100,48 uue laenu tagasimakse, millest algne krediidiandja järeldas, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 679,52 eurot. Laenutaotlusel kohustuste all välja toodud 170 euro osas pidi algsele krediidiandjale olema teada, et see on finantskohustus (algne krediidiandja on väitnud, et 2018 a me veel nägime xxx pangas kliendi kohustusi ja kostja on välja toonud, et see oli xxx AS kohustus). Hageja esitatud „võrrandis“ ei ole seega arvestatud muude kuludega, neid ei ole laenutaotluse kaudu kostjalt ka küsitud ning hageja ei ole ka väitnud, et algne krediidiandja oleks sel puhul kohaldanud üldkohaldatavat määra. Hageja ei ole, nagu öeldud, esitanud ka faktiväidet, et algne krediidiandja kogus esimese laenu andmisel kostja konto väljavõtte ning seeläbi välja selgitanud kostja igakuised muud kohustused. Esialgne krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust seeläbi, et jättis välja selgitamata seadusega nõutud andmed. Kostja poolt esitatud konto väljavõttelt nähtub, et enne esimese laenu võtmist oli kostjal algse krediidiandjaga veel üks leping, sellele viitavad maksed Xxx AS-le selgitusega „leping xxx“, 09.03.2018, summa 23,91, makse 05.04.2018 summa 108,97. Konto väljavõtte alusel kolme kuu kohta tehtud väljaminekute arvestus näitab, et veebruaris 2018 olid kostja väljaminekud kokku 1240,54 eurot, aprillis 1143,09 eurot ja juunis 1280,68 eurot. Konto väljavõttelt nähtuvad, et kostjal olid püsikohustused korteriühistu, AS xxx, AS xxx ja AS xxx ees. Seega tegelikkuses
kulutas kostja igakuiselt enda väidetud sissetulekuga võrreldes 200-300 eurot rohkem. Seega kui algne krediidiandja oleks nõudnud kostjalt konto väljavõtet, oleks ta vähemalt pidanud tekkima täiendavaid kahtlusi selles osas, kas kostja oma tarbimisharjumusi uue laenu võtmisel sedavõrd muudab, et tal senise ülekulutamise asemel raha jätkuma hakkab. Teise laenu puhul jääb kohtule arusaamatuks, kuidas sai algne krediidiandja olukorras, kus ta enda väitel oli küsinud kostjalt konto väljavõtte, teha järelduse, et arvestades kõik kulud, koos laenu osamaksega 67,09 eurot, tuludest maha, jääb kostjale raha reservi vähemalt 836,91 eurot (100096-67,09). Kostja poolt esitatud konto väljavõttest teise laenulepingu sõlmimise eelse 6 kuu jooksul (st kuni 02.07.2019) nähtuvad selgelt ülekanded xxx OÜ-le, algsele krediidiandjale endale muu lepingu tagasimakseks (leping xxx), xxx OÜ-le, xxx, xxx AS-le. Samuti nähtub, et kostja on sel perioodil võtnud juurde laenu xx-st (01.04.2019, konto väljavõtte rida 220, dtl 174) ja xxx OÜst (19.04.2019, 2897 eurot, konto väljavõtte rida 275, dtl 176). Kostja poolt esitatud konto väljavõttega on tõendatud kostja poolt hagi vastuses välja toodu, et kostjal olid finantskohustused xxx AS ees, (konto väljavõttel nähtub mais 2019 kaks tagasimakset kumbki 180 eurot, leping xxx, osamakse nr. 1 ja osamakse nr 2), AS Xxx ees (lepingu nr XXX järgi igakuiselt ca 98 eurot ja lepingu xxx järgi igakuiselt 63-68 eurot), xxx ees (igakuine summa ca 77 eurot), xxx OÜ ees (igakuine summa ca 40 eurot), xxx OÜ ees (igakuine summa ca 93 eurot). Kohtu hinnangul kujutab endast vastutustundliku laenamise kohustuse rasket rikkumist see, et algne krediidiandja ei ole olemasolevate kohustuste all arvesse võtnud isegi ta enda poolt samale isikule antud teist laenu (lepingu xxx) ning on teise laenu andmisel lähtunud laenutaotlusel toodud kohustuste summast, mis on märgitud väiksemana, kui esimesel laenutaotlusel. Krediidiandja pidi seega olukorras, kui ta oli kostjale juba andnud kaks laenu, selgelt aru saama, et laenutaotlusel märgitud kohustuste summa ei ole adekvaatne. Kostja konto väljavõtte alusel on ilmselge, et algne krediidiandja, kui ta konto väljavõtte tõepoolest isegi küsis, ei vaevunud selle sisuga tutvuma ning lähtus ikkagi üksnes matemaatilisest tehtest ning kostja poolt väidetavalt laenutaotluses esitatust. Lisaks oli kostja enne teise lepingu sõlmimist juba taotlenud esimese lepingu osas maksepuhkust. Kui hageja tugineb sellele, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõi kaasa tarbija esitatud valeinfo või võltsitud dokumendid või millegi maha vaikimine (VÕS 4034 lg 7 viimane lause), peab hageja tõendama, milline teave, mille tarbija esitas, oli võltsitud või valelik/puudulik, mis tõi kaasa krediidivõimelisuse vale hindamise. Kui hageja seda tõendab, siis on tarbijal võimalik tõendada omakorda seda, et ta jättis mingi teabe esitamata või esitas valelikku teavet krediidiandja julgustusel (VÕS § 4034 lg 5 esimene lause). Seejuures ei võta tarbija poolt teabe esitamine krediidiandjalt kohustust koguda ise andmeid ning kontrollida neid. Teisisõnu – krediidiandja ei saa lahendada krediidiotsust pelgalt tarbija poolt esitatud andmetelt tuginedes, lükates nii kogu vastutuse tagasi tarbija kaela.
7.5.Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud hagi aluseks olevate lepingute sõlmimisel VÕS § 4034 nõudeid. Kohus ei näe, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja sissetulekuallika olemuse, kontrollinud kostja olemasolevaid kohustusi ning hinnanud senist maksekäitumist (laenude võtmist ja nende tagastamist). Seadus ei nõua tõepoolest laenusaajalt konto väljavõtte küsimist, ent paneb krediidiandjale kohustuse veenduda laenutaotleja maksevõimes. Seega konto väljavõtte küsimata jätmine on krediidiandja enda risk - risk, et ta ei veendu piisavalt ning seega ei suuda ka hiljem tõendada, et ta on vastutustundliku laenamise kohustust täitnud. Krediidiandja võib sellise riski võtta, ent peab sel juhul arvestama VÕS § 4034 lõikes 7 sätestatud tagajärgedega. Ka Riigikohus on märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Antud juhul nähtub kostja esitatud konto väljavõttest ilmekalt, et konto väljavõtte sisulisel uurimisel oleks krediidiandja saanud selge teabe selle kohta, et kostjal on hulgaliselt laene ning ta võttis neid pidevalt ka juurde. Kohus leiab, et krediidiandja rikkus kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid mõlema lepingu sõlmimisel. Krediidiandja ei teinud piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3). Teise lepingu sõlmimisega panustas krediidiandja selgelt kostja ülelaenamisse. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.
8.Põhivõla nõue Kostja kinnitab, et esimese lepingu alusel sai ta laenu 4457 eurot ja teise lepingu alusel 2600 eurot. Hageja on VÕS § 4034 lg 7 alusel teinud nõude ümberarvestuse ja määranud tagasimaksed uuesti (dtl 511). Hageja märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepinguid 22.01.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingute lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt.
8.1.Esimese laenulepingu (algse numbriga XXX, hilisema numbriga XXX) alusel sai kostja laenu 4457 eurot ning on teinud tagasimakseid 3161,66 eurot (lepingu kehtivuse ajal 2011,66 eurot + peale lepingu ülesütlemist 1150 eurot). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, on kostjal põhivõla jääk 1295,34 eurot (4457- 3161,66). Kostja väitel on ta 12.07.2018.a lepingu kehtivuse ajal krediidiandjale teinud tagasimakseid summas 2033,69 eurot (s.o 22,03 eurot rohkem, kui hageja väidab); peale lepingu ülesütlemist tehtud tagasimaksete osas langevad kostja väited hageja väidetega kokku. Hageja on esitanud lisaks tõendina laenukonto väljavõtted 12.10.2020 seisuga (dtl 316, 318 ja 320), millest nähtub, et kostja on lepingu kehtivuse ajal teinud tagasimakseid 2011,66 eurot, seega on kostja tagasimakseid kokku teinud 3161,66 eurot (2011,66+1150). Esimese lepingu puhul palub hageja välja mõista 16.09.2019 lepingu maksegraafiku (dtl 44) alusel. Põhiosamakseid tuli teha kord kuus, iga kuu 15. kuupäevaks, esimesed kaks põhiosamakset olid 0 eurot, seega arvestab kohus, et esimene põhiosamakse tuli teha 15.02.2020. Hageja on ise arvestanud, et 15.02.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 3386,56 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 3161,66 eurot seega võlgnevuses on 224,90 eurot (3386,56-3161,66). Kohus selle arvestusega ei nõustu. Arvestades esimese põhiosamakse kuupäevaks 15.02.2020, on kohtuotsuse tegemise kuupäevaga sissenõutavaks muutunud maksed kuni 15.04.2024 kaasa arvatud, so summas 3242,86 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks kokku 3161,66 eurot, so maksed alates 15.02.2020 kuni 15.03.2024 ja 15.04.2024 maksest summas 4,07 eurot. Maksegraafikust nähtub, et 15.04.2024 pidi kostja tegema makse summas 85,27 eurot. Seega on kostja võlgnevuses 15.04.2024 maksest 81,20 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Alates kohtuotsuse tegemisest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla jäägi 1214,14 eurot osamaksetena, arvestades 16.09.2019 lepingu maksegraafikut (dtl 44, arvestatud summale 4059,91 eurot) ja täiendades kuni summani 4457 eurot igakuiste maksetega 15.02.202515.06.2025, järgmiselt: 15.05.2024 86,70 eurot
15.06.2024 87,48 eurot 15.07.2024 88,87 eurot 15.08.2024 89,74 eurot 15.09.2024 90,89 eurot 15.10.2024 92,21 eurot 15.11.2024 93,24 eurot 15.12.2024 94,52 eurot 15.01.2025 93,40 eurot 15.02.2025 94 eurot 15.03.2025 94 eurot 15.04.2025 94 eurot 15.05.2025 94 eurot 15.06.2025 21,09 eurot. Seega on võlgnevuse 4457 eurot tasumine arvestatud järgmiselt: -kohtuotsuse tegemise seisuga on kostja tasunud 3161,66 eurot; -kohus mõistab kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 81,20 eurot; -kohus mõistab kostjalt välja põhiosamaksed edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest summas 1214,14 eurot.
8.2.Teise laenulepingu (nr XXX) alusel sai kostja laenu 2600 eurot, on teinud tagasimakseid 1690,56 eurot (lepingu kehtivuse ajal 970,56 eurot + peale lepingu ülesütlemist 720 eurot). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, on kostjal põhivõla jääk 909,44 eurot (2600 1690,56). Kostja väitel on ta teise laenulepingu kehtivuse ajal krediidiandjale teinud tagasimakseid kokku summas 970,62 (s.o 6 senti rohkem kui hageja väidab). Peale lepingu ülesütlemist tehtud maksete osas langevad hageja ja kostja väited kokku. Hageja on esitanud lisaks tõendina laenukonto väljavõtte (dtl 311), millest nähtub, et kostja on laenulepingu kehtivuse ajal tagasimakseid teinud kokku 970,56 eurot. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest (dtl 188-205), et 2019 novembris on kostja teinud tagasimakse summas 67,09 eurot, mitte 67,15 eurot, mis on märgitud kostja vastuses (dtl 127). Seega on tõendatud, et kostja tegi laenulepingu kehtivuse ajal krediidiandjale tagasimakseid kokku summas 970,56 eurot. Teise lepingu puhul palub hageja välja mõista 02.07.2019 lepingu maksegraafiku (dtl 36) alusel. Põhiosamakseid tuli teha kord kuus, iga kuu 15. kuupäevaks, esimesed kaks põhiosamakset olid 0 eurot, seega arvestab kohus, et esimene põhiosamakse tuli teha 15.09.2019. Hageja ise on arvestanud, et 15.02.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1610,12 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1690,56 eurot. Arvestades esimese põhiosamakse kuupäevaks 15.09.2019, on kohtuotsuse tegemise kuupäevaga sissenõutavaks muutunud maksed kuni 15.04.2024 kaasa arvatud, s.o summas 1754 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks kokku 1690,56 eurot, s.o maksed alates 15.09.2019 kuni 15.02.2024 ja 15.03.2024 maksest summas 33,70 eurot. Maksegraafikust nähtub, et 15.03.2024 pidi kostja tegema makse summas 48,68 eurot ja 15.04.2024 makse summas 48,46 eurot. Kuna kostja on tasunud 15.03.2024 maksest 33,70 eurot, on kostjal 15.03.2024 maksest võlgnevus 14,98 eurot (48,68-33,70) ja 15.04.2024 maksest võlgnevus 48,46 euro, kokku 63,44 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
Alates kohtuotsuse tegemisest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla jäägi 846 eurot osamaksetena, arvestades 02.07.2019 lepingu maksegraafikut (dtl 36), järgmiselt: 15.05.2024 49,83 eurot 15.06.2024 50,23 eurot 15.07.2024 51,57 eurot 15.08.2024 52,06 eurot 15.09.2024 53,00 eurot 15.10.2024 54,30 eurot 15.11.2024 54,93 eurot 15.12.2024 56,20 eurot 15.01.2025 56,93 eurot 15.02.2025 57,96 eurot 15.03.2025 59,54 eurot 15.04.2025 60,07 eurot 15.05.2025 61,26 eurot 15.06.2025 62,25 eurot 15.07.2025 65,87 eurot. Seega on võlgnevuse 2600 eurot tasumine arvestatud järgmiselt: -kohtuotsuse tegemise seisuga on kostja tasunud 1690,56 eurot; -kohus mõistab kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 63,44 eurot; -kohus mõistab kostjalt välja põhiosamaksed edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest summas 846 eurot.
8.3.Kohus märkis tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete edasiulatuvalt välja mõistmise nõude menetlusse võtmisel, et kostja ise on välja toonud, et tal teise laenulepingu sõlmimise ajal olid kohustused veel viie krediidiandja ees (kokku kuus lepingut) ning et pooled ei ole ka väitnud, et kostja praegu jätkuvalt tagasimakseid hagejale teeks. Hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seega leiab kohus, et hageja nõue TsMS § 369 alusel on põhjendatud ja rahuldab selle.
9.Intressinõue Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab intressi nõuda seadusjärgses määras. Kuni 2023. a 1. jaanuarini (millisesse aega jäävad ka nõude aluseks olevate lepingute sõlmimise ajad) oli seadusjärgse intressi määr 0%. Seega jääb hageja intressinõue rahuldamata.
10.Haldustasu nõue Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbija VÕS § 4034 lg 7 kohaselt krediidiandjale muid tasusid ei võlgne. Kohus tuvastas, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust mõlema lepingu puhul, seega jäävad lepingutasude ja kiirmakse tasu nõuded rahuldamata.
11.Viivisenõue Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda seaduse alusel viivist seadusjärgses viivisemääras (analoogselt VÕS § 4034 lg 7, mille kohaselt lepingus kokku lepitud intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga).
Esimese lepingu puhul (algse numbriga XXX, hilisema numbriga XXX) toob hageja ümberarvestuse tegemisel välja, et 15.02.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 3386,56 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 3161,66 eurot seega võlgnevuses on 224,90 eurot (3386,56-3161,66). Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 224,90 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Kohus selle arvestusega ei nõustunud. Arvestades esimese põhiosamakse kuupäevaks 15.02.2020, on kohtuotsuse tegemise kuupäevaga sissenõutavaks muutunud maksed kuni 15.04.2024 kaasa arvatud, so summas 3242,86 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks kokku 3161,66 eurot, so maksed alates 15.02.2020 kuni 15.03.2024 ja 15.04.2024 maksest summas 4,07 eurot. Maksegraafikust nähtub, et 15.04.2024 pidi kostja tegema makse summas 85,27 eurot. Seega on kohtuotsuse tegemise seisuga kostja võlgnevuses 15.04.2024 maksest 81,20 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Lähtudes eeltoodust arvestab kohus viivist alates 16.04.2024 kuni kohtuotsuse tegemise päevani põhivõlalt 81,20 eurot seadusjärgses viivisemääras 15 päeva eest summas 0,42 eurot. Hagiavalduses nõuab hageja edasiulatuvat viivist kuni põhinõude täitmiseni ka tulevikus välja mõistetavatelt osamaksetelt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras. Kuivõrd ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal VÕS § 113 alusel õigus saada sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivist seadusjärgses viivisemääras, rahuldab kohus hageja edasiulatuva viivise nõude. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast. Teise lepingu (XXX) puhul on kohtuotsuse tegemise seisuga kostjal 15.03.2024 maksest võlgnevus 14,98 eurot (48,68-33,70) ja 15.04.2024 maksest võlgnevus 48,46 euro, kokku 63,44 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Seadusjärgne viivise määr alates 01.01.2024 on 12,5%. Lähtudes eeltoodust arvestab kohus viivist alates 16.04.2024 kuni kohtuotsuse tegemise päevani (kaasa arvatud) põhivõlalt vastavalt sissenõutavaks muutunud summadele järgmiselt: 16.03.2024-15.04.2024 oli võlgnevus 14,98 eurot; 14,98 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 31 päeva eest on 0,16 eurot; 16.04.2024-30.04.2024 oli võlgnevus 14,98 + 48,46 eurot; 63,44 eurolt arvestatud seadusjärgne viivis 15 päeva eest on 0,33 eurot. Seega on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 0,49 eurot. Hagiavalduses nõuab hageja edasiulatuvat viivist kuni põhinõude täitmiseni ka tulevikus välja mõistetavatelt osamaksetelt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras. Kuivõrd ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal VÕS § 113 alusel õigus saada sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivist seadusjärgses viivisemääras, rahuldab kohus hageja edasiulatuva viivise nõude. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.
12.Sissenõudmiskulud Peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda eeldusel, et lepingu üles ütlemine oli kehtiv. Hageja on ka ise välja toonud, et ümberarvestuse korral ei oleks üles ütlemine kehtiv olnud. Kohus märgib lisaks, et VÕS § 1132 lg 2 näol ei ole tegemist seadustatud hinnakirjaga, vaid piirmääradega hüvitiste välja mõistmisele. Seega nõudmaks konkreetset summat meeldetuletuskirja eest, peab see summa olema kas lepingus kokku lepitud või hageja poolt selle summa ulatuses tõendatud kahju tekkimine. Hageja oma nõudes lepingulisele kokkuleppele ei viidanud. Samuti märgib kohus, et kostja kontaktandmete otsimise kulusid oleks põhjendamatu nõuda topelt, mõlema laenulepingu osas, olukorras, kus kostja on sama isik ning mõlemast lepingust tuleneva võla sissenõudmisega tegeletakse üheaegselt. Sel juhul ei ole vaja eraldi
mõlema lepingu jaoks sama inimese kontaktandmeid otsida ega saa ka ettevõttel tekkida seega topelt kulusid.
13.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on esitanud menetluskulude arvestuse 08.04.2024. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 1034 eurot (ilma käibemaksuta). Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 7169,98 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 665 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 665 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 6 tundi tunnihinnaga 169 eurot kokku summas 1014 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: -täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 3 tundi; -03.11.2023 puuduste kõrvaldamise dokumendi koostamine ja esitamine 1 tund; -05.03.2024 seisukoha koostamine ja esitamine 2 tundi. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - Jst. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks
tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad Jsti tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse täiendamist ja kohtule seisukoha esitamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 6 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 620 eurot (6 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1285 eurot, millest 665 eurot on riigilõiv ja 620 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kostja menetluskulud Kostja on menetluskulude nimekirja esitanud 19.12.2023 vastuses hagile, samuti on kostja esitanud OÜ xxx 19.12.2023 arve nr 502023 (dtl 209). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja lepinguline esindaja on kostjale osutanud õigusabi 5 tundi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: -tutvumine hagimaterjalidega ja asjaolude väljaselgitamine kostjalt 3 tundi; -vastuse koostamine hagile 2 tundi. Kostja palub välja mõista menetluskulud ja menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja kostja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna kostja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on
kostja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kostja lepingulise esindaja töö sisaldas hagimaterjalidega tutvumist ja vastuse koostamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 5 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on kostja õigusabikulu kokku 500 eurot (5 tundi × 100 eurot). Kohus loeb kostja põhjendatud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 500 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 24.08.2023 esitatud hagi hind oli 7169,98 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku summas 2204,78 eurot, põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 16.03.2024-30.04.2024 eest summas 0,91 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (kokku 2204,78 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 2481,29 euro ulatuses (2204,78 + 0,91 + edasiulatuv viivis 1 aasta eest 275,60), mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (7169,98 eurot) 34,61%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 34,61% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 65,39% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 34,61% hageja põhjendatud menetluskuludest (1285 eurot), millele vastab summa 444,74 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 65,39% kostja põhjendatud menetluskuludest (500 eurot), millele vastab summa 326,95 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab pooltelt välja mõistetud menetluskulude summad ja pärast tasaarvestamist mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 117,79 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskuludelt viivise väljamõistmist taotlenud. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.