Aktiva X Group OÜ hagiavaldus D J vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
1032,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva X Group OÜ (registrikood: 10746479), lepinguline esindaja S R
Asja läbivaatamise viis
Kostja: D J (isikukood: xxx) kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva X Group OÜ hagiavaldus D J vastu osaliselt.
2.Mõista D Jlt Aktiva X Group OÜ kasuks välja põhivõlg 708,27 eurot ja 30.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 81,67 eurot.
3.Mõista D Jlt Aktiva X Group OÜ kasuks välja viivis 9,9% põhivõla (708,27 eurot) tasumata osalt aastas alates 01.05.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Jätta maakohtu menetluskuludest 83% kostja kanda ja 17% hageja kanda.
5.Mõista D Jlt Aktiva X Group OÜ kasuks välja menetluskulud 381,80 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
2-22-149537 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS X X ja kostja sõlmisid 12.09.2021 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 1094,95 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule.
2.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, AS X X ütles lepingu 25.08.2022 avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 06.09.2022 kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 823,03 eurot, intressi 44,83 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 43,53 eurot ning viivist alates 09.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni 9,9% põhivõlalt aastas.
3.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
4.Maakohus selgitas hagejale menetlusse võtmise määruses kohalduvat õigust ning tegi ettepaneku selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus kohustas hagejat tooma välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis kostjaga järelmaksulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks vajalikud kohustused. Kohus tegi ettepaneku esitada täiendav teave ja dokumendid, kui neid koguti.
5.Hageja 17.04.2023 selgituse ja tõendite kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 1000 eurot ja väljaminekud 350 eurot. Krediidiandja tegi päringu maksehäireregistrisse ega tuvastanud kehtivaid või varasemaid maksehäireid.
6.Maakohus selgitas 18.03.2024 hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul võib vastutustundliku laenamise põhimõtet olla rikutud. Kohus andis hagejale tähtaja esitada teave tarbija poolt lepingu alusel hagejale ja krediidiandjale tehtud maksete suuruse ja kuupäevade kohta. Kohus ümberarvestust ei nõudnud, kuna kõigi esialgse maksegraafiku järgsete maksete tasumise tähtpäev oli selleks ajaks saabunud.
7.Hageja esitas kohtule 16.04.2024 väljavõtte maksete laekumise kohta. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 386,68 eurot ning arvestades kõik maksed põhiosa katteks on põhiosa jääk 708,27 eurot (1094,95-386,68).
2/7
2-22-149537
8.Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna. Vastusena 18.03.2024 kohtunõudele teatas hageja, et jääb 08.03.2023 menetluskulude nimekirja juurde, mille kohaselt on hageja menetluskulud 638 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot). Hageja ei taotle menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist, kuid taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 708,27 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 81,67 eurot ja edasiulatuva viivise (9.9% põhivõla tasumata osalt aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni). Laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
10.AS X X ja D J sõlmisid 12.09.2021 järelmaksulepingu, mille alusel anti kostjale krediiti 1094,95 eurot (dtl 26-29). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt järelmaksulepingu üldtingimuste punktile 3 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule tagasi maksta.
11.Eesti Panga poolt 29.06.2021 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 20,67% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
12.Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 386,68 eurot (dtl 9899), millest 271,92 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 104,86 eurot intressi katteks ning 9,90 eurot lepingutasu katteks. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (823,03 eurot), intressi (44,83 eurot), sissenõudmiskulude (40 eurot) ja viivise tasumist 9,9% põhivõlalt aastas.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
14.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). 15. Kohus selgitas 30.03.3023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
3/7
2-22-149537
16.Hageja 17.04.2023 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
16.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest, mille kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 1000 eurot ja väljaminekud 350 eurot. Krediidiandja lähtus kostja antud teabest, arvutas netosissetulekust maha väljaminekud ja laenu osamakse (55,24 eurot) ning järeldas, et kostjale jääb igakuiselt reservi vähemalt 594,76 eurot. Lisaks kontrollis krediidiandja maksehäirete olemasolu. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid.
16.2.Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
16.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
16.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
16.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 4/7
2-22-149537
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
18.Hageja esitas 16.04.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 386,68 eurot. Kui kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks, on põhivõla jääk 708,27 eurot.
19.Kostja sai lepingu alusel laenu 1094,95 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 386,68 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu arvestab maakohus kõik tagasimaksed põhivõla katteks. Sellisel juhul on tasutud maksegraafiku (dtl 27) järgsed põhivõla osamaksed nr 1-9 täies ulatuses ning 28,41 eurot 10. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 15.07.2022.
20.Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 25.08.2022 avaldusega ei olnud õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja viivituses 10. ja 11. osamakse tasumisega. Pooltevahelise lepingu p 9 (dtl 26) kohaselt tekkis esialgsel võlausaldajal õigus leping üles öelda alles siis, kui kostja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või nende osa tasumisega.
21.Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu, leping nr L89006512005 kehtib ning kostjal tuli teha makseid vastavalt maksegraafikule (dtl 27) järgmiselt: Maksetähtpäev Põhiosamakse Selgitus Kogu põhiosamakse summa oli 44,33 eurot, sellest oli 19.04.2022 seisuga tasutud 28,41 eurot, jääk 44,33 – 28,41 = 15.07.2022 15,92 eurot 15,92 eurot (dtl 98-99) 15.08.2022 44,64 eurot 15.09.2022 45,32 eurot 15.10.2022 46,32 eurot 15.11.2022 46,73 eurot 15.12.2022 47,69 eurot 15.01.2023 48,17 eurot 15.02.2023 48,91 eurot 15.03.2023 50,20 eurot 15.04.2023 50,43 eurot 15.05.2023 51,33 eurot 15.06.2023 51,99 eurot 15.07.2023 52,86 eurot 15.08.2023 53,59 eurot 15.09.2023 54,17 eurot KOKKU: 708,27 eurot
22.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 708,27 eurot.
5/7
2-22-149537
23.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 tõttu.
24.Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, on hageja alusetult arvutanud viivist kogu põhivõlalt alates 26.08.2022. Hageja saab nõuda viivist kokkulepitud määras (9,9% aastas) maksetähtpäevadele järgnevast päevast. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga (TsMS § 367) on sissenõutavaks muutunud viivise summa 81,67 eurot vastavalt allolevas tabelis esitatud arvestusele. Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Viivitatud päevi kohtuotsuse tegemise ajaks (30.04.2024) 15.07.2022 15,92
15.08.2022 44,64
Viivitatud päevi kohtuotsuse Maksetähtpäev Põhiosamakse tegemise ajaks (30.04.2024) 15.09.2022 45,32
Viivise summa 2,83 7,57 Viivise summa 7,30 7,09 6,76 6,51 6,17 5,85 5,62 5,23 4,90 4,53 4,17 3,78 3,36 81,67
25.Ühtlasi mõistab kohus kostjalt lepingu p 8 alusel välja viivise 9,9% põhivõlalt 708,27 eurot aastas alates 01.05.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
26.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
27.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 951,39 euro tasumist (sh põhivõlg 823,03 eurot, intress 44,83 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 43,53 eurot). Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 709,27 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 81,67 eurot. Nõude rahuldamise 6/7
2-22-149537 ulatus on ligikaudu 83% (arvestuse aluseks olev tehe: 790,94 / 951,39 * 100% = 83,14%). Seega jäävad menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda ning 17% ulatuses hageja kanda.
28.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 638 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot dtl 40, 97).
29.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (280 eurot) ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
30.Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS § 4842 alusel põhjendatud.
31.Hageja lepingulise esindaja kulu on 338 eurot ning menetluses tehtud toiming on järgmine: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule ajalise arvestusega 2 tundi, tunnitasuga 169 eurot (käibemaksu ei lisandu).
32.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toiming on olnud vajalik ning sellele kulunud aeg ei ole ilmselgelt ülemärane. Maakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks 2 tundi.
33.Küll aga vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 = 160 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
34.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 280 + 20 + 160 = 460 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 83% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,83 * 460 = 381,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
35.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.