Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või 1(8)

2-14-54140 kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus 23.06.2016 määrusega lõpetas J M pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas menetluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohus jättis usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmised teise järgu nõuded: Jrk nr

Võlausaldaja nimi

Tunnustatud nõude suurus (euro)

Saamata summa (euro)

Swedbank AS

26 641,72

26 641,72

Kohtutäitur Andrei Krek

2830,51

2830,51

AS SEB Pank

574,27

574,27

Bigbank AS

2524,25

2524,25

AS SEB Pank kohtule 23.09.2021 esitatud avalduses loobus oma nõudest summas 574,27 eurot J M vastu kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnikule pandi kohustuseks esitama kohtule kirjalik aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta 10. maiks. Esimese aruande esitamise tähtajaks oli 10.05.2017. 10.05.2017 ei olnud võlgnik aruannet esitanud, mistõttu andis kohus 20.02.2018 kirjaga võlgnikule tähtaja esitada aruanne hiljemalt 20 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest. Koos kirjaga edastas kohus võlgnikule usaldusisiku aruande vormi. Kohus tegi võlgnikule trahvihoiatuse usaldusisiku aruande esitamise kohustuse täitmata jätmise eest. Võlgnikule toimetati kohtunõude isiklikult kätte 21.02.2018. Võlgnik ei esitanud kohtule aruannet. Kohus määras kohtuistungi 12.04.2018. Võlgnik selgitas, et ei teinud väljamakseid võlausaldajatele. Ta on töötukassa arvel alates detsembrist 2014 ja pärast ei töötanud. Ta on üksikema, elab 4 lastega (vanim laps 19.aastane), saab üksikema toetust, laste isadust tuvastada ei soovi. Võlgnik tegeles töö otsimisega, kuid ei saanud leida. Elukutselt müüja. Võlgnikul on terviseprobleemid, puude tuvastamist on taotletud, kuid pole määratud. Kohus selgitas võlgnikule aruande esitamise kohustust, selgitas, et kohustuste rikkumise korral võib kohus mitte vabastada võlgadest. Kohus andis tähtaja aruande esitamiseks hiljemalt 14.05.2018. Võlgnik esitas 14.05.2018 kohtule aruande (dtl 250-252) periood 05.05.2017 – 11.05.2018. 10.05.2019 ei esitanud võlgnik aruannet. Kohus 04.06.2019 kirjaga andis võlgnikule tähtaja esitada aruande 14 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest. Võlgnik esitas aruande 17.06.2019 (dtl 281-283) periood 01.05.2018 - 07.06.2019. Edaspidi esitas võlgnik aruanded: 05.06.2020 (dtl 326-328) periood 08.06.2019 – 22.05.2020; 19.05.2021 (dtl 346-348) periood 23.05.2020 – 19.05.2021. 13.12.2022 (dtl 382-384) periood 20.05.2021 – 01.05.2022. 2(8)

2-14-54140 Kohus 05.12.2022 kirjaga küsis võlausaldajate AS Bigbank, AS Swedbank ja kohtutäitur Andrei Kreki seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta. Sama kirjaga andis kohus võlgnikule tähtaja esitada usaldusisiku lõpparuanne ja teatada kirjalikult oma soovist lõpetada kohustusest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas 13.12.2022 usaldusisiku aruande ja taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlausaldajad kohtutäitur Andrei Krek ja AS Bigbank ei ole kohtule seisukohti esitanud. Võlausaldaja AS Swedbank seisukoht Võlausaldaja Swedbank AS palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta ta täitmata kohustustest vabastamata. Võlausaldaja tunnustatud nõudest saamata jäänud nõue oli 26 641,72 eurot. Võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodil võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on märkinud, et töökoht puudub ning ainus sissetulek on peretoetus, töötutoetus ja muud töötukassa toetused, kokku 158,35 eurot kuus. Võlgnik on ka välja toonud oma kulud, milleks on üür 150 eurot, söök 150 eurot, ülalpeetavate kulud 300 eurot. Võlgnik mainib, et kulusid tasuvad võlgnik ise ja võlgniku ema. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul käinud tööl mõned korrad. Võlgnik on töötanud 28.05.2018 – 29.05.2018 ning sai Kaitseministeeriumist tasu 31.07.2020 ja 13.08.2020. Siiski ei ole võlgnik teeninud sissetulekut, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole täitnud oma kohustustest vabastamise menetluse kohustusi, kuna ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku majanduslik olukord ei ole eriti raske, kui võlgnik pole leidnud vajadust isegi igakuist sissetulekut teenida ning tööl käia. Järelikult on võlgnikul võimalik majanduslikult hakkama saada, kuid ei ole soovinud võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuna ei ole täiendavalt töötasu saanud. Võlgnik esitas kohtule võlgniku/usaldusisiku aruanded: 14.05.2018, 17.06.2019, 05.06.2020, 19.05.2021, 13.12.2022. Võlgniku viimane kohtule esitatud aruanne hõlmas perioodi 20.05.2021 kuni 01.05.2022. Võlgnik esitas kohtule aruandeid kohtu nõudmisel ning trahvihoiatuse saatmisel. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik suhtunud tõsiselt oma kohustustest vabastamise menetluse kohustustesse. Võlgnik on koos oma emaga tasunud igakuiseid kulutusi saades väga vähest toetust. Võlgnik ei ole sealjuures arvestanud võlausaldajate nõuetega ega näinud piisavalt vaeva võlausaldajate nõuete rahuldamiseks töötades tasuval töökohal. Samuti ei võlgnik esitanud aruandeid temale pandud kohustuse kohaselt, vaid kohus on täiendavalt pidanud aruandeid küsima. Seega võlgnik on käitunud ükskõikselt. Kohustustest vabastamata jätmise teiseks eelduseks on, et rikkumine oleks süüline. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt raskelt hooletult. Võlgnik ei ole enamus menetluse ajast sissetulekut teeninud. Seega on võlausaldaja hinnangul täidetud ka kohustustest vabastamata jätmise teine eeldus. Võlausaldaja hinnangul on täidetud ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldaja huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik 3(8)

2-14-54140 teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Siiski ei ole võlgnik võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi tegelemata mõistlikult tulutoova tegevusega ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Võlgniku ärakulamine Kohus kuulas võlgniku ära 23.04.2023 kohtuistungil (dtl 411-415). Võlgnik palub lõpetada menetlus ja vabastada ta võlgadest. Võlgnik selgitas, et menetluse jooksul ta tegeles töö otsimisega. Töötas üks kord ühel firmal abistas revisjoni teha. CV keskuses on tema avaldused, olid ka proovipäevad. Peamine eriala on müüja, muid erialasid ei ole. Tööd ei saanud leida, sest tal olid väikesed lapsed (ärakuulamise ajal 25, 23, 15 ja 13 aastat vana). Võlgnik on üksikema, kasvatab lapsi koos oma emaga. Laste põlvnemist tuvastada ei tahtnud. Perekond elas lastetoetusest. Praegu sellest ei jätku, saab toiduabi, linna abi. Võlgadest vabastamise menetluse jooksul ei töötanud, oli töötukassa arvel, proovis leida tööd. Võlgnikul on terviseprobleemid, mis takistavad töötamist täistööajaga. Võlgnik ei saa pikalt liikuda ega kaua seista. Osalise tööajaga töökohta väga raske leida. Võlgnik õpib täiskasvanute koolis (üksikud õppeained mittestatsionaarses õppes). Võlgnik andis ärakuulamisel vande pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel, millega võlgnik kinnitas, et kohtule esitatud andmed, mis on märgitud aruannetes kohustuste täitmise kohta on võlgnikule teadaolevalt õiged.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku taotlus tuleb rahuldada. Vabastada tuleb võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada kohustusest vabastamise menetlus. Vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-le 2 kohaldatakse enne FiMS-i jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. FiMS jõustus 01.07.2022. Kohus algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetluse 23.06.2016. Seega kohaldub avaldaja pankrotiavalduse menetlemisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadus (edaspidi PankrS). PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175. Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku vande all. Võlausaldaja ei soovinud olla kohtuistungil ära kuulatud. Vastuväite võlgniku kohustustest vabastamisele esitas võlausaldaja Swedbank AS.

4(8)

2-14-54140 PankrS § 175 lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4). Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku aruannete kohaselt ei olnud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel midagi maksnud võlausaldajatele. Kuna võlgnikul puudusid summad, mis kuuluks usaldusisikule üleandmisele, siis puudusid ka väljamaksed võlausaldajatele. Võlausaldaja Swedbank AS vastuse kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale väljamakseid teinud. Võlausaldaja ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Leiab, et võlgnik rikkus kohustusi tegelemata mõistlikult tulutoova tegevusega ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Võlausaldaja toob ka ette, et võlgnik tegutses vähemalt raskelt hooletult. Rikkus aruannete esitamise kohustuse (esitas peale kohtu nõudmist) ja polnud sissetulekut teeninud. Võlausaldajad kohtutäitur Andrei Krek ja Bigbank AS ei avaldanud oma seisukohti menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise suhtes. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisasju registreeritud, äriregistri andmetel ei ole taotleja seotud ühtegi ettevõtjaga. Võlgniku aruannetest nähtub, et menetluse kestel oli võlgnik töötu, töötas vaid mitu päeva. Võlgnikule koostati 29.09.2016 (dtl 255), 12.09.2017 (dtl 253-254) individuaalsed tööotsimiskavad, millest nähtub, et võlgnikul on töökogemus müüjana. Läbinud juuksuri koolitus. Klient pole valmis tegutsema FIE-na või OÜ-na juuksuri teenuste osutamiseks, isik on tunnistatud maksejõuetuna. Võlgnikule on vastunäidustatud tööd külmas, niiskes, tolmuruumis, värvide, keemiaainetega. Sobib ainult päevane töögraafik seoses laste kasvatamisega. 03.11.2020 koostatud tööotsimiskava (dtl 352) järgi võlgnikule on vastunäidustatud töö külmas, niiskes, tolmuruumis, värvide, keemiaainetega, kuna võlgnikul on astma. Võlgnik 01.08.2018 taotles töövõime hindamist. Eesti Töötukassa 22.03.2018 otsusega nr TVH/18/013585 (dtl 287-288) tuvastati, et töövõime ei ole vähenenud. Otsusest nähtub, et taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud veresoonte-, lihasluukonna ja sidekoe- ning hingamisteede haiguses. Taotlejal on koormustaluvuse languse ja jalgade valu tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, pikaajaline seismine, igapäeva- ning füüsilist pingutust nõudvad tegevused. Võlgnik on olnud töötuna Eesti Töötukassa arvel 30.05.2018 (dtl 285) kuni 10.06.2018. Töötukassa kaudu oli võetud tööle 28.05.2018 - 29.05.2018 ja 11.06.2018-12.06.2018 V AS-I. Alates 13.06.2018 võeti võlgnik töötuna arvele ja töötuna arvelolek lõpetati 31.08.2019 (dtl 329-330). Alates 01.09.2019 õppis võlgnik Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses statsionaarses õppes (dtl 332) õppekaval kergete rõivaste rätsep. Alates 27.10.2020 võeti võlgnik uuesti töötukassa arvele. Töötutoetus oli määratud alates 26.12.2020. a kuni 21.09.2021 (dtl 349-350). Võlgnik on osalenud tööharjutusel, pidevalt kandideeris erinevatele töökohtadele (dtl 256-260, 289-299, 331, 351).

5(8)

2-14-54140 Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul neli last, nendest seisuga 23.06.2016 olid kolm alaealised (sünniaastad 2000, 2008, 2010). Võlgniku pangakonto väljavõttest ja kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik sai arveldusarvele kohustustest vabastamise menetluse kestel Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad toetused (peretoetus, sotsiaaltoetus lapsele), Narva linna toetused ja Eesti Töötukassa toetused (sh koolituse stipendium ja sõidukulud). V AS maksis võlgnikule töötasu 46,27 eurot. Muid sissetulekuid võlgniku pangakontode väljavõttest ei nähtu. PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võimeid, oskusi ja terviseseisundit silmas pidades on võlgnik teinud pingutusi tööturul töö leidmiseks. Töö leidmist takistab võlgniku tervislik seisund ja asjaolu, et võlgnikul on mitu alaealist last. Võlgnik on tõendanud, et ta on tegelenud töö otsimisega, mis ei andnud tulemust. Võlgniku esitatud aruannetest ja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekud menetluse kestel moodustunud tervikuna erinevatest toetustest ja hüvitistest, millele seadusest tulenevalt (PankrS § 173 lg 5 ja TMS § 131 lg 1) sissenõuet pöörata ei saa ja mille arvelt ka võlausaldajate nõuete rahuldamist ei saa eeldada ega nõuda. Kohus ei tuvastanud, et võlgniku elustandard ja varaline seis erineks kohustusest vabastamise menetluses kohtule esitatud andmetest. Kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest ei nähtu põhjendamatuid väljaminekuid ja tõendite kogumis ei ole viiteid võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusele. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgniku poolt aruannete tähtaegselt esitamise kohustuse rikkumine ei ole niivõrd oluline, et jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik on aruanded koos sellele lisatud pangakontode väljavõtete ja muude vajalikke dokumentidega esitanud. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara.

6(8)

2-14-54140 Võlgnik on kohtu hinnangul PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas ning teinud mõistlikke pingutusi. Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majandusalguseks ning normaalseks sotsiaaleluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p 1 ja 2 ning lg 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1916, p 14, ja selles viidatud 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjas tuleb võlgnikku lugeda eriti raskes olukorras olevaks isikuks. Kohus, olles kaalutlenud võlausaldajate õiguste kaitset ning võlgniku käitumist ja olukorda, leiab, et võlgnik on oma võimete ja tervisliku seisundi kohaselt teinud kõik endast oleneva töö leidmiseks ja tulu saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad alused jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustusest vabastamisel lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega lõpeb ka usaldusisiku kohustuste täitmine (PankrS 172 lg 4). PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldaja Swedbank AS on osalenud menetluses oma töötaja kaudu, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldaja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneks võlausaldajale menetluskulud. Toimiku materjalidest ei nähtu ka teiste võlausaldajate võimalikud menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 7(8)

2-14-54140 PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.