Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Määruse tegemise aeg
25.04.2024.a.
Tsiviilasja number
2-24-348
Tsiviilasi
Võlgniku A L’i maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Maksejõuetusavalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: A L (xxxx) Viibimiskoht xxxx xxxx
Usaldusisik: Oliver Ennok (isikukood 37708280298) pankrotihalduri tunnistus nr. 163 Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ Estonia pst 1, Tallinn 10143 Tel 6844400, 52 55757 e-post [email protected]
Jätta A L’i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata.
Vabastada Oliver Ennok A L’i usaldusisiku kohustustest.
Määrata usaldusisiku Oliver Ennok`i tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419, a/a EE622200221037157598 Swedbank AS) kasuks 11 töötunni eest 1100 eurot (arvestusega 1 tund = 100 eurot), millele lisandub käibemaks 242 eurot, kokku 1342 euro. Riigi vahenditest hüvitada 726 eurot, millele lisandub käibemaks 159,72 eurot, kokku 885,72 eurot, halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419) kasuks, mis maksta välja halduri büroo pangakontole nr EE622200221037157598.
Jätta ülejäänud menetluskulud A L’i kanda.
Edasikaebamise kord Määruskaebuse maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib esitada võlgnik ning usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
09.01.2024.a. esitas võlgnik maksejõuetusavalduse Viru Maakohtusse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning ei suuda täita enda rahalisi kohustusi. Viru Maakohus, läbi vaadanud võlgniku maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks, võttis 06.03.2024.a. kohtumäärusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Oliver Ennok’i. Võlausaldaja
Registrikood/ isikukood
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu
70000349
Lõõtsa 8, Tallinn, [email protected]
Menetluskulude hüvitis, dokumendi nr 1-21-4532
Riiginõue
3736,40 eur
3736,40 eur
Tervisekassa
74000091
5622,20 eur
5622,20 eur
70008747
Viru Maakohtu 24.11.2021.a otsus tsiviilasjas nr 2-2116777 Mõjutustrahv
Kahjuhüvitis
Politsei- ja Piirivalveamet
Trahv
68,80 eur
68,80 eur
Politsei- ja Piirivalveamet
70008747
Rahatrahv
Trahv
1313,20 eur
1313,20 eur
Politsei- ja Piirivalveamet
70008747
Tallinnas Lastekodu 48, info@tervisekassa .ee Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060 Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060 Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060
Rahatrahv
Trahv
8,77 eur
8,77 eur
Politsei- ja Piirivalveamet
70008747
Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060
Mõjutustrahv
Trahv
68 eur
68 eur
Eeldatavad kohustused kokku
Kontaktandmed
Nõude alus
Nõude liik
Eeldatav põhinõude suurus
Eeldatav kõrvalnõude suurus
EUR
FiMS § 1 lg 2 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt tal sissetulek puudub, võlgnik viibib xxxx ning on ootejärjekorras, et vangalas keevitaja positsioonile tööle saada. Võlgniku esitatud info kohaselt on tal kohustusi kogusummas 11 268,57 eurot. Usaldusisikule on oma nõuetest teada andnud võlausaldajate nõuete summa vähemalt 10 817,37 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt algasid tema makserasskused kui ta kaotas töö ning lõpuks mõisteti ta vangi. Võlgnik on Viru Maakohtu 30.07.2021.a kohtumäärusega kriminaalasjas nr xxxx mõistetud süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõistetud talle karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti A Lile karistuseks vangistus 6 (kuus) aastat. Usaldusisiku arvates on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku mitte seadusekuulekas käitumine, millest tulenevalt on võlgnikul olnud kriminaalmenetlus ning määratud vanglakaristus. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses Viru Vangla ning on teadaolevalt veel kinnipidamisasutuses vähemalt 3 aastat. FiMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Usaldusisikule teadaolevalt on kõik nõuded võlgniku vastu Eesti Vabariigi nõuded läbi erinevate asutuste (Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tervisekassa) seoses võlgniku poolt toime pandud kriminaalkuriteo ja väärtegudega (kahjuhüvitis, trahvid, menetluskulud). Antud kohustused on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seetõttu ei täidaks pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke. Kuna võlgnik viibib vangistuses, ei ole tõenäoline, et ta hakkab kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlausaldajatele raha maksma. Riigikohtu lahendi 3-2-1-92-15 kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-90-16, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Antud juhul võlgnikul vangistuses viibides puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-16950 leidnud, et olukorras, kus võlgniku võlausaldajaks on riik ja vangistuses ei teki võlgnikule eelduslikult kohustusi juurde, võlgniku ülalpidamiskulud kannab riik ning riik on olnud nõus sellega, et võlga tasutakse perioodiliselt, ei täida võlgniku maksejõuetusavalduse menetlemine oma eesmärki. Sellises olukorras on võlgniku avaldus õiguslikult perspektiivitu. Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Nimetatud paragrahvi kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kuivõrd avaldusest ja selle lisadest ning usaldusisiku aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ühtlasi ei
saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks tasuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa, siis puudub usaldusisiku hinnangul käesolevalt võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks - võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. Võlgniku soov käesolevas menetluses on kohustustest vabaneda ajaks, mil ta vangistusest vabaneb. Harju Maakohus on 13.12.2023.a. kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-22-13191 (lahend jõustunud 03.01.2024) asunud seisukohale, et pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole kriminaalasjade menetlustest tulenevatest nõuetest vabastamine, mistõttu ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluse algatamisel perspektiivi. Viimast põhjusel, et kohtule on juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab pärast kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Samuti leiab maakohus, et FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, mistõttu saab pankroti väljakuulutamise eelduseks olla antud juhul võlgniku poolt kohustustest vabastamise avaldus ja selle avalduse perspektiivikus. Käesoleval juhul on võlgnik vastava avalduse esitanud, kuid kohtu hinnangul esinevad käesolevas menetluses alused jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Usaldusisiku hinnangul tuleks deposiidi summaks määrata 1 500.- eurot. Keegi deposiiti tasunud ei ole.
Maakohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FiMS § 18 lg-s 2 sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel juhul taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus otsustab FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FiMS § 45 lg 3 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas esitatud
maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta FiMS § 18 lg 2 p 4 alusel rahuldamata. FiMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti raskes olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise võimaluse annab seadus üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses sätestatud kohustusi. Avaldaja praeguses asjas menetluse eesmärki ei saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele. Võlgnikul kuulub tasumisele riiginõudeid kokku summas 10 817,37 eurot. Kõik teadaolevad kohustused on tekkinud seoses võlgniku õigusvastase käitumisega. Usaldusisikule teadaolevalt on kõik nõuded võlgniku vastu Eesti Vabariigi nõuded läbi erinevate asutuste (Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tervisekassa) seoses võlgniku poolt toime pandud kriminaalkuriteo ja väärtegudega (kahjuhüvitis, trahvid, menetluskulud). Antud kohustused on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikul teadaolev võlakohustuste katteks realiseeritav vara puudub. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul. Avaldaja ei saavutaks menetluse läbiviimisega seadusandja poolt taotletavat FiMS § 2 lg-s 1 sätestatud eesmärki, s.o kohustustest vabanemist. Ka avaldaja ise on avaldanud, et menetluse eesmärk oleks kohustustest vabaneda. Kohus võtab arvesse senise avaldaja õigusvastase käitumise, mille tulemusena on avaldajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded ja nendega seonduvad menetluskulud, samuti toimepandud süütegude tõttu tekkinud nõuded. Kuivõrd kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jääb avaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata.
Menetluskuluks on usaldusisiku tasu.
Ajutise halduri poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas teabenõude võlgnikule
Tunnid 0,5
Koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid Tegi täiendavad päringud Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja Kokku
0,5 3,0 1,0 6,0 11,0
Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata usaldusisiku Oliver Ennok tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419, a/a EE622200221037157598 Swedbank AS) kasuks 11 töötunni eest 1100 eurot (arvestusega 1 tund = 100 eurot), millele lisandub käibemaks 242 eurot, kokku 1342 eurot. Arvestades PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palutakse riigi vahenditest hüvitada 726 eurot, millele lisandub käibemaks 159,72 eurot, kokku 885,72 eurot, halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419) kasuks, mis maksta välja halduri büroo pangakontole nr EE622200221037157598. Tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ülejäänud menetluskulu jääb võlgniku enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maido Roots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.