Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise aeg ja viis
2-16-11122 17. oktoober 2016, Narva Pille Aver T T avaldus pankroti väljakuulutamiseks Avaldaja: võlgnik T T (isikukood XXX) Avaldaja esindaja: lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev (e-post: [email protected]) Ajutine pankrotihaldur: Hillar Villers (isikukood XXX, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, 41533 Jõhvi; tel 3376767, 5082311, elektronposti aadress: [email protected], pankrotihalduri tunnistus nr 651) Hagita menetlus 05.10.2016, avalikul kohtuistungil
Tsiviilasi nr 2-14-54140
määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut.
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2(9)
Tsiviilasi nr 2-14-54140
Võlgnik T T on esitanud kohtule avalduse füüsilise isiku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning ei suuda oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgnik on esitanud seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja Viru Maakohus 29.08.2016 määrusega algatas hagita menetlus T T avalduses pankroti väljakuulutamiseks ning nimetas ajutiseks halduriks Hillar Villers, kes esitas 26.09.2016 kohtule aruande.
I Võlgniku üldiseloomustus
AS Swedbank, konto nr. XXX (arvelduskonto), kontojääk seisuga 13.09.2016.a. oli
AS SEB Pank, konto nr. XXX (arvelduskonto), kontojääk seisuga 29.08.2016.a. oli 2,69 EUR ja konto nr. XXX (kogumishoius), kontojääk seisuga 29.08.2016.a. oli 0,75 EUR. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 25.08.2016 0,38 EUR. Nimetatud seis on muutunud, kuna võlgnik saab igakuiselt AS-ist Alexela Sillamäe töötasu 1 600,00 eurot (brutosumma, pankrotiavalduse alusel. Konto väljavõtte kohaselt on laekumised erinevates summades, kuna töölepingu kohaselt makstakse töötasu tunnitasu alusel), mida tal osaliselt on õigus TMS lubatud määras kasutada.
Tsiviilasi nr 2-14-54140
Võimalik ühisvara Võlgnik oli perioodil 23.04.1988-07.07.2008 ja on alates 07.05.2010.a. abielus I T (IK XXX). Abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Kinnistusraamatu andmetel on I T omandis kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr 3033209). Esmakanne kinnistusraamatusse on tehtud 02.05.2005.a. (so kui võlgnik ja I T olid abielus) ja eelduslikult on nimetatud kinnistu ühisvara, milline on jagamata. Selle, kas kinnistu on ühisvara või mitte selgitab pankrotihaldur välja edasise pankrotimenetluse käigus. Juhul, kui kinnistu on ühisvara, siis pankrotimenetluse käigus tuleks PankrS § 122 kohaselt esitada hagi ühisvara jagamiseks, eeldusel, et võlausaldajad finantseerivad vastavat hagimenetlust või annavad nõusoleku võtta menetluskulude katteks laenu. Käesolevas aruandes võlgniku vara koosseisus kinnistu võimalikku ühisvara osale vastavat väärtust ei arvestata. Kokkuvõtte: Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab T T vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks igakuiselt laekuv töötasu netosummas ca 900 -1200 EUR (sh summa millele ei saa sissenõuet pöörata). III Võlgniku teadaolevad kohustused Ajutine haldur on tuginedes ajutise halduri poolt kogutud andmetele välja selgitanud, et võlgnikul on aruande koostamise seisuga alljärgnevad kohustused.
Laenujääk intressiga, EUR 4 405 2 176 3 314 8 056 1 920 2 800
4(9)
Tsiviilasi nr 2-14-54140
28, 10001 Tallinn Creditstar Estonia AS, asukoht Lõõtsa 5, 11415 Tallinn Express Credit AS, asukoht Rävala pst 8c, Tallinn 10143 Placet Group OÜ (SMS Money), asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn Placet Group OÜ (SMS Raha), asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn IPF Digital Estonia OÜ (Credit24), asukoht Lõõtsa 5 (VIII korrus), 11415, Tallinn Credit.ee OÜ, asukoht F. Tuglase tn 19, Tartu, 51014 Ziip OÜ, asukoht Lõõtsa 5 Tallinn 11415 ON24 AS, asukoht Tallinna 86, 71073 Viljandi vald Viljandimaa PC Finance OÜ (Credito), asukoht Pirita tee 20, Tallinn 10127 Nordic Hypo AS, asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn Kokku:
1 081
1 344
2 544
1 274
1 921
4 200 37 502
Kokkuvõte: Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 43 788,19 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, täituritasude, vms. arvelt.
5(9)
Tsiviilasi nr 2-14-54140
Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetus tekkinud sellest, et seoses majanduslike raskustega ei suutnud teenindada võetud laene ja pidevalt refinantseeris laenumakseid uute laenudega. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik ei ole seoses piisavate alaliste sissetulekute puudumisega olnud võimeline oma kohustusi täitma. Olemasolevaid kohustusi on võlgnik täitnud uute laenude arvelt. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2009 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. VII Muud tähelepanekud ja ettepanekud Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi. VIII Kokkuvõte PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. T T on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja oma avalduses on T T kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Pankrotihaldur on seisukohal, et kohus peab T T pankroti välja kuulutama. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Käesolevas pankrotimenetluses esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kulude aruande, kus on kajastatud ülesannete täitmiseks kulutatud 5,5 tundi, arvestusega 95 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 522,50 eurot, ja kulude katteks 20 eurot, kokku 542,50 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks summas 108,50 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. 6(9)
Tsiviilasi nr 2-14-54140
Hillar Villers tegutseb pankrotihaldurina läbi JeweLex Advokaadibüroo OÜ. Lähtudes eeltoodust palub ajutine haldur välja kuulutada T T pankrot, nimetada T T pankrotihalduriks Hillar Villers, määrata ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele. Tasu summas 651 eurot koos käibemaksuga palub ajutine haldur välja mõista võlgnikult. Samuti palub ajutine haldur määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. IX Ajutise pankrotihalduri kulude aruanne
26.09.2016
1,0
26.09.2016
2,5
05.10.2016
0,5
Töö sisu tutvumine pankrotiavaldusega ja selle lisadega, päringute koostamine ajutises menetluses laekunud dokumentide analüüs, andmete kogumine, saadud dokumentide analüüs Aruande koostamine, komplekteerimine, kohtule esitamine Kohtuistungist osavõtt
Kokku 5,5 tundi, tunnitasuga à 95,00 eurot.
Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, ajutise halduri aruandega ja tsiviilasja toimiku teiste materjalidega, kuulanud ära avaldajat, leiab, et füüsilise isiku T T pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi lühend PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet, kuid kohustusi on kokku 43788,19 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud.
7(9)
Tsiviilasi nr 2-14-54140
PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul reaalne vara kohustuste täitmiseks, võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Lähtudes eeltoodust esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks, kuid kuna avaldaja (võlgnik) esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus füüsilise isiku T T pankroti välja. PankrS § 29 lg-s 2 sätestatud aluseid antud juhul ei esine. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 17. oktoobril 2016, kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers, kes esitas kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 03. novembril 2016 kell 10.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks pankrotivara nimekiri.
PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 8(9)
Tsiviilasi nr 2-14-54140
lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 5,5 tundi ja nimetas tunnitasu määraks 95 eurot. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 5,5 töötunni eest 522,50 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (büroo-, side-, autokulud) suuruseks märgib ajutine haldur 20 eurot. Ajutine haldur palub kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le. Kuna kohus kuulutab välja T T pankrot ning ei lõpeta menetlust raugemisega, ei kuulu rahuldamisele ajutise halduri taotlus tema tasu määramisest riigi vahenditest. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud T T pankrotivarast.
PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.