Võlaõigus

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused OMEGA INVEST OÜ on esitanud kohtule hagiavalduse J. S. vastu võla nõudes. 28.03.2024 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 12.04.2024 kõrvaldas hageja hagiavalduses esinenud puudused. 16.04.2024 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 17.04.2024 teavitas kostja kohut, et kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab tema vastu suunatud nõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3). Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). Kuna kostja võttis nõude õigeks, rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva ilma kirjeldava ja põhjendava osata otsusega. Kohus märgib siiski menetluskuludega seonduvalt järgmist. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks, kuid kohtu hinnangul andis kostja enda käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, kuivõrd kostja ei ole tasunud hagejale võlgnevust. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 1260 eurot ja lepingulise esindaja kulud (advokaaditasu) summas 977,50 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu 1260 eurot. Seetõttu on põhjendatud riigilõivukulu 1260 eurot ning vastav summa tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“

Hageja õigusabikuluks on lepingulise esindaja kulu summas 977,50 eurot. Hagejat esindas käesolevas menetluses vandeadvokaadist esindaja tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindajal on kulunud menetlusdokumentide koostamiseks käesolevas menetluses 5 tundi ja 45 minutit, so hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ning kohtunõude täitmine. Hagiavaldus on koostatud 9-l leheküljel ning hagiavalduse koostamisele on kulunud 4 tundi. Kohus asub seisukohale, et arvestades hagiavalduse mahtu ja keerukust, on hageja vandeadvokaadist esindaja tunnihind ja ajakulu põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind määras 170 eurot 1 tund vastab praegusele turuhinnale ning ei ole ebamõistlikult suur. Hagejal on kulunud menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise kulud on TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud. Hageja on menetluskulude nimekirjas toonud välja, et hagejal on kulunud kohtunõude täitmisele 1 tund ja 30 minutit, so 255 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu ei ole põhjendatud. Kohus selgitab, et hagejal tekkis viidatud kulu seoses asjaoluga, et hagiavalduses esinesid puudused ning hagejal tuli seega hagiavaldust täpsustada. Kohtu hinnangul oleks ebaõige ja ebaõiglane jätta vastav kulu kostja kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohtunõude täitmise kulu tekkis seoses hagiavalduses esinenud puudustega, tuleb vastav kulu jätta kostjalt välja mõistmata selle põhjendamatuse tõttu. Kostja ei ole hageja menetluskuludele ega nende suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus määrab hageja õigusabikulude suuruseks 1982,50 eurot ning jätab viidatud summa kostja kanda. Hageja on kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus hageja õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlustele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 1982,50 eurot, mis mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. /Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.