Pankrotiõigus

xxx, e-post xxx).

arvelt ei ole ilmselt pankrotimenetluse ajal rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ja pankrotihaldur on leppinud kokku, et pankrotimenetluse kulude katteks peetakse võlgniku sissetulekutest kinni 100 eurot ühes kuus. Võlgnik ei ole viidatud kokkulepet täitnud. Muu teadaolev vara võlgnikul puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid. M Mel vara, sh igakuine sissetulek, puudub. Maksu- ja Tolliameti andmetel on 2023 aastal deklareerinud M Me kohta väljamakseid xxx, registrikood xxx, mais VÕS lepingu alusel makstud töö- või teenustasu ning august-detsember 2023 palgatulu ja tööandja makstud haigushüvitist kokku 2 074,06 eurot (bruto), ning Tervisekassa oktoobris 2023 ajutise töövõimetuse hüvitist 91,56 eurot. 2024. aastal deklareeritavad väljamaksed puuduvad. Andmed väljamaksete ja pankrotimenetluse kulude kohta: Jaotise alusel väljamakseid ei ole tehtud. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rahalised vahendid puuduvad. Perioodil 04.04.2023-04.07.2023 laekumised puuduvad. Võlgniku kontolt on 04.04.2023-04.07.2023 jooksul tehtud kuutasude eest neli väljamakset Swedbank AS-le, kokku summas 5,12 eurot. Pankrotimenetluse kulude katteks väljamakseid tehtud ei ole. Harju Maakohtu 04.04.2023 kohtumäärusega määrati usaldusisiku, Maarja Roht, tasuks 1 160 eurot, sh käibemaks, millest 725 eurot, millele lisandus käibemaks 145 eurot hüvitati riigi vahenditest. Pankrotivara arvelt kuulus tasumisele 522 eurot, sh käibemaks. Pankrotimenetluse kulude (sh usaldusisiku tasu) katteks väljamakseid käesoleval hetkel tehtud ei ole. Vastavalt halduri tasu ja kulutuste kalkulatsioonile ning PankrS § 23 lg-le 4, § 65 lg-tele 113 taotleb pankrotihalduri tasu toimingutasuna kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Pankrotihalduri tunnitasu on 145 eurot, millele lisandub käibemaks, vastavalt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korrale. Tasu taotluse aluseks olevad toimingud (kokku 23,50 tundi): • Pankrotiteate koostamine ja edastamine võlausaldajatele, täitemenetluste lõpetamiseks avalduste esitamine, suhtlus võlgnikuga seoses pankroti väljakuulutamisega ja edasiste toimingutega – 1,35h • Võlausaldajate nõuete registreerimine, nõudeavalduste tutvumine, võlausaldajate nimekirja kandmine, esialgse võlausaldajate nimekirja koostamine ja edastamine – 3,45h • Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistus (sh § 127 ettekande, halduri tasu ja kulutuste kalkulatsiooni koostamine ja esitamine), protokolli koostamine, järeltoimingud, sh suhtlus võlgnikuga – 6,1h • Lepingute (xxx AS, xxx OÜ) täitmisele võtmiste otsustamine, suhtlus lepingupoolte, sh võlgnikuga – 1,40h • § 132 ettekande koostamine ja esitamine kohtule – 2,75h • Nõuete analüüs, lõplikku võlausaldajate nimekirja koostamine ja kohtule esitamine, võlausaldajate nimekirja kinnitava määrusega tutvumine ja edastamine võlausaldajale – 1,25h • 30.01.2024 võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumine, ettevalmistamine, läbiviimine ja järeltoimingud, sh suhtlus võlgnikuga – 4,35h • Pankrotimenetluse lõpetamiseks teate, taotluste ja lõpparuande koostamine, kohtule esitamine, järeltoimingud – 2,85h.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt sõltub ajutise halduri tunnitasu määr tasu määramise hetkel kehtivast töötasu alamäärast. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku menetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. TsMS § 189 lg 2 alusel võib pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määrata menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigituludesse välja, ühe kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on 2024. aastal töötasu alammäär 820 eurot. Pankrotihalduri tasu toimingutasuna taotlemisel ei või ületada 2 460 eurot. PankrS § 65 lg 114 kohaselt võib pankrotihaldur, kes täidab ka usaldusisiku ülesandeid, taotleda lisatasu usaldusisiku ülesannete täitmise eest. Harju Maakohtu 04.04.2023 kohtumääruse kohaselt täidab pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid pankrotimenetluse ajal. Pankrotihaldur ei taotle lisatasu usaldusisiku ülesannete täitmise eest. Pankrotivarast väljamõistetud usaldusisiku tasu (522 eurot) ja halduri tasud (23,5x176,90) moodustavad kokku 4 157,15 eurot, sh käibemaks. Võlgnikul on rahalisi vahendeid 27.03.2024 seisuga 19,71 eurot. Seega puuduvad võlgnikul käesoleval hetkel vahendid pankrotimenetluse kulude kandmiseks 4 137,44 euro ulatuses (s.o deposiidi summa määramise aluseks). Pankrotihaldur avaldas Ametlikes Teadaannetes teate võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimisest 22.01.2024 päevakorraga: 1) pankrotimenetluse lõpetamise otsustamine; 2) pankrotimenetluse kulude, sh halduri tasu, kinnitamine; 3) kohustustest vabastamise menetluse usaldusisiku nimetamiseks ettepaneku tegemine kohtule. Võlausaldajate üldkoosolek viidi läbi 30.01.2024. Võlgnik ja võlausaldajaid koosolekul ei osalenud. Väljamaksed usaldusisiku ja pankrotihalduri tasude katteks tehakse vahendite olemasolul peale pankrotimenetluse lõpetamist. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks märtsis 2019, mille jooksul algatati kaks täiteasja. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse mõttes muu asjaolu, sh võlgniku tegevus/ -tegevusetus (töö puudumine); uute laenukohustuste võtmine vanade katteks, jättes hindamata tegelikud võimalused kõigi kohustuste täitmiseks ning lapse haigestumine (diagnoos 2022. aastal) ja sellest tingituna tööaja vähenemine. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotiga seotud kuriteo tunnuste olemasolu ega esitanud kuriteoteadet võlgniku suhtes. Samuti ei ole haldur esitanud ega plaani esitada muid hagisid. Kohtukulud puuduvad. PankrS § 158 lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne PankrS § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS § 86 lg-ga 2 04.04.2023. a. PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (PankrS § 158 lg 6). 01.04.2024. a teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda M Me pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

4 157,15 eurot, maksmise tähtajaga 11.04.2024. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 42 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2). Haldur palub, juhul kui deposiiti ei tasuta, määrata pankrotihalduri töötasuks (23,5 töötunni eest) 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot, menetlusabi korras TsMS § 183 lg 2 alusel, mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja ja määrata halduri tasu väljamaksmisele Advokaadibüroo RASK OÜ-le. Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Kohus määrab halduri tasuks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku M Me kanda. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud FIMS § 45 lg 2 alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot. 04.04.2023. a määrusega on kohus algatanud M Me kohustustest vabastamise menetluse. Esitatud lõpparuandes märgib pankrotihaldur, et ei ole nõus jätkama võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuna. 12.04.2024. a on S S kohtule avaldanud, et on nõus enda nimetamisega M Me usaldusisikuks.

FIMS § 46 lg 1 teine lause sätestab, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Kohus nimetab M Me usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses S S. Tulenevalt FIMS § 46 lõikest 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 3). FIMS § 47 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik FIMS § 47 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissnõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. FIMS § 47 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 6). FIMS § 49 lg 1 järgi otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.