Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-22-1864

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud osaühingu NORDPAY Holding osaühingu pankrotivara kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. I Asjaolud ja menetluse käik

2-22-1864 pidi olema võlgniku ainsaks funktsiooniks. 07.11.2019 sai võlgnik ühingu ainuosanikuks. Pärast ühingu üle ainukontrolli saavutamist võlgniku poolt hakkas ühingu majanduslik käekäik oluliselt halvenema. 2020. a keskpaigas tekkis võlausaldajal kahtlus, et võlgnik juhib ühingut teadlikult maksejõuetuks, nt omaalgatuslikult lõpetades teenuse osutamise lepinguid ühingu ja tema suurimate klientide vahel. 22.09.2020 võlgnik teavitas võlausaldajat, et alates 01.11.2020 peatab ühing oma majandustegevuse ning ühing pannakse „magavasse“ seisundisse. 26.04.2021 määrati võlgniku 02.04.2021 avalduse alusel ühingule administraatorid ehk ühingu suhtes alustati administreerimismenetlus (st sisuliselt pankrotimenetlus) Suurbritannias. Ühingu administraatorite hinnangul ei olnud administreerimisemenetluse esmane eesmärk ehk ühingu majandustegevuse päästmine võimalik, seetõttu seadsid administraatorid administreerimise eesmärgiks ühingu võlausaldajate positsiooni parandamise. 25.06.2021 administraatorite raporti pinnalt selgus, et võlgnik ei ole ühingu osasid nõuetekohaselt võlausaldaja kasuks koormanud. Samuti selgus asjaolu, et ühingu majandustegevuse sisulise seiskumise põhjuseks oli mh kliendilepingute lõpetamine ühingu poolt. 21.09.2021 esitas võlausaldaja laenulepingust taganemise avalduse, nõudekirja laenusumma tagastamiseks võlgniku poolt ning pankrotihoiatuse vastava nõude täitmata jätmise juhuks. Laenulepingu ning taganemisavalduse kohaselt pidi võlgnik tagastama laenusumma hiljemalt 06.10.2021, vastasel juhul hoiatas võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisest. 06.10.2021 vastas võlgnik, et on valmis vahetama laenusumma tagastamise nõude oma nõudega ühingu endiste osanike vastu. 12.10.2021 teatas võlausaldaja, et on valmis leidma kõiki osapooli rahuldava lahenduse ja palus esitada tõendid, mis tõendaksid ühingu nõude olemasolu (ühingu endiste osanike vastu). 14.10.2021 võlgnik teatas, et nõue ühingu endiste osanike vastu on ulatuslikult dokumenteeritud, ja mingis ulatuses, välisriigi kohtu poolt tuvastatud. 14.10.2021 võlausaldaja teistkordselt palus võlgnikul saata tõendid, et võlgnikul on olemas osade müügilepingu rikkumisest tulenev nõue ühingu endiste osanike vastu. 14.10.2021 võlgnik arusaamatult keeldus nõuet tõendavaid dokumente saatmast. 12.11.2021 andis võlausaldaja võlgnikule täiendava tähtaja laenusumma tagastamiseks (25.11.2021). Võlgnik laenu tagasi ei maksnud. 14.12.2021 palus võlausaldaja täiendavalt dokumente, mis tõendaksid võlgniku nõude olemasolu ühingu endiste osanike vastu, samuti tõendit, et võlgnik on koormanud ühingu osad (ja vahepeal väidetavalt omandatud RE-WORK Inc aktsiad) võlausaldaja kasuks. Võlgnik vastas 23.01.2022, et ei ole ühingu osalusi võlausaldaja kasuks koormanud, sisuliselt kinnitades sellega laenulepingust tuleneva tagatiskohustuste rikkumist. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja esitanud võlgniku vastu pankrotiavalduse. Võlausaldaja tugineb pankrotiavalduse põhistamisel asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Selliselt muutus laenusumma tagastamise kohustus lepingu p2.4 ja 21.09.2020 avaldust arvestades sissenõutavaks alates 07.10.2021. Kuigi võlausaldaja on seda korduvalt nõudnud, ei ole võlgnik laenu tagasimakse kohustust täitnud. Lisaks tugineb võlausaldaja asjaolule, et võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt on raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlausaldaja juhib tähelepanu, et alates 21.09.2021 esitatud nõudekirjast (kui võlgnikku hoiatati pankrotiavalduse esitamisega) on võlgniku majanduslik seisund justkui „maagiliselt“ paranenud, st anomaalne on mh:

2-22-1864 -

-

-

-

võlausaldaja müügitulu on 2020. a majandusaastaaruannet vs majandusaasta vahearuannet ja 2021. a aruannet arvestades oluliselt suurenenud (0 eurot vs 1 110 815 eurot, mis ei ole eluliselt usutav); seejuures võlausaldaja vahearuande (01.01.2021 – 22.11.2021) ja 2021. a majandusaasta aruande müügitulu on identne (st 1 110 815 eurot), st perioodil 23.11.2021 – 31.12.2021 võlgnikul müügitulu puudus (mis ei ole eluliselt usutav); võlgnik omandas mistahes nähtava vastusoorituseta vahearuande perioodil (01.01.2021 – 22.11.2021) ettevõtte RE-WORK INC27 aktsiad 250 000 USD väärtuses (mis ei ole eluliselt usutav); võlgnik suurendas mistahes nähtava vastusoorituseta (ehk kandmata kulusid) finantsinvesteeringuid 23.11.2021 – 31.12.2021 (912 168 – 617 795=) 294 373 euro võrra (st võlgniku finantsinvesteeringud on ühe kuuga suurenenud 294 373 euro võrra ilma mistahes vastusoorituseta).

Eeltoodud anomaaliad arvestades on võlausaldaja hinnangul ebatõenäoline, et varad on suurenenud tegeliku majandustegevuse tulemusel, vaid neid on kunstlikult suurendatud üksnes bilansiliselt, eesmärgiga näilikult parandada võlgniku maksevõimet. Eelviidatuga on võlgniku juhatuse liige ühtlasi rikkunud raamatupidamiskohustust (ÄS § 183) ja pannud toime raske juhtimisvea (PankrS § 28 lg 2). Ülalviidatud anomaaliad arvestades ei peaks võlausaldaja hinnangul varadena arvestama 2021. aastal lisandunud fiktiivseid bilansilisi väärtuseid, vaid üksnes osalust ühingus, mistõttu on võlausaldaja hinnangul võlgniku maksevõimetus ilmselge: - võlgnik ei ole tasunud võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ka pankrotihoiatuse esitamise järgselt; - võlgnikul puuduvad muud arvestavad varad kui ühingu ainuosalus; - ühingu suhtes on 26.04.2021 alustatud maksejõuetusmenetlus Suurbritannias; - ühingu ja võlgniku juhatuse liikme 03.08.2021 esitatud andmete kohaselt pärast maksejõuetusmenetlust oleks väljamakse ühingu osanikele 90 606 GBP (st isegi jättes arvestamata selle, et juhatuse liige on mingeid varasid oluliselt ülehinnanud); - võlgniku kinnitusel ühing juba 2020. a lõpus enam faktiliselt ei tegutsenud, samuti puudus võlgnikul igasugune plaan ühingu tuleviku majandustegevuse osas. Eeltoodust tulenevalt tugineb võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel põhiliselt PankrS § 10 lg 2 p 1 ja § 10 lg 2 p3 märgitud asjaoludel. Samuti viitavad võlgniku püsivale maksejõuetusele ülaltoodud täiendavad argumendid. Eeltoodu alusel palub võlausaldaja välja kuulutada Nordpay Holding OÜ pankroti.

2-22-1864

2-22-1864 allkirjastavad mõlemad pooled ja see jääb jõusse kuni laen ja lepingu järgi võimalikult tasumisele kuuluv viivis on laenusaaja poolt tasutud. Seda laenulepingu osa on võlausaldaja jätnud tõlkimata, arvatavasti kohtu eksitamiseks. Vastavalt laenulepingu p 4.3. esimesele lausele rakendub lepingule eesti õigus. Kuivõrd laenuleping ei ole võlausaldaja poolt allkirjastatud, siis järelikult ei ole laenuleping VÕS § 11 lg 2 johtuvalt jõustunud ning sel alusel pankrotiavaldust esitada ei saa. Sellepärast tuleb võlausaldajal esitada kohtule mõlema poole poolt allkirjastatud laenulepingu eksemplar, kui selline eksisteerib. Samuti ei ole võlausaldaja esitanud maksekorraldust laenu väljamaksmise kohta. Vastavalt laenulepingu p 1.2. makstakse laen välja laenusaaja, st võlgniku kontole. Seega ei ole laenu väljamaksmine, samuti laenu väljamaksmine võlausaldaja väidetud summas tõendatud. Võlgnik leiab, et viidatud puudused tuleb võlausaldaja kõrvaldada enne menetluse jätkamist. Kui võlausaldaja neid aga ei kõrvalda, tuleb jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata PankrS § 14 lg 1 p 1, TsMS § 475 lg 2 p 122, § 477 lg 1, § 423 lg 3 alusel nende koostoimes. Võlgnik vaidleb pankrotiavalduses toodud võlausaldaja nõudele vastu ja leiab, et on maksejõuline. Kui kohus ei jäta pankrotiavaldust läbi vaatamata, siis palub võlgnik jätta pankrotihaldur nimetamata ja pankrotiavaldus rahuldamata. Võlgnik palub jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. TsMS § 475 lg 2 p 122, § 477 lg 1 nende koostoimes tuleb lähtuda hagimenetluse sätetest. TsMS § 196 lg 1 p 2 sätestab, et hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja on juriidiline isik, mille asukoht ei ole Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis. Gibraltar ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik. Gibraltar on tuntud offshore-piirkond. Võlgnikul puudub teave võlausaldaja majandusliku olukorra kohta ning sellist teavet ei saa hankida avalikest allikatest. Seega ei ole teada, mis on võlausaldaja osakapital, kas võlausaldajal on vara ning millega võlausaldaja tegeleb. Eelöeldut arvestades on küllaldane alus arvata, et negatiivse kohtulahendi korral on võlausaldajalt menetluskulude hüvitise sissenõudmine oluliselt raskendatud. Võlgnik selgitab, et menetluse jätkamisel on vaja teha järgnevad toimingud: ajutise pankrotihalduri aruandega tutvumine 2,5 t, kliendiga konsulteerimine 2 t, istungiks ettevalmistumine 1t, esindus istungil 0,5 t, vajadusel täiendavate kirjalike seisukohtade esitamine – 3 t seega kokku 9 tunnitasuga 120 eurot (sealhulgas käibemaks). Võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane ja seega ei saa käibemaksu maha arvestada. Seega on veel tegemata õigusabikulude prognoos 1080 eurot. Lisanduvad muukeelsete tõendite tõlkekulud, mille suuruseks on hinnanguliselt 500 eurot. Seega on prognoositav õigusabikulu 1580 eurot. Antud kulu on mõistlik. Tagatise nõudmine ei piira avaldajat ebamõistlikult, seda enam, et käesoleva menetlusdokumendi koostamise kulu katteks tagatist ei nõuta. Sellepärast palub võlgnik kohustada võlausaldajate andma tagatis summas 1580 eurot võlgniku menetluskulude katteks, tagatise mitteandmisel jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata TsMS § 197 alusel. Pärast tagatise andmist palub võlgnik anda talle mõistlik tähtaeg käesolevale vastuväitele lisatud muukeelsete tõendite tõlkimiseks eesti keelde. Võlgniku hinnangul on pankrotiavalduse väited vastuolulised ning pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge. Pankrotiavalduse p 1.1. väidab võlausaldaja esmalt laenulepingu sõlmist ja selle alusel võlgniku andmist. Seejärel väidab aga võlausaldaja pankrotiavalduse samas punktis, et võlgnik oli asutatud eesmärgiga hoida NordPay Financial LTD osalust ning NordPay Financial LTD osaluse hoidmine pidi olema võlgniku ainsaks funktsiooniks. Seega väidab võlausaldaja kas vaikiva seltsingu või muu sarnase lepingu sõlmimist. Selle väite õigsuse korral on laenuleping kas tühine näiliku tehinguna või ei sisalda kõiki pooltevahelise kokkuleppeid. Igal juhul on tegemist kahe teineteist välistava väitega, mida tuleb kohtuotsusega tuvastada,

2-22-1864 sest laenulepingu ja seltsingu lõpetamise kord ja tagajärjed on sootuks erinevad. Pankrotiavalduse p-des 1.3., 1.4., 2.2.2. heidab võlausaldaja võlgnikule ette, et 2020. a juhtis too NordPay Financial LTD’d halvasti. Võlgnik sellega ei nõustu. Võlgnik ei olnud NordPay Financial LTD direktor ei 2020.a ega muul ajal. Direktoriteks on 2020.a olnud B. S , J B, O. B ja F.Y. M. N. Vastavalt registreerimisavaldusele rakendub NordPay Financial LTD tüüppõhikiri. Vastavalt tüüppõhikirja p 3, kui põhikirjast ei tulene teisiti, on direktorid vastutavad äriühingu tegevuse juhtimise eest, millisel eesmärgil võivad nemad teostada kõiki äriühingu õigusi. Tüüppõhikirja p 4 (1) sätestab, et osanikud võivad eriotsusega anda direktorile korralduse teha teatav toiming või hoiduda selle tegemisest. Võlausaldaja ei väitnud ega tõendanud, et võlgnik oleks NordPay Financial LTD ainuosanikuna võtnud vastu osanike eriotsuse, mis oleks oluliselt kahjustanud NordPay Financial LTD majanduslikku olukorda. Direktorite tegevuse eest vastavalt tüüppõhikirja p 2 NordPay Financial LTD osanikud ei vastuta. Kui võlausaldajal on nõuded või pretensioonid NordPay Financial LTD direktorite suhtes, siis tuleb võlausaldaja esitada hagi nende vastu. Võlgniku teada otsustati lõpetada ärisuhe võlausaldajaga NordPay Financial LTD kõikide direktorite üksmeelse otsusega. Võlgnik sellist osaniku eriotsust ei teinud. Võlgnikul ega NordPay Financial LTD direktoril ei saa olla mingit motivatsiooni NordPay Financial LTD äritegevust kahjustada, sest sellega nemad tekitaksid iseendale kahju; direktorite puhul võib need ähvardada ärikeeld (company director disqualification). Võlgnik selgitab seejuures, et võlausaldaja oli NordPay Financial LTD agent ja seega ise põhjustas NordPay Financial LTD majandusliku olukorra halvendamist. Pankrotiavalduse p-des 1.6.-1.12., 2.2.1. väidab võlausaldaja, et võlgnik olevat pidanud NordPay Financial LTD osa tema kasuks pantima ja kuna võlgnik seda ei teinud, siis võlausaldajal olevat õigus laenulepingust taganeda. Võlgnik sellega ei nõustu. Võlausaldaja poolt esitatud laenulepingu p 1.7. sätestab, et laenusaaja peab tagama laenu tagasimaksmise kogu oma olemasoleva ja kättesaadava vara ja aktivatega (võlausaldaja koostatud tõlge on mõnevõrra erinev). Võlgnik ei nõustu, et „peab tagama“ tähendab kohustust vara pantida. Antud säte tähendab vaid seda, et tegemist ei ole allutatud laenuga (st laenuga, mis kuulub tagastamisele pärast teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist), mitte seda, et võlgnik pidi pantima võlausaldaja kasuks NordPay Financial LTD osad. NordPay Financial LTD on Inglise ja Walesi õiguse järgi registreeritud äriühing ning REÕS § 15 p 9 tulenevalt rakendatakse selleosade pantimise Inglise ja Walesi õigust. Inglise ja Walesi õigus tunneb mitut erinevat osade pantimise liiki: legal mortgage, kui pandipidaja kantakse osanikuna osanike nimekirja pandi kohta ja antakse välja osatäht tema nimele; statutory assignment ning equitable charges, millisel juhul pandipidaja kätte antakse osatähed, kuid osanike nimekirjas muudatust ei tehta. Võlausaldaja NordPay Financial LTD osatähte enda valdusse ei saanud ning see asjaolu pidi olema talle ühemõtteliselt selge. Samas ei nõudnud võlausaldaja aga osatähtede üleandmist ega tundnud huvi pandiõiguse registreerimise vastu vähemalt 1.5 aasta jooksul. Seega on ilmne, et kokkulepet osade pantimise kohta poolte vahel sõlmitud ei ole. Pantimise kokkuleppe puudumist kinnitab ka asjaolu, et 21.09.2021 taganemisavalduses ei tugine võlausaldaja NordPay Financial LTD osade pantimata jätmisele, vaid avaldab nördimust seoses NordPay Financial LTD majandusliku olukorraga. Isegi kui jaatada, et võlgnik mõistis endal pandi puudumist alles kaks aastat pärast väidetava laenulepingu sõlmimist, siis on mõistlik taganemise tähtaeg ilmselgelt möödunud. Pankrotiavalduse p 2.3. heidab võlausaldaja võlgnikule ette, et võlgnik ei tasunud võlausaldaja väidetavat nõuet. Võlgnik leiab, et võlausaldaja laenulepingust tulenev nõue ei ole tõendatud ning arvestades võlausaldaja vasturääkivaid väiteid, ei olegi selge, kuidas väidetavat pooltevahelist õigussuhet tuleks kvalifitseerida. Ka siis, kui võlausaldaja peaks tõendama laenulepingu sõlmimist ja laenu väljamaksmist, ei saanud laenulepingust taganeda NordPay Financial LTD väärtuse väidetava vähenemise ehk laenusaaja majandusliku seisundi halvenemise tõttu. Laenusaaja majandusliku

2-22-1864 olukorra halvenemise tõttu saab laenulepingut erakorraliselt üles öelda, mitte taganeda, ainult enne laenu väljamaksmist (VÕS § 399 lg 2). Võlausaldaja esitatud laenulepingu dokumendi kohaselt pooled teisiti kokku leppinud ei ole. Sellepärast ei saanud võlausaldaja laenulepingust taganeda ega seda üles öelda võlgniku majandusliku olukorra väidetava halvenemise tõttu ka siis, kui võlgniku majanduslik olukord oleks tõepoolest halvenenud. Pankrotiavalduse pp 2.2.3.,

2-22-1864 Ei vasta tõele, et kohus ei saa võtta andmeid Gibraltari äriregistrist. Kohtul on võimalik vastavad andmed saada Gibraltari e-äriregistrist. Sellegipoolest esitas võlausaldaja apostillitud registreerimistunnistuse, millest nähtub võlausaldaja registris olek koos juhatuse andmetega. Võlgnik heidab ette, et võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta, kuna võlausaldaja ei ole esitanud mõlemapoolselt allkirjastatud laenulepingut või tõendit laenu väljamaksmise kohta. Võlausaldaja sellega ei nõustu. Ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et laenuleping on sõlmitud (millist on kinnitanud võlgnik ise ja milline nähtub võlgniku maj. a. aruannetest) ja laen on välja makstud ning laenusumma võlgniku poolt ära kasutatud. Igasuguse kahtluse hajutamiseks esitas võlausaldaja mõlemapoolselt allkirjastatud laenulepingu. Võlgnik on esitanud TsMS § 196 lg 1 p 2 alusel taotluse määrata tagatis võlgniku eeldatavate menetluskulude katteks, kuna võlausaldaja on registreeritud Gibraltaril. Võlausaldaja juhib aga kohtu tähelepanu, et TsMS § 196 lg 1 p 2 tagatise seadmist ei rakendata hagita menetlustes, millisteks on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt mh pankrotimenetlus. Hagita menetlustes jäetakse TsMS § 172 järgselt menetluskulud poolte endi kanda. Seisukoha õigsust on mh kinnitatud õiguskirjanduses (Vt Volens, U jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, kommenteeritud väljaanne, lk 1013. Tallinn 2017). Selliselt tuleb võlgniku taotlus jätta rahuldamata. Võlausaldaja leiab, et tema nõue on selge. Võlausaldaja on 21.09.2022 taganenud sõlmitud laenulepingust, esitanud väljamakstud laenusumma tagastamise nõude ning esitanud pankrotihoiatuse juhuks, kui võlgnik laenusummat õigeaegselt tagasi ei maksa. Võlausaldaja selgituste kohaselt oli tegemist tegeliku laenulepingu ning faktiliselt väljamakstud rahaga. Puudub alus väita, et poolte vahel oli sõlmitud mingi muu (nt seltsingu-) leping. Võlausaldaja ei ole oma nõudes tuginenud Nordpay Financial LTD (ühing) juhatajate vastutusele, vaid võlgniku vastutusele võlausaldaja ees, mistõttu tuleb vastavad võlgniku väited ja põhjendused jätta tähelepanuta. Ka ei ole võlausaldaja oma 21.09.2022 avalduses tuginenud sellele, et võlgnik on võtnud vastu eriotsuse ühingu kahjustamiseks. Iseenesestmõistetavalt saab ühingut kahjustada erinevalt, mitte üksnes eriotsuste vastuvõtmisega, iseäranis siis, kui nii ühingu kui võlgniku tegelikuks kasusaajaks on sama füüsiline isik, F. Y. M. N, ning tegeliku kasusaaja eesmärgiks on raha eraldamine kolmandasse ühingusse. Viited VÕS §-le 399 ei ole asjakohased, sest laenulepingust võib taganeda ka muudel alustel, sh juhul kui võlgnik on rikkunud VÕS § 14. Võlausaldaja on laenulepingust taganenud, kuivõrd võlgnik ei ole pidanud lepingueelseid läbirääkimisi heas usus, ning on laenulepingu sõlminud kavatsuseta seda kokkulepitult täita, mida tõendab mh võlgniku tahtmatus täita laenulepingu p-ti 1.7 (ehk koormata kogu oma vara võlausaldaja kasuks). Laenulepingu p 1.7 järgi peab võlgnik ka ilma sellekohase võlausaldaja nõudeta omaalgatuslikult koormama kogu oma vara, nii laenulepingu sõlmimiseks olemas olnud, kui hiljem omandatud vara (st ühingu, RE-WORK INC11 osade ja aktsiate). Kuivõrd võlgnik ei ole koormanud ühingu osakuid, ega RE-WORK NC aktsiaid, on võlgnik sellega rikkunud laenulepingu p-ti 1.7 ja loonud VÕS § 116 lg 1 aluse lepingust taganemiseks, mida võlausaldaja 21.09.2022 ka rakendas. Mõistlik aeg nõude- või taganemisõiguse rakendamiseks VÕS § 118 lg 1 järgi ei ole möödunud, ei tulenevalt ühingu osade ega ülejäänud vara koormamata jätmisest tulenevalt. Mõistlik aeg ei saa olla möödunud iseäranis arvestades, et võlgnik on millalgi 01.01.2021. a – 22.11.2021. a perioodil omandanud RE-WORK INC aktsiaid 250 000 USD väärtuses, mistõttu on võlausaldaja taganenud laenulepingust vahetult pärast RE-WORK INC aktsiate võlgniku poolt koormamata jätmist. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku poolne laenulepingu p 1.7 rikkumine ilmselge, 21.09.2021 laenulepingust taganemine kehtiv, ning laenusumma 400 000 eurot tagasimaksmise nõue hiljemalt 06.10.2021 sissenõutavaks muutunud. Võlausaldaja hinnangul võlgnik on rikkunud raamatupidamiskohustust. Võlausaldaja on pankrotiavalduse p-des 2.4 – 2.5 viidanud vigadele võlgniku aruandluses: sh oli võlgniku müügitulu 2020. a majandusaasta aruannet, 2020

2-22-1864 majandusaasta aruannet ja 2021 majandusaasta aruannet arvestades oluliselt suurenenud (0 eurot vs 1 110 815 eurot) (ei ole eluliselt usutav); võlgnik on ilma mistahes vastusoorituseta omandanud RE-WORK INC aktsiad 250 000 USD väärtuses (ei ole eluliselt usutav); võlgnik on mistahes vastusoorituseta suurendanud oma finantsinvesteeringuid 23.11.2021. a – 31.12.2021. a 294 323 euro võrra (ei ole eluliselt usutav) jne. Kuivõrd näiliselt (st dokumentide ja bilansside põhjal) võlgniku majanduslik tegevus taastus ja käekäik hakkas paranema pärast 21.09.2021 taganemisavalduse esitamist, on võlausaldaja arvamusel, et võlgniku varasid on bilansiliselt suurendatud (või kohustused jäetud kajastamata) pankrotiolukorra vältimiseks. Tegelikult on võlgnik jätkuvalt võimetu tasuma 400 000 eurot võlausaldajale, st on sisuliselt maksevõimetu (tegevus puudub ja varasid pole). Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, ning vastupidised bilansilised näitajad on võlausaldaja hinnangul fiktiivsed. Võlausaldaja palub kohtul kohustada võlgnikku esitama tõendeid tema majandusliku olukorra väidetava paranemise kohta, sh tõendeid ja üksikasjalikku selgitust sellest: - kuidas (milles seisnes teenus, kust võlgnik võttis tegutsemiseks vajaliku algkapitali, kust leidis kliendid jne) on kujunenud võlgniku 2021. a majandusaasta müügituluks 1 110 815 eurot; - kuidas ja millal on võlgnik omandanud USA ettevõtte RE-WORK INC aktsiad ja milliste kaalutluste pinnalt on võlgnik nende väärtuseks hinnanud 250 000 USD; - kuidas ja millal on võlgnik ilma mistahes vastusoorituseta (ehk kandmata kulusid) suurendanud oma finantsinvesteeringuid perioodil 23.11.2021 – 31.12.2021 294 373 euro võrra; - kuidas, millal ja milliste väärtpaberite müügist on võlgniku majanduslik olukord tuntavalt paranenud; - kuidas, millal ja milliste krüptoinvesteeringute tegemisest on võlgniku majanduslik olukord tuntavalt paranenud. Võlausaldaja leiab, et kuivõrd võlgnik ei ole võimeline andma veenvaid selgitusi ega esitama piisavaid tõendeid oma maksejõulisuse ootamatu olulise paranemise kohta, peab kohus jätma arvestamata ülalviidatud fiktiivsed näitajad ning tuvastama võlgniku alalise maksevõimetuse. Võlausaldaja leiab, et ajutise pankotihalduri määramine on põhjendatud. Juba ainuüksi seetõttu, et võlgniku majandusandmetes esineb hulgaliselt puuduseid, peab võlausaldaja ajutise pankrotihalduri määramist põhjendatuks. Ajutise pankrotihalduri ülesandeks on selgitada välja võlgniku vara ning tema kohustused, ning anda hinnang selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud (PankrS § 22). Selleks on ajutisel pankrotihalduril mh õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente (PankrS § 22 lg 3 p 1). Olulisena, ajutisel pankrotihalduril ei ole võlgniku esindamise õigust (PankrS §-d 22, § 35, § 36). See tähendab, et ajutine pankrotihaldur ei käitleks ka võlgniku väidetavaid virtuaalvääringute investeeringuid, ning ei saaks põhimõtteliselt põhjustada mistahes kahju võlgnikule, nagu ekslikult viitab võlgnik. Väited selle kohta, et tekiks mingi mainekahju, ei ole eluliselt usutavad, kuivõrd võlgniku majandustegevus ei ole suunatud Eestile (ega ei tunta võlgniku isikut Eestis). Kui ajutine pankrotihaldur oma kontrolli käigus tuvastab, et võlgnik ei ole maksejõuetu, võib kohus jätta võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 tähenduses välja kuulutamata, ilma mistahes negatiivsete tagajärgedeta võlgnikule. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja vaadata läbi esitatud pankrotiavaldus ning määrata võlgnikule ajutine pankrotihaldur.

2-22-1864 võltsitust võib muu hulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. Võlgnik esitas A A’i, kes on laenulepingu väidetav allkirjastaja, Vene Föderatsiooni sisepassi nr xxx skaneeringu ja Vene Föderatsiooni välispassi nr 73 3145390 skaneeringu. Mõlemas passis olevad allkirjad on lepingudokumendis olevast allkirjast kardinaalselt erinevad. Seega ei saa antud lepingudokumendi puhul olla tegemist originaaldokumendiga. TsMS § 277 lg 1 alusel taotleb võlgnik, et kohus arvamuse nr 2-22-1864/19 lisana 13 esitatud lepingudokumendi tõendina ei arvestaks, või, alternatiivselt, et kohus jätaks tõendi kui ilmselt ebausaldusväärse arvestamata (TsMS § 238 lg 5 2 lausa). Võlgnik leiab, et viidatud väite esitamisega on dokumendi ehtsus vaidlustatud ning tõendamiskoormus dokumendi ehtsuse osas on kandnud üle võlausaldajale (Riigikohtu otsus nr 2-17-1722/31, pp 10.2., 10.4.). Pankrotihoiatuse puudustega seoses toob võlgnik välja, et arvamuse nr 2-22-1864/19 p 1 väidab võlausaldaja läbisegi seda, et esindusõigust tõendab kliendileping ja et võlausaldaja lepingulise esindaja poolt pankrotihoiatuse esitamine on võlausaldaja poolt heaks kiidetud pankrotiavalduselt riigilõivu maksekorralduse esitamise teel. Võlgnik sellega ei nõustu. Võlgnik leiab, et volitus võib põhimõtteliselt sisalduda kliendilepingus, aga sellisel juhul peab kliendilepingu lisama pankrotihoiatusele, et võlgnik saaks veenduda esindusõiguses. Kliendilepingu lisamist pankrotihoiatusele võlausaldaja ei väida. Võlgniku hinnangul ei kõrvalda puudust ka asjaolu, et võlausaldaja on maksnud pankrotiavalduselt riigilõivu. Heakskiitmine peab olema ühemõtteline, et väidetava heakskiidu andja peab mõistma, mida ta heaks kiidab (TsÜS § 75 lg 1). Võlgnik ei pea usutavaks ega tõenäoseks, et võlausaldaja direktoril võiksid olla niivõrd head teadmised Eesti õigussüsteemist, et ta mõistaks pankrotihoiatuse tegemise vajadust ja esindusõiguseta tehtud pankrotihoiatuse heakskiitmise vajadust. Seega on antud tõlgendus meelevaldne. Pealegi on pankrotiavaldusele lisatud maksekorralduse tekst eestikeelne. Võlgnik ei pea usutavaks, et võlausaldaja direktor valdab eesti keelt ja seega ilma täiendava selgituseta mõistaks täpselt, mille eest oli raha makstud. Samuti ei saa kontrollida, kes oli maksekorralduse teinud füüsiline isik – direktor, raamatupidaja, sekretär – ning kas temal oli seadusest ja põhikirjast tulenev isik kiita heaks pankrotihoiatuse esitamine. Isegi, kui lugeda pankrotihoiatust heakskiidetuks riigilõivu tasumisega, oli see tehtud pärast pankrotiavalduse esitamist, samas kui pankrotihoiatus peab eelnema pankrotiavalduse esitamisele (PankrS § 10 lg 2 p 1). Sellepärast tuleb jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata. Võlgniku seisukoht tagatise taotlusele esitatud vastuväite osas toob võlgnik välja, et arvamuse nr 2-22-1864/19 p 2 leiab võlausaldaja, et menetluskulud jäetakse menetlusosaliste (võlausaldaja kasutab ebaõiget terminit „poolte“) endi kanda, kuid võlausaldaja eksib. Pankrotihalduri nimetamata, pankrotiavalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmisel kannab kulud võlausaldaja (PankrS § 15 lg 6, § 150 lg 3). Nõude selguse osas aga selgitab võlgnik, et arvamuse nr 2-22-1864/19 p 3.4., 3.5. on võlausaldaja esitanud uudsed põhjendused väidetavast laenulepingust taganemise kohta. Nüüdseks väidab võlausaldaja, et võlgnik on hoopis rikkunud VÕS § 14 ning jätnud tema kasuks pantimata RE-WORK INC aktsiad. Varasemalt võlausaldaja selliseid väiteid esitanud ei ole. Samuti ei ole võlausaldaja esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit selle kohta, et võlgnik oleks rikkunud VÕS § 14 tulenevaid kohustusi ega ka selgitust, kuidas 22. novembri 2021 RE-WORK INC aktsiate omandamine võlgniku poolt (arvamuse nr 2-22-1864/19 p 3.6.) sai olla aluseks 21. septembri 2021 taganemisavaldusele. Seega on ilmne, et väidetavast laenulepingust taganemine oli alusetu, ja seda mõistab ka võlausaldaja ise. Igal juhul ei saa sellist nõuet pidada selgeks PankrS tähenduses. Seoses etteheidetele võlgniku raamatupidamise osas arvamuse nr 2-22-1864/19 p 4 väidab võlausaldaja ühtegi tõendit esitamata, et võlgniku raamatupidamise näitajad on fiktiivsed ja ebaveenvad, kuid kohe esitab etteruttavalt hinnangu, et selgitused ja dokumendid, mida tema soovib kohtu abiga võlgnikult

2-22-1864 saada, on ebaveenvad ja ebapiisavad. Võlgnik võlausaldaja väidetega ei nõustu. Äriregistrile esitatud andmed, kaasa arvatud majandusaasta aruanded, peavad olema tõesed ja ebaõigete andmete eest on ette nähtu vastutus. Seega tuleb nende õigsust eeldada. Asjaolu, et võlausaldajale ei ole need meelepärased, ei tee need ebausaldusväärseteks. Samuti ei too võlausaldaja välja ühtegi konkreetset valeinfot, vaid piirdub üldist laadi paljasõnaliste kahtlustega. Võlgnik vaidleb vastu võlausaldaja tõendite kogumise taotlusele (arvamuse nr 2-22-1864/19 p 4.2.). Kuigi PankrS ei välista tõendite kogumist, on tõendite kogumine siiski erandlik. Võlausaldaja ei ole esitanud konkreetseid väiteid, vaid üritab tuletada need kogutavatest tõenditest. TsMS § 238 lg 1 lause 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Taotletavad tõendid ei ole asjakohased. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik vaidleb põhjendatult nõudele vastu ja kohus asub seisukohale, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, siis ei saa kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel kohtuotsusega võlgniku maksejõuetust välja kuulutada ka juhul, kui võlgnik on maksejõuetu (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-20-05, p 12). Samuti ei ole soovitud taotlust ka selle põhjendatuse korral võimalik rahuldada. Dokumentide väljaandmise nõude rahuldamine eeldab seda, et nõutud dokumendid on ammendavalt ja ühemõtteliselt loetletud (Riigikohtu kohtumäärused nr 3-2-1-132-07, p 11, 14; 2-14-50251, p 19). Võlausaldaja ei ole seda teinud, vaid esitas üldsõnalise kirjelduse. Dokumendiga tutvumise lubamiseks tuleb eelkõige tuvastada, et dokument on koostatud nõude esitanud isiku huvides (seotud selle isiku õigusliku positsiooniga), isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda (dokumendiga tutvumine on vajalik isiku mis tahes õiguslikku kaitset vääriva huvi toetamiseks, säilitamiseks või kaitsmiseks, sh tema õigusliku positsiooni kindlustamiseks või selgitamiseks) ning dokument on isiku valduses. Lisaks tuleb dokumendiga tutvumist taotleva isiku õigustatud huvi tuvastamisel arvestada ka dokumendi valdaja õigustatud huve, st isiku dokumendiga tutvumise nõue võib olla piiratud dokumendi valdaja kaitsmist vääriva õigusliku huviga. Dokumendi valdajal võib olla õigustatud huvi keelduda dokumendiga tutvuda võimaldamisest eelkõige juhul, kui see oluliselt riivaks tema ärisaladust või eraelu puutumatust (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-10-14, p 11; nr 3-2-1-108-10, p-d 11–15). Neid asjaolusid võlausaldaja välja toonud ei ole. See, et dokumentide väljanõudmise hagi asemel valis võlausaldaja dokumentide saamiseks tõendite kogumise taotluse esitamise, ei vabasta teda VÕS §§ 1014, 1015 eelduste väljatoomisest ja põhistamisest. Lisaks nõuab võlausaldaja võlgnikult selgituste küsimist. Sellist tõendi liiki PankrS ega TsMS ei tunne ning seega antud taotlust ei ole menetlusõiguslikult võimalik rahuldada. Sisuliselt soovib võlausaldaja tutvuda kogu võlgniku äritegevusega, mis intensiivselt ja alusetult riivab võlgniku ärisaladust. Sellepärast taotlus dokumentide ja selgituste väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Arvamuse nr 2-22-1864/19 p 5 väljendab võlausaldaja sisuliselt soovi, et pankrotihaldur teeks võlgnikule erikontrolli. Seadus sellist õigust võlausaldajale ei anna. Võlgnik ei saa nõustuda ka sellega, et kuivõrd võlgnik võlausaldaja ettekujutuse kohaselt suudab pankrotihalduri määramise fakti kolmandate isikute eest varjata, siis järelikult ei saa see asjaolu kahjustada võlgniku ärimainet. Võlgnik sellega ei nõustu. Ametlike Teadaannete sisu on avalikult kättesaadav, leitav otsingumootorite abil ja masintõlke abil tõlgitav võõrkeelde. Samuti ei saa võlgnik hakata valetama, kui äripartnerid peaksid esitama konkreetse küsimuse, kas võlgnikule on või olnud määratud ajutine pankrotihaldur. Sellepärast tuleb võlgniku ärimaine kahjustamisega arvestada. Väljatoodud põhjustel palub võlgnik jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata ja pankrotihaldur määramata.

2-22-1864

2-22-1864 -

alates 22.12.2021 kuni käesoleva ajani, Nordpay Invest OÜ, registrikood 14914637, osamaks 150 eurot; alates 22.12.2021 kuni 17.01.2022, Magic Holding LLC, 6424697 Ameerika Ühendriigid, osamakse 1 750 eurot; alates 10.12.2021 kuni 22.12.2021, Magic Holding LLC, 6424697 Ameerika Ühendriigid, osamakse 2 425 eurot; alates 03.12.2021 kuni 22.12.2021, Nordpay Invest OÜ, registrikood 14914637, osamakse 75 eurot; alates 03.12.2021 kuni 10.12.2021, Frédéric Yves Michel Noël, isikukood xxx, osamakse 2 425 eurot; alates 27.06.2019 kuni 03.12.2021, Frédéric Yves Michel Noël, isikukood xxx, osamakse 2 500 eurot.

Alates 26.06.2019 on märgitud registris tegelikuks kasusaajaks Frédéric Yves Michel Noël, isikukood xxx. 07.11.2019 sai võlgnik NORDPAY Financial LTD ainuosanikuks. Võlausaldaja selgituse kohaselt hakkas peale ainukontrolli saavutamist NORDPAY Financial LTD majanduslik käekäik oluliselt halvenema. 2020 tekkis võlausaldajal kahtlus äriühingu juhtimises ja tahtliku maksejõuetuse põhjustamises. 22.09.2020 teatas võlgnik võlausaldajale, et alates 01.11.2020 peatab NORDPAY Financial LTD oma majandustegevuse ning jääb „magavasse“ seisundisse. 26.04.2021 alustati äriühingu osas administreerimismenetlust Suurbritannias. 2021. aasta septembris esitas võlausaldaja laenulepingust taganemise avalduse, nõudekirja laenusumma tagastamiseks ning pankrotihoiatuse. Sama aasta oktoobris oli võlgnik nõus vahetama laenusumma tagastamise nõude oma nõudega NORDPAY Financial LTD endiste osanike vastu. Võlausaldaja on korduvalt palunud laenusumma tagastamist, mida võlgnik pole teinud. Samuti pole võlgnik esitanud dokumente NORDPAY Financial LTD osanike vastu nõude olemasolu kohta. 23.01.2022 kinnitas võlgnik võlausaldajale, et ei ole NordPay Financial LTD osalusi võlausaldaja kasuks koormanud, rikkudes sellega võlausaldaja väitel laenulepingust tulenevaid tagatiskohustusi. Ajutine pankrotihaldur edastas võlgniku viimasele juhatuse liikmele teabenõude, millele ei ole aga vastust saanud. Äriregistrile edastatud 2021. aasta majandusaasta aruande kohaselt on NORDPAY Holding OÜ tütarettevõtteid omav valdusfirma. Majandusaasta aruande kohaselt oli 2021. aasta kasumiks 507 243 eurot. Ettevõttel puudusid töötajad, juhatuse liikmele liikmeks oleku eest tasusid ei makstud ega arvestatud. 2022. aastal plaanis ettevõte tegevusega jätkata. Bilansi kohaselt oli 2021. aastal ettevõttel lühiajalisi laenukohustisi 9 282 euro ulatuses ja pikaajalisi laenukohustisi 400 000 euro ulatuses. Pankrotihalduri hinnangul varasemalt käesolevas peatükis toodud kirjeldus iseloomustab võlgniku majandustegevust. Arvelduskontolt nähtub välja toodud 400 000 eurot liikumine võlgniku Swedbank AS kontole ja sealt edasi Suurbritannia äriühingu REBUCK LAW LIMITED selgitusega „ACCORDING TO SHARES PURCHASE AGREEMENT SEPTEMBER 3RD 2019“. Muus osas on kantud mõnel korral vahendeid võlgniku kontole, millest omakorda on kantud õigusabikulusid ja raamatupidamise kulusid. Sealjuures viidatud ülekanded pärinevad valdavalt 2019. aastast, lisaks mõned ülekanded 2020., 2021. ja 2022. aastal. Swedbank AS konto on 09.03.2020 suletud ja avatud on arvelduskonto LHV Pank AS14

2-22-1864 is, millelt nähtuvad viidatud kulude kanded, mille katteks omakorda on raha 2022. aastal kandnud näiteks Fusion Trading LP. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgnikul sisuline majandustegevus Eesti Vabariigis puudub, nimelt puudub võlgnikul Eesti Vabariigis teadaolev vara, arvelduskontod, samuti puudub võlgnikul hetkel juhatus. Valdusfirmade tegevust võib esineda Suurbritannias, kus võlgnikul on sisuliselt pankrotimenetlust (varasemalt viidatud kui administreerimismenetlus) läbivas ettevõttes osalus. Võlgnik on registrile esitanud 2019., 2020. ja 2021. aastate majandusaasta aruanded. Ajutise pankrotihalduri küsitud täiendavaid finantsandmeid, laenulepinguga seotud dokumente ja raamatupidamisdokumente ei ole võlgnik esitanud. Puudub täpne ülevaade sellest, kuidas võlgniku raamatupidamine on korraldatud. Samas ei saa raamatupidamise maht lähtuvalt teadaolevatest andmetest olla suur. Ajutine pankrotihaldur on palunud oma 20.12.2022 teabenõudes võlgnikult seisukohta pankrotiavalduses märgitu kohta. Võlgnik ei ole sellele vastanud. Pankrotiavalduse menetluses vaidleb võlgnik pankrotiavaldusele vastu. Muuhulgas on võlgnik esitanud erinevaid vastuväiteid nõude vaieldavuse osas, sh et laenulepingut ei ole tegelikult võlausaldaja ja võlgniku vahel erinevatel põhjustel sõlmitud või seda ei saa lugeda sõlmituks. Samuti on võlgnik välja toonud, et võis esineda alternatiivseid õigussuhteid nagu seltsing. Lisaks, et tõendamata on laenu ülekanded jmt. Vastuväited on esitatud võlgniku 10.05.2022, 25.06.2022, 05.10.2022 menetlusdokumendis. Seisuga 14.12.2022 ei ole NORDPAY Holding OÜ töötamise registrisse kandeid teinud viimase kolme aasta jooksul. Viimases majandusaastaaruandes on võlgnik ka ise kinnitanud, et ettevõttel puudusid töötajad. Võlgnik on registrile edastanud majandusaasta aruanded perioodi kohta alates võlgniku registrisse kandmisest kuni 31.12.2021. Pankrotihaldur toob välja mõned olulisemad näitajad viimaste majandusaasta aruannete põhjal. Võlgniku 2019. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku bilansimaht on aruande aastal olnud 404 440 eurot, omakapital 3 158 eurot, aruandeperioodi kasum (- kahjum) 658 eurot, varad olid kokku 404 440 eurot ja kohustised moodustasid kokku 401 282 eurot. Võlgniku müügitulu oli 2019. a majandusaastal 28 000 eurot. Võlgniku 2020. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku bilansimaht on aruande aastal olnud 400 925 eurot, omakapital -4 357 eurot, aruandeperioodi kasum (- kahjum) -5 015 eurot, varad kokku 400 925 eurot ja kohustised kokku 405 282 eurot. Võlgniku müügitulu oli 2020. a majandusaastal 0 eurot. Võlgniku 2021. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku bilansimaht on aruande aastal olnud 912 168 eurot, omakapital 502 886 eurot, aruandeperioodi kasum (- kahjum) 507 243 eurot, varad kokku 912 168 eurot ja kohustised kokku 409 282 eurot. Võlgniku müügitulu oli 2021 majandusaastal 1 110 815 eurot. Toodu põhjal võib järeldada, et võlgniku majandusaasta aruannetest nähtavad finantsandmed ei viita võlgniku maksejõuetusele. Võlgniku omakapital on jooksvalt positiivne (v.a. 2021.

2-22-1864 aasta omakapital oli -4357 eurot ja kokkuvõttes saab väita, et võlgniku majandustegevus on olnud kasumlik. Võlgniku 2019. a ja 2020. a aruanded kattuvad võlgniku poolt avaldatuga, mille kohaselt võlgniku varaks on osalus NORDPAY Financial LTD-s. Samuti nähtuvad kohustused, mis kattuvad võlausaldaja poolt väidetavalt antud laenuga. 2021. a majandusaastal näitab võlgnik müügitulu enam kui 1 miljonit eurot ulatuses. Samas on ebaselge, milles see seisneb. Arvestades, et aktiva poolel on kajastatud tekkinud vara finantsinvesteeringute all, siis võib eeldada, et müügitulu on tekkinud varade ümberhindamisest vmt. Võlgnik ise on avaldanud, et temale kuuluva NORDPAY Financial LTD osas käib Suurbritannias administreerimismenetlus, millest tulenevalt jääb ebaselgeks, mille alusel on osaluse väärtust ülesse hinnatud või see üleshindamine ei ole käesoleval hetkel enam õiguspärane. Oma 27.05.2022 seisukohas on võlgnik muuhulgas selgitanud, et tema majandusliku olukord on paranenud väärtpaberite müügi ja krüptovaradega õnnestunud tehingute tulemusena. Samas ei ole võimalik kontrollida nende tehingute alusdokumente. Võlgniku juhatus on olnud üheliikmeline ja ajutisele haldurile teadaolevalt tegelenud võlgniku tegevjuhtimisega, eraldi tegevjuhti ei ole äriühingu palgal olnud. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolud, mis viitaksid, et juhatuse liikmed võiksid olla rikkunud oma lojaalsuskohustust. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgniku juhatus täitnud oma kohustust korraldada võlgniku raamatupidamist. Aruanded on tähtaegselt registrile edastatud. Ajutine pankrotihaldur on esialgu seisukohal, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Seetõttu võlgniku juhatus ei ole käesoleval hetkel oma õigeaegse pankrotiavalduse esitamise kohustust pigem rikkunud (alates 01.07.2022 on viidatud sättes muudetud sõnastust ja täiendatud sätet ka saneerimisavalduse esitamisega). Ajutine pankrotihaldur on võlgniku varade väljaselgitamiseks teinud järelpärimised Krediidiasutustele, Transpordiametile, Maksuja Tolliametile, Äriregistrile, Kinnistusregistrile, kogunud andmeid võlgnikult ja lähtunud võlausaldaja poolt esitatud andmetest. Krediidiasutuste (ja võlgniku) poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud alljärgnevad arvelduskontod, mille jääk on 0.00 eurot. Võlgniku nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja ei ole olnud ning ei ole muul viisil seotud liiklusregistrisse kantud liiklusvahenditega. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol on rahalised vahendid 0.00 eurot. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Võlgnik ei ole omanik Eesti äriühingutes. Samas nähtub nii võlausaldaja pankrotiavaldusest, kui ka võlgniku poolt avaldatust, et võlgnikule kuulub osalus Suurbritannia ettevõttes NORDPAY Financial Ltd-s. Seisuga 31.12.2021 on võlgnik kajastanud finantsinvesteeringuid väärtus 912 168 eurot. Samuti on välja toodud, et viidatud äriühing läbib Suurbritannias administreerimismenetlust ehk sisuliselt pankrotimenetlust. Olemasolevate andmete põhjal on raskendatud sellise vara hindamine, kuid ajutine haldur on seisukohal, et nii selle väärtuse hindamine, kui ka sellise vara võimalik realiseerimine võib olla raskendatud ja tegemist ei ole lihtsalt realiseeritava varaga. Kokkuvõtvalt ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul tegemist

2-22-1864 likviidse varaga või sellise varaga, millest oleks võimalik katta näiteks pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku võlausaldaja ADV Project Limited ees summas 400 000 eurot, mille osas võlgnik on esitanud vastuväited. Võlgnik ise ei ole avaldanud andmeid kohustuste kohta. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruandes on 31.12.2021 seisuga bilansis kajastatud pikaajalised laenukohustised summas 400 000 eurot. Seega sellises suurusjärgus on võlgnikule olemasolevatest andmetest nähtuvalt laenu antud. Kas tegemist on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt antud laenuga või mõne teise isiku poolt antud laenuga, ei ole üheselt selge. Maksu- ja Tolliameti 14.12.2022 saldoteatise kohaselt ettevõttel 14.12.2022 seisuga maksuvõlg puudub. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele, ei ole võlgniku suhtes toimumas ühtegi täitemenetlust. Võlgniku varale seatud pandiõigused teadaolevalt puuduvad, kuigi võlausaldaja on viidanud, et laenu tagamiseks oli ettenähtud võlgnikule kuuluvate osaluste pandiga koormamine. Puuduvad täpsed andmed, et seda oleks tehtud. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur leiab, et võlgniku teadaolevad finantsinvesteeringud ei ole lihtsasti realiseeritavad ja nende võimalik realiseerimine võib vajada täiendavate kulutuste tegemist (sh tõlked, täiendavad teabenõuded Suurbritanniasse jmt). Ajutise halduri hinnangul sisuline majandustegevus puudub. Juhul kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, on võimalik hinnata jätkamise ja tervendamise võimalusi. Võlgnik on ise märkinud bilansijärgse vara väärtuseks 912 168 eurot, kuid ajutise halduri hinnangul ei tegemist likviidse varaga. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku 400 000 eurot. Käesoleval juhul ei ole teada kohustusi, mille täitmisega oleks võlgnik raskustes peale pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt välja toodud kohustuse. Võlgnikul puuduvad maksuvõlad, samuti ei ole võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimas ühtegi täitemenetlust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlausaldaja nõue on vaieldav. See tähendab, et võlgnik on sellele esitanud oma vastuväiteid ja võlausaldaja nõue ei ole läbinud kohtulikku kontrolli, puudub jõustunud kohtulahend. Ajutise halduri hinnangul, arvestades nõudega seonduvaid asjaolusid, sealjuures võlausaldaja poolt toodut, samuti võlgniku vastuväiteid, ei ole võimalik sellist nõuet üheselt hinnata pankrotiavalduse lahendamise menetluses. Lisaks, isegi kui arvestada, et võlausaldaja ja võlgniku vahel oli kehtiv laenuleping, nähtub selle punktist 2.1., et selle tagastamise tähtaeg on 31.12.2024. Kuigi võlausaldaja on toonud välja, et laenuleping on lõppenud ja on tekkinud õigus nõuda laenu tagastamist sõltumata kokkulepitud tähtajast, on nõude sissenõutavaks muutumine ikkagi vaieldav. Seega ei ole täidetud maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2, lg 3 kohaselt. Kuigi ajutine haldur ei hinda vara likviidseks, puudub kindlus, et sellel varal puudub igasugune väärtus. Võlgnik ise on raamatupidamislikult hinnanud vara väärtuseks 912 168 eurot ja teadaolevaid kohustusi on summas 400 000 eurot. Ei saa üheselt jõuda järeldusele, et võlgniku vara ei kata teadaolevaid kohustusi, sh ka selliseid mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

2-22-1864

Ajutine pankrotihaldur on eelnevat arvesse võttes seisukohal, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu PankS § 1 lg 2 ja 3 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja võlgnikult endalt. Pankrotihaldur on seisukohal, et selged tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Selliste nõuete tuvastamine eeldab täiendava teabe kogumist võlgnikule kuuluvate Suurbritannia äriühingute osaluste osas või nendega tehtud võimalike tehingute osas, hetkel täpsed andmed puuduvad. Välja võib tuua, et võlgnik on asutatud ilma osakapitali sissemakset tegemata, millest tulenevalt § 1401 lg 2 ja 3 alusel võib esineda võimalus nõude esitamiseks osaniku vastu, kuivõrd ei ole teada, et sissemakse oleks tehtud, samuti ei nähtu sissemakse tegemine arvelduskontolt. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu. Haldur palub jätta NORDPAY Holding OÜ pankrot välja kuulutamata. Määrata ajutise halduri tasu vastavalt esitatud taotlusel.

2-22-1864 ei täida enda teabeandmise kohustust (PankrS § 85). Viidatust tulenevalt esitab ajutine pankrotihaldur käesolevaga taotluse korralduse tegemiseks võlgniku juhatuse liikmele Frédéric Yves Michel Noël tema kohustamiseks teabe andmiseks: - kohustada võlgniku juhatuse liiget Frédéric Yves Michel Noël vastama ajutise pankrotihalduri 20.12.2022 teabenõudele; - kohustada võlgniku juhatuse liiget Frédéric Yves Michel Noël vastama võlausaldaja ADV Project Limited 26.01.2023 menetlusdokumendi punktides 3.1.-3.5. esitatud küsimustele. Taotletud korraldusse lisada trahvihoiatus ja kohustuste täitmata jätmisel palub ajutine pankrotihaldur Frédéric Yves Michel Noël’i trahvida.

2-22-1864 II Kohtu põhjendused

2-22-1864 21.09.2021 esitas võlausaldaja laenulepingust taganemise avalduse, nõudekirja laenusumma tagastamiseks võlgniku poolt ning pankrotihoiatuse vastava nõude täitmata jätmise juhuks. Laenulepingu ning taganemisavalduse kohaselt pidi võlgnik tagastama laenusumma hiljemalt 06.10.2021, vastasel juhul hoiatas võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisest. 06.10.2021 vastas võlgnik, et on valmis vahetama laenusumma tagastamise nõude oma nõudega ühingu endiste osanike vastu. 12.10.2021 teatas võlausaldaja, et on valmis leidma kõiki osapooli rahuldava lahenduse ja palus esitada tõendid, mis tõendaksid ühingu nõude olemasolu (ühingu endiste osanike vastu). 14.10.2021 võlgnik teatas, et nõue ühingu endiste osanike vastu on ulatuslikult dokumenteeritud, ja mingis ulatuses, välisriigi kohtu poolt tuvastatud. 14.10.2021 võlausaldaja teistkordselt palus võlgnikul saata tõendid, et võlgnikul on olemas osade müügilepingu rikkumisest tulenev nõue ühingu endiste osanike vastu. 14.10.2021 võlgnik arusaamatult keeldus nõuet tõendavaid dokumente saatmast. 12.11.2021 andis võlausaldaja võlgnikule täiendava tähtaja laenusumma tagastamiseks (25.11.2021). Võlgnik laenu tagasi ei maksnud. 14.12.2021 palus võlausaldaja täiendavalt dokumente, mis tõendaksid võlgniku nõude olemasolu ühingu endiste osanike vastu, samuti tõendit, et võlgnik on koormanud ühingu osad (ja vahepeal väidetavalt omandatud RE-WORK Inc aktsiad) võlausaldaja kasuks. Võlgnik vastas 23.01.2022, et ei ole ühingu osalusi võlausaldaja kasuks koormanud, sisuliselt kinnitades sellega laenulepingust tuleneva tagatiskohustuste rikkumist. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja esitanud võlgniku vastu pankrotiavalduse. Võlausaldaja hinnangul on tema nõue on selge, kuna ta on 21.09.2022 taganenud sõlmitud laenulepingust, esitanud väljamakstud laenusumma tagastamise nõude ning esitanud pankrotihoiatuse juhuks, kui võlgnik laenusummat õigeaegselt tagasi ei maksa. Tegemist tegeliku laenulepingu ning faktiliselt väljamakstud rahaga ja puudub alus väita, et poolte vahel oli sõlmitud mingi muu (nt seltsingu) leping. Võlausaldaja ei ole oma nõudes tuginenud Nordpay Financial LTD (ühing) juhatajate vastutusele, vaid võlgniku vastutusele võlausaldaja ees, mistõttu tuleb vastavad võlgniku väited ja põhjendused jätta tähelepanuta. Ka ei ole võlausaldaja oma 21.09.2022 avalduses tuginenud sellele, et võlgnik on võtnud vastu eriotsuse ühingu kahjustamiseks. Iseenesestmõistetavalt saab ühingut kahjustada erinevalt, mitte üksnes eriotsuste vastuvõtmisega, iseäranis siis, kui nii ühingu kui võlgniku tegelikuks kasusaajaks on sama füüsiline isik, F. Y. M. Noel, ning tegeliku kasusaaja eesmärgiks on raha eraldamine kolmandasse ühingusse. Viited VÕS §-le 399 ei ole asjakohased, sest laenulepingust võib taganeda ka muudel alustel, sh juhul kui võlgnik on rikkunud VÕS § 14. Võlausaldaja on laenulepingust taganenud, kuivõrd võlgnik ei ole pidanud lepingueelseid läbirääkimisi heas usus, ning on laenulepingu sõlminud kavatsuseta seda kokkulepitult täita, mida tõendab mh võlgniku tahtmatus täita laenulepingu punkti 1.7 (ehk koormata kogu oma vara võlausaldaja kasuks). Laenulepingu p 1.7 järgi peab võlgnik ka ilma sellekohase võlausaldaja nõudeta omaalgatuslikult koormama kogu oma vara, nii laenulepingu sõlmimiseks olemas olnud, kui hiljem omandatud vara (st ühingu, RE-WORK INC11 osade ja aktsiate). Kuivõrd võlgnik ei ole koormanud ühingu osakuid, ega RE-WORK NC aktsiaid, on võlgnik sellega rikkunud laenulepingu punkti 1.7 ja loonud VÕS § 116 lg 1 aluse lepingust taganemiseks, mida võlausaldaja 21.09.2022 ka rakendas. Mõistlik aeg nõude- või taganemisõiguse rakendamiseks VÕS § 118 lg 1 järgi ei ole möödunud, ei tulenevalt ühingu osade ega ülejäänud vara koormamata jätmisest tulenevalt. Mõistlik aeg ei saa olla möödunud iseäranis arvestades, et võlgnik on millalgi perioodil 01.01.2021 – 22.11.2021 omandanud RE-WORK INC aktsiaid 250 000 USD väärtuses, mistõttu on võlausaldaja taganenud laenulepingust vahetult pärast REWORK INC aktsiate võlgniku poolt koormamata jätmist. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku poolne laenulepingu p 1.7 rikkumine ilmselge, 21.09.2021 laenulepingust taganemine kehtiv, ning laenusumma 400 000 eurot tagasimaksmise nõue hiljemalt 06.10.2021 sissenõutavaks muutunud.

2-22-1864

2-22-1864 Samuti ei ole võlausaldaja soovitud taotlust ka selle põhjendatuse korral võimalik rahuldada. Dokumentide väljaandmise nõude rahuldamine eeldab seda, et nõutud dokumendid on ammendavalt ja ühemõtteliselt loetletud (Riigikohtu kohtumäärused nr 3-2-1-132-07, p 11, 14; 2-14-50251, p 19). Võlausaldaja ei ole seda teinud, vaid esitas üldsõnalise kirjelduse. Dokumendiga tutvumise lubamiseks tuleb eelkõige tuvastada, et dokument on koostatud nõude esitanud isiku huvides (seotud selle isiku õigusliku positsiooniga), isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda (dokumendiga tutvumine on vajalik isiku mis tahes õiguslikku kaitset vääriva huvi toetamiseks, säilitamiseks või kaitsmiseks, sh tema õigusliku positsiooni kindlustamiseks või selgitamiseks) ning dokument on isiku valduses. Lisaks tuleb dokumendiga tutvumist taotleva isiku õigustatud huvi tuvastamisel arvestada ka dokumendi valdaja õigustatud huve, st isiku dokumendiga tutvumise nõue võib olla piiratud dokumendi valdaja kaitsmist vääriva õigusliku huviga. Dokumendi valdajal võib olla õigustatud huvi keelduda dokumendiga tutvuda võimaldamisest eelkõige juhul, kui see oluliselt riivaks tema ärisaladust või eraelu puutumatust (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-10-14, p 11; nr 3-2-1-108-10, p-d 11–15). Neid asjaolusid võlausaldaja välja toonud ei ole. See, et dokumentide väljanõudmise hagi asemel valis võlausaldaja dokumentide saamiseks tõendite kogumise taotluse esitamise, ei vabasta teda VÕS §§ 1014, 1015 eelduste väljatoomisest ja põhistamisest. Lisaks nõuab võlausaldaja võlgnikult selgituste küsimist. Sellist tõendi liiki PankrS ega TsMS ei tunne ning seega antud taotlust ei ole menetlusõiguslikult võimalik rahuldada. Sisuliselt soovib võlausaldaja tutvuda kogu võlgniku äritegevusega, mis intensiivselt ja alusetult riivab võlgniku ärisaladust. Sellepärast taotlus dokumentide ja selgituste väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Arvamuse nr 2-22-1864/19 p 5 väljendab võlausaldaja sisuliselt soovi, et pankrotihaldur teeks võlgnikule erikontrolli. Seadus sellist õigust võlausaldajale ei anna. Võlgnik ei saa nõustuda ka sellega, et kuivõrd võlgnik võlausaldaja ettekujutuse kohaselt suudab pankrotihalduri määramise fakti kolmandate isikute eest varjata, siis järelikult ei saa see asjaolu kahjustada võlgniku ärimainet. Võlgnik sellega ei nõustu. Ametlike Teadaannete sisu on avalikult kättesaadav, leitav otsingumootorite abil ja masintõlke abil tõlgitav võõrkeelde. Samuti ei saa võlgnik hakata valetama, kui äripartnerid peaksid esitama konkreetse küsimuse, kas võlgnikule on või olnud määratud ajutine pankrotihaldur. Sellepärast tuleb võlgniku ärimaine kahjustamisega arvestada. Väljatoodud põhjustel palub võlgnik jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata ja pankrotihaldur määramata.

2-22-1864 võlgnik teabenõuet täitnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele ei ole põhistatud. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-18340 selgitanud järgmist: „PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Alates 01.01.2010 kehtiva PankrS § 31 lg 2 esimese lause järgi jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Muu hulgas on PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi selliseks aluseks olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 31 lg-st 2 tuleneb selgelt, et eelnimetatud säte ei kohaldu juriidilisest isikust võlgniku puhul. Muudatuse sätestanud kohtutäituri seaduse eelnõu (462 SE) seletuskirja järgi oli PankrS § 31 muutmise eesmärgiks lihtsustada pankroti väljakuulutamise eeldusi ja võimaldada alustada pankrotimenetlust iga juriidilisest isikust võlgniku vastu, kes on maksejõuetu. Selliselt sooviti tagada, et tsiviilkäibes ei osaleks maksejõuetud juriidilised isikud. Seega hinnatakse juriidilisest isikust võlgniku puhul nõude selgust PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi üksnes ajutise halduri määramisel. PankrS § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 kohustab kohut kuulutama püsivalt maksejõuetu juriidilise isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja kohus leiab, et nõue ei ole selge (RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-60-14, p 16).“ Riigikohus ei ole samas tsiviilasjas ringkonnakohtu määrusele esitatud määruskaebust menetlusse võtnud, nõustudes sellega ringkonnakohtu eeltoodud järeldustega. Ka ajutine pankrotihaldur ei ole esitanud andmeid, mis välistaksid võlausaldaja nõude. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on usutavalt oma nõuet põhistanud ja võlgnik ei ole vaatamata korduvatele võimalustele võlausaldaja nõudele põhistatud vastuväiteid esitanud, siis on võlausaldaja tõendanud nõude olemasolu PankrS § 10 lg 1 ja 4 kohaselt.

2-22-1864 võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlausaldaja hoiatas 21.09.2021 nõudekirjas võlgnikku pankrotiavalduse esitamisega, misjärel on võlgniku majanduslik seisund oluliselt paranenud: - võlgniku müügitulu on 2020. a majandusaasta aruandes ja vahearuandes ning 2021. a aruandes suurenenud 0 eurolt 1 110 815 euroni, mis ei ole eluliselt usutav; - seejuures on võlgniku 01.01.2021 – 22.11.2021 vahearuande ja 2021. a majandusaasta aruande müügitulu on identne (st 1 110 815 eurot), st perioodil 23.11.2021 – 31.12.2021 võlgnikul müügitulu puudus, mis ei ole eluliselt usutav; - võlgnik omandas mistahes nähtava vastusoorituseta vahearuande perioodil 01.01.2021 – 22.11.2021 ettevõtte RE-WORK INC27 aktsiad 250 000 USD väärtuses, mis ei ole eluliselt usutav; - võlgnik suurendas mistahes nähtava vastusoorituseta ehk ilma kulusid kandmata finantsinvesteeringuid 23.11.2021 – 31.12.2021 (912 168 – 617 795) 294 373 euro võrra, s.t võlgniku finantsinvesteeringud on ühe kuuga suurenenud 294 373 euro võrra ilma mistahes vastusoorituseta. Võlgnik on seisukohal, et võlgniku raamatupidamise osas väidab võlausaldaja ühtegi tõendit esitamata, et võlgniku raamatupidamise näitajad on fiktiivsed ja ebaveenvad, kuid kohe esitab etteruttavalt hinnangu, et selgitused ja dokumendid, mida tema soovib kohtu abiga võlgnikult saada, on ebaveenvad ja ebapiisavad. Võlgnik võlausaldaja väidetega ei nõustu. Äriregistrile esitatud andmed, kaasa arvatud majandusaasta aruanded, peavad olema tõesed ja ebaõigete andmete eest on ette nähtu vastutus. Seega tuleb nende õigsust eeldada. Asjaolu, et võlausaldajale ei ole need meelepärased, ei tee need ebausaldusväärseteks. Samuti ei too võlausaldaja välja ühtegi konkreetset valeinfot, vaid piirdub üldist laadi paljasõnaliste kahtlustega. Vaatamata asjaolule, et kohus kohustas 17.07.2023 ja 04.12.2023 määrustega võlgniku endist juhatuse liiget Noeli vastatama ajutise pankrotihalduri ja võlausaldaja teabenõudele, kuid võlgnik teabenõuet täitnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele ei ole põhistatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tugineb võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel põhiliselt PankrS § 10 lg 2 p 1 ja § 10 lg 2 p3 märgitud asjaoludel. Samuti viitavad võlgniku püsivale maksejõuetusele ülaltoodud täiendavad argumendid. Eeltoodu alusel palub võlausaldaja välja kuulutada Nordpay Holding OÜ pankroti.

2-22-1864 administreerimismenetlust ehk sisuliselt pankrotimenetlust. Ajutine pankrotihaldur on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et, et nii selle väärtuse hindamine, kui ka sellise vara võimalik realiseerimine võib olla raskendatud ja tegemist ei ole lihtsalt realiseeritava varaga. Kokkuvõtvalt ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul tegemist likviidse varaga või sellise varaga, millest oleks võimalik katta näiteks pankrotimenetluse kulusid. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul võlausaldaja ADV Project Limited ees summas 400 000 eurot, mille osas võlgnik on esitanud vastuväited, kuid võlgnik ise ei ole esitanud andmeid oma kohustuste kohta. Viimases äriregistrile esitatud majandusaasta aruandes on seisuga 31.12.2021 bilansis kajastatud pikaajalised laenukohustised summas 400 000 eurot. Seega sellises suurusjärgus on võlgnikule olemasolevatest andmetest nähtuvalt laenu antud, kuid laenuandja isik on ebaselge. Maksu- ja Tolliameti 14.12.2022 saldoteatise kohaselt puudub võlgnikul 14.12.2022 seisuga maksuvõlg. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel ei toimu võlgniku suhtes ühtegi täitemenetlust. Puuduvad võlgniku varale seatud pandiõigused, kuigi võlausaldaja on viidanud, et laenu tagamiseks oli ettenähtud võlgnikule kuuluvate osaluste pandiga koormamine. Puuduvad täpsed andmed, et seda oleks tehtud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku teadaolevad finantsinvesteeringud ei ole lihtsasti realiseeritavad ja nende võimalik realiseerimine võib vajada täiendavate kulutuste tegemist (sh tõlked, täiendavad teabenõuded Suurbritanniasse jmt). Ajutise halduri hinnangul sisuline majandustegevus puudub. Juhul kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, on võimalik hinnata jätkamise ja tervendamise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohtu hinnangul on võlausaldaja nõue selge summas 400 000 eurot ja võlgniku bilansis on samas suuruses kajastatud kohustused ning võlgniku vara n ajutise pankrotihalduri hinnangul väärtusetu ning võlgnikul puudub majandustegevus, siis ole võlgniku vara arvelt võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulusid, millest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

2-22-1864 võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod ning luua võimalus vajadusel vastavate nõuete esitamiseks.

Menetluskulude jaotus PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulud. PakrS § 150 lg 2 sätestab, et juhul, kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlausaldaja on palunud kindlaks määrata pankrotimenetluses kantud menetluskulud. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulude jaotus on võimalik kindlaks määrata ja tulenevalt asjaolust ja juhinduse PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 tuleb menetluskulud kanda pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.