lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-16271/16

Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 23.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-16271/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5810
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ11028941Levercode OÜ12334812Maakri Kvartal OÜ12875815

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16271

Tsiviilasi

Visioncraft osaühingu pankrotiavaldus

Menetlusosalised esindajad, pankrotihaldur

ja

nende võlgnik Visioncraft osaühing (registrikood 14723848, ajutine aadress Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn, e-post xxx); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige X (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post xxx); võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG, aadress Kentmanni 6, 10116 Tallinn, epost [email protected]); ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok osaühing, aadress Estonia pst 1, Tallinn 10143, epost [email protected]).

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada menetlus Visioncraft osaühingu pankroti väljakuulutamiseks, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist pankrotihaldurit Oliver Ennokit likvideerima Visioncraft osaühing kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
3.Määrata Visioncraft osaühingu ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennokile tasu summas 1870 eurot (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend), millele lisandub käibemaks summas 411.40 eurot (nelisada üksteist eurot ja 40 senti), kokku 2281.40 eurot (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend üks eurot ja 40 senti).
4.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Hüvitada riigi vahenditest Visioncraft osaühingu ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennokile tasu osaliselt, summas 820 (kaheksasada kakskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks summas 180.40 eurot (ükssada kaheksakümmend eurot ja 40 senti), kokku 1000.40 eurot (üks tuhat eurot ja 40 senti) ning kanda see üle Pankrotihalduribüroo Ennok osaühingu arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX.

2-23-16271

5.Ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasu summas 1050 eurot (üks tuhat viiskümmend), millele lisandub käibemaks 231 eurot (kakssada kolmkümmend üks), kokku 1281 eurot (üks tuhat kakssada kaheksakümmend üks) mõista välja Visioncraft osaühingult.
6.Teade menetluse lõpetamise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, kohtumäärus saata menetlusosalistele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.
7.Saata käesolev kohtumäärus peale jõustumist kohtumääruse resolutsiooni punkti 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.Visioncraft osaühing (edaspidi OÜ) esitas kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus pöördumatult lõppenud ning võlgniku kohustused ületavad võlgniku varade väärtust. Võlgniku omanik läbi emaettevõtte on Y ning seoses Y’ile esitatud kahtlustusega on võlgniku edasine äritegevus muutunud võimatuks, kuna koostööpartneritel puudub äriühingu vastu usaldus. Senised koostööpartnerid on koostöö lõpetanud, uute koostööpartnerite leidmine on ebaõnnestunud. Lisaks on võlgnikul nõuded enda emaettevõtte vastu, millel on samadel põhjustel majanduslikud raskused ning võlgnik hindab endale kuuluvaid nõudeid perspektiivituteks. Võlgnik on seisukohal, et tema varade (ehk võlgnikule kuuluvate nõuete) reaalne väärtus on 0 eurot või sellele lähedane summa. Võlgnikul on võlgnevused tarnijatele 19 534 eurot, töövõtjatele 391 305.15 eurot ning maksuvõlg 261 961.44 eurot.
2.04.12.2023 määrusega võttis Harju Maakohus Visioncraft osaühingu pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki.
3.Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule oma aruande. Visioncraft OÜ, registrikood 14723848, on äriregistrisse kantud 15.05.2019. Alates 15.05.2019 on võlgniku ainuosanik Levercode OÜ, osa nimiväärtusega 2500 eurot. Osaühingu osakapital on 2500 eurot. Vastavalt äriregistri andmetele on võlgniku tegevusalaks „Arvutialased konsultatsioonid“. Võlgniku viimane registripidajale esitatud majandusaasta aruanne on 2022. a kohta. Kommertspandid võlgniku vallasvarale äriregistri andmetel puuduvad. Visioncraft OÜ asutati 15.05.2019 eesmärgiga osutada arvutialaste konsultatsioonide-, tarkvaraarenduse-, veebidisaini-, IT tootearenduse- ja klienditoe teenuseid peamiselt omanikuga (Y) seotud ettevõtetele nii Eestis kui välismaal. Lisaks arendati Visioncraftis EAS toetusega Eesti elamusturismi teenuste vahendamise platvormi Travelguider.

2-23-16271 Ajutine pankrotihaldur on esitanud võlgniku juhatuse liikmele teabenõude, milles palus võlgnikul muu hulgas esitada seletuskirja maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta, varade ja kohustuste nimekirjad, bilansid ja kasumiaruanded, pearaamatu väljavõtted, juhatuse, nõukogu ja üldkoosoleku otsused, 5 aasta tehingud põhivaraga ja muud suuremad tehingud, kassa dokumendid, andmed kinnisvara, töötajate, teistele isikutele kuuluva vara jms kohta. 18.12.2023. a edastas võlgnik vastuse pankrotihalduri teabenõudele koos lisadega. Teabenõude vastusele oli lisamata viimase 2 aasta pearaamatu väljavõte ja viimase kolme majandusaasta kvartaalsed bilansid ja kasumiaruanded. 02.01.2024. a edastas võlgnik pearaamatu väljavõtte 2022 ja 2023. a kohta. Aruande esitamise seisuga ei ole võlgnik ajutisele pankrotihaldurile esitanud viimase kolme majandusaasta kvartaalseid bilansse ja kasumiaruandeid. Teabenõude vastuses maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste osas märgib võlgnik, et 2022 kevadel hakkasid omanikule kuuluval ettevõttel Dag Corporation Ltd ilmnema raskused tellitud IT arendusteenuste eest osutatud arvete tähtajalise tasumisega nii Visioncraft OÜ-le kui emaettevõtte Levercode OÜ-le ja teistele tütarettevõtetele. Visioncraftil oli eelnevate aastatega õnneks piisavalt jaotamata tegevuskasumit ja ajutine arvete tasumise hilinemine äritegevuse jätkumist ega maksukäitumist ei häirinud. Aprillikuu arved laekusid DagCorporation Ltd-lt kaks kuud peale määratud makse tähtaega. Maikuu eest esitas Visioncraft Dag Corporation Ltdle kokku u 130 000 euro ulatuses teenuse arveid, millest tasuti paraku vaid üks ~19 000 eurone arve ja seegi suure hilinemisega. Kogu selle perioodi ajal oli omaniku poolne lubadus arvete tasumine taas järje peale saada ja selle kokkuleppe alusel jätkus ka edasine teenuse osutamine. Kahjuks jäigi see 03.08.2022 laekunud summa viimaseks ja Dag Corporation võlgnevus augusti lõpuks Visioncraft OÜ-le oli kasvanud ~400 tuhande euroni. Visioncraft lõpetas Dag Corporation Ltd-le teenuse osutamise ja suunas vabanenud arendusressursi Hollandi koostööpartneri IT projektidele. Omanik tegeles aktiivselt võlgnevuse likvideerimise võimaluste otsimisega, kuid tulutult ja bilansist kanti need lõpuks maha kui ebatõenäoliselt laekuvad arved. Kuna omanikule kuuluv ettevõte DagCorporation Ltd oli võlgu jäänud ka Visioncrafti emaettevõttele Levercode OÜ-le, siis 2022. a sügiseks oli käes olukord, kus emaettevõte oli sattunud üha süvenevasse makseraskusesse ja tütarettevõtetel tuli võtta oma kanda ka mitmeid emaettevõtte kulutusi (nt kontoripinna rent) taaskord omaniku lubadustele tuginedes, et kõik kulutused makstakse tagasi. Paralleelselt tekkis probleem omanikuga seotud ettevõtete pangakontode sulgemisega, mille põhjust pangad ei ole kohustatud teavitama. See tegi igapäevase äritegevuse keerulisemaks aga õnnestus siiski arveldusarve nt. Revolut-is avada. Mingil hetkel suleti ka see konto ja Tartu Hoiu- ja Laenuühistu konto suleti maksuvõla tõttu Maksu- ja Tolliameti poolt 22.08.2023. Pangakontode sulgemise võimalik põhjus sai selgemaks sügisel 2022. a, kui oktoobris esitati omaniku ja tema kaaspartneri vastu kriminaalsüüdistus ning nad jäid uurimiseks 2 kuuks vahi alla. Kõikides omanikega seotud ettevõtetes teostati läbiotsimine ja viidi kaasa hulgaliselt töövahendeid koos igapäevaseks arenduseks olulise info ja programmidega. See oli kogu grupi ettevõtete kollektiivile suur šokk ja sellest tulenevalt oli ka järjest raskem pakkuda teenust koostööpartneritele nii Eestis kui väljaspool. Omaniku suhtes algatatud kriminaalmenetluse tõttu oli kõikide tema ettevõtete majandustegevused oluliselt takistatud ja töölepingus kokkulepitud töösuhete jätkamine kokkulepitud tingimustel ei olnud samuti enam võimalik. Lisaks suurele mainekahjule oli Visioncraft OÜ emaettevõte sattunud maksejõuetuse olukorda ja 2022. a. oktoobri lõpus teatas Levercode OÜ 21 töötaja kollektiivsest koondamisest. Selle tulemusena lõpetati Levercode OÜ-s 2022. a novembris kõik töölepingud ja Visioncraft OÜ sai

2-23-16271 taaskord finantsilise paugu mittelaekuvate arvete näol. Sellel hetkel oli Visioncraft OÜ ainus lootus jätkata koostööd Hollandi koostööpartneriga. Paralleelselt sai otsitud koostöövõimalusi IT projektide arendamiseks ka Eestist aga majanduskriisi mõjul on paljud arendusprojektid kas suletud, peatatud või edasi lükatud. Seega märkimisväärset lisasissetulekut ei olnud võimalik operatiivselt leida ja miniprojektid ei ole suure kulubaasi tõttu jätkusuutlikud. Kuni 2023. a kevadeni sujus koostöö Hollandiga hästi, kuid siis tekkisid ka seal ootamatud probleemid ja teenusarvete maksed hakkasid viibima. Suveks oli olukord jõudnud analoogsesse seisu nagu DagCorporation’iga aasta tagasi, et räägiti esialgu ajutistest raskustest, mis lõpuks jõudsid ikkagi punkti, et ei suudetud vanu arveid tasuda ja koostöö/arendamine tuli peatada. 05.07.2023 lõpetas Hollandi partner koostöölepingu ja likvideeris ettevõtte. Omanik palus veel pisut kannatada, et äkki õnnestub olukord mingil määral lahendada. Mingid väikesed summad õnnestus vahepeal ka saada ja see aitas küll palkade võlgnevust vähendada aga riigimaksudeks sellest ei piisanud. Käivitatud sai nii kulude kahandamise projekt kui põhivara müük töölistele, mis vähendas taas pisut võlakoormat aga ei suutnud katta tekkinud suurt võlgnevust. Kõige tulemusena oli Visioncraft OÜ muutunud maksejõuetuks ja juuli lõpus tuli vastu võtta kurb/karm otsus töötajate kollektiivseks koondamiseks. Kuna kollektiivse koondamise puhul tuleb 1 kuu oodata siis tööl keegi ei käinud, kuid rahaline kulu tiksus ikkagi. Omanik andis taas lootust, et suudab maksimaalselt paari kuuga töötajatele palgarahad ikkagi Hollandist välja ajada. Kui see aeg oli möödas ja rahasid ei olnud ikkagi õnnestunud saada, tuli järgmine otsus vastu võtta ja selleks oli pankrotiotsus, et korralikult oma tööd teinud töötajad saaks võimaluse mingigi lõpparve saada läbi Töötukassa poolse pankrotihüvitise. Aruande kohaselt on võlgnikul tarnijatele tasumata nõudeid kogusummas 19 534 eurot, võlad töötajatele 391 305.15 eurot (bruto) ja 283 991.69 eurot (neto), maksuvõlad 261 961.44 eurot ja muud võlad 154 049.40 eurot (sh võlgnevus osanikule). Võlgnik märgib vastuses halduri teabenõudele, et kõik ettevõtte töötajad (22 töötajat) on koondatud seisuga 24.08.2023. Töötajate töölepingud on üles öelda erakorraliselt majanduslikel põhjustel, võttes aluseks töölepingu seaduse § 90 lõige 1. Vastavalt Töötukassa juhatuse otsusele on vastavalt TLS § 103 lg 2 kollektiivse ülesütlemise jõustumise päev 07.09.2023. Teabenõude vastuse kohaselt võlgnikul põhivara puudub. Osa varast (tööarvutid) sai müüdud ja/või tasaarveldatud töötajate lõpparvel, et vähendada ettevõtte võlgnevust töötaja ees, kuna toimus n.ö rahatu koondamine. Osa põhivarast ja enamus väikevahendeid jäi pandivaraks Maakri Kvartal OÜ-le kontori üürivõla katteks. Osa vara on üürileandja Maakri Kvartal OÜ suutnud realiseerida ja selle kohta on arved vormistatud. Viimase 5 aasta põhivaraga tehtud tehingute ja muude suuremate tehingute osas toob võlgnik välja, et põhivaraks oli kontorisisustus (mööbel, tehnika), mis oli kas müüdud uuele rentnikule aadressil Maakri 19 või läks rendivõla tasumiseks ning arvutid ja arvutitehnika, mis oli kas müüdud töötajatele koondamisel või maha kantud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et üürileping Maakri 19 bürooruumide rentimiseks on sõlmitud võlgniku osaniku Levercode OÜ (registrikood 12334812) ja Maakri Kvartal OÜ (registrikood 12875815) vahel. Võlgniku ja Levercode OÜ vahel on 18.05.2020 sõlmitud äriruumide allüürileping Maakri 19 paikneval kinnistul asuvates ärihoonetes paikneva bürooruumide rentimiseks. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt oli sõlmimisel äriruumide üürileping Maakri 19 bürooruumide rentimiseks võlgniku ja Maakri Kvartal OÜ vahel peale seda kui Levercode OÜ ja Maakri Kvartal OÜ vahel sõlmitud üürileping lõpeb (05.05.2023). Üürileandja kinnitusel oli teadaolevalt kõik vara üüritud ruumides üürnikule kuuluv ning selles osas kohaldati pandiõigust ja realiseerimist üürinõuete katteks.

2-23-16271 Kolmandatele isikutele kuuluvast võimalikust varast ei olnud üürileandjat teavitatud. Üürileandja pandiõigus on eesõigusnõue ning selle rahuldamine ei kahjusta teiste võlausaldajate huve. Realiseerimata kontori sisustuse väärtus on mõnisada eurot. Üürileandja nõuet ei ole võimalik pandieseme arvelt täies ulatuses rahuldada. Viimase 2 aasta juhatuse, nõukogu ja üldkoosoleku otsuste osas toob võlgnik välja, et omanik ja tema äripartner osalesid ise aktiivselt juhtimises ja otsused on enamasti liikunud e-posti ja sisemise suhtluskanali Slack’i kaudu. Ettevõte selliseid tehinguid ei teinud, mis vajaks nõukogu otsust. Lisaks eelpool märgitule on võlgnik teabenõude vastuses ja sellele lisatud lisades avaldanud järgmist. 22.09.2023 sõlmisid võlgnik (Loovutaja) ja SmartLab Group OÜ (Saaja) intellektuaalse omandi loovutamise/üleandmise lepingu, mille kohaselt võlgnikule kuulub intellektuaalne omand: Domeen www.travelguider.ee, turismiteenuste broneerimissüsteemi „Travelguider“ tarkvara IP, disainid ja kõik muud „Travelguider“ intellektuaalse omandiga seotud õigused, sh projekti juhendmaterjalid. Loovutaja loovutab ja annab üle kogu oma intellektuaalse omandi õiguse ja omandiõiguse, mis on nendega seotud õigused, hüved ja huvid, saajale. Lepingu tingimuste ja tasu osas on pooled kokku leppinud, et seoses loovutaja äritegevuse raugemisega ja eesmärgiga tagada „travelguider“ projekti lõpuni arendamine saaja poolt vastavalt loovutaja ja EAS-i vahel sõlmitud Inguider-digitaalne turismiteenuste haldamisja müügiplatvormi projekti lepingu tingimustele, saajale loovutamise eest tasu ei rakendata. Seoses nimetatud intellektuaalse omandi loovutamise/üleandmisega, annab võlgniku osanik Levercode OÜ nõusoleku võlgniku juhatuse liikmele poolelioleva EAS projekti „Inguider“ (kaubamärk Travelguider) kohustusteta loovutamise teisele äriettevõttele. Seejärel on 10.10.2023 sõlmitud Sihtasutus Tartu 2024, võlgniku ja Travelguider OÜ vahel toetuse andmise ja projekti produktsioonilepingu lisa 1, millest nähtub, et võlgnik annab üle ja Travelguider OÜ võtab üle projekti Travelguider elluviimise koos kõigi lepingust tulenevate õiguste ja kohustustega ja Sihtasutus Tartu 2024 maksab toetused edaspidi Travelguiderile. Tulenevalt 22.09.2023 sõlmitud intellektuaalse omandi loovutamise/üleandmise lepingule palus ajutine pankrotihaldur võlgnikul täpsustada, kas mainitud lepingu sõlmimiseks on olemas EAS-is nõusolek. Võlgniku antud selgituste kohaselt Travelguideri projektijuht kontakteerus EAS-ga ja sai kinnituse, et peale 03.08.2023 peetud Visioncraft/EAS ühist koosolekut, kus võlgnik andis ülevaate olukorra muutumisest (Visioncrafti äritegevuse lõppemisest) ja arutas edasist plaani (jätta projekti taotleja muutmata aga muuta IP omanik), muutis EAS projekti dokumentatsioonis projekti IP omaniku ümber Visioncraft OÜ-lt Travelguider OÜ-le. Selle muudatuse kinnituseks on ka lühiselgitus EAS-le esitatavas projekti vaheraportis, mis on EASi poolt ka kinnitatud. Võlgniku antud selgitustele lisas võlgnik väljavõtte EAS vaheraportist. Võlgnik on esitanud ajutisele pankrotihaldurile varade nimekirja (nõuded), mille kohaselt on nõuded ostjate vastu (Nord Media Group) 486 eurot; ettemaks tarnijatele (Forus Haldus OÜ) 795.96 eurot; muud nõuded 55 163.07 eurot (võlgnik on tunnistanud antud nõuded ebatõenäoliselt laekuvateks); põhivara 0 eurot (teabenõude vastuse kohaselt võlgnikul põhivara enam ei ole). Võlgniku 05.12.2023 bilansi kohaselt võlgnikul vara puudub (varaks olnud nõuded on maha kantud, kui ebatõenäoliselt laekuvad). Võlgniku 05.12.2023 bilansi kohaselt on võlgnikul vara 93 840 eurot: käibevara – 53 703 eurot; raha – 18 eurot; nõuded ja ettemaksed – 55 163.07 eurot; ettemaks tarnijatele 1592 eurot; põhivara – 40 137 eurot, materiaalsed põhivarad – 40 137 eurot.

2-23-16271 Võlgniku juhatuse liikme antud selgituste kohaselt on võlgnikul nõuded enda koostööpartnerite vastu - Dag Corporation Ltd võlgnevus ca 400 000 eurot ja Hollandi koostööpartneri võlgnevus. Antud nõuded ei kajastu võlgniku bilansis seetõttu, et võlgnik on need nõuded maha kandnud kui ebatõenäoliselt laekuvad nõuded. Teabenõude vastuses märgib võlgnik, et osa põhivarast sai müüdud ja/või tasaarveldatud töötajate lõpparvel ning osa põhivarast ja enamus väikevahendeid jäi pandivaraks Maakri Kvartal OÜ-le kontori üürivõla katteks. Osa vara on üürileandja Maakri Kvartal OÜ suutnud realiseerida ja selle kohta on arved vormistatud. Võlaõigusseaduse § 305 lg 1 kohaselt kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Üürileandjal on vastav nõue kõikide varade suhtes, kui ei ole teavitatud kolmandatele isikutele kuuluva vara olemasolust. Ajutine pankrotihaldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse. Võlgnik omas arvelduskontot AS-is SEB Pank, mille jääk on 11.12.2023 seisuga on 0.00 eurot. Võlgnik omab Revolut arvelduskontot, mille jääk on 0.00 eurot. Võlgniku arvelduskontodelt nähtuvad ettevõtlusega seotud kulude tegemised, arvete tasumised, maksed Maksu-ja Tolliametile, töötasu tasumised töötajatele jne. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei nähtu pangakontolt võlgniku majandustegevusega mitteseotud väljamaksete tegemine. Võlgniku nimele ei ole liiklusregistrisse kantud liiklusvahendeid. Võlgniku nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara käesoleval hetkel ei kuulu ja pole kunagi kuulunud. Võlgniku 05.12.2023. a bilansi kohaselt võlgnikul vara puudub (varaks olnud nõuded on maha kantud, kui ebatõenäoliselt laekuvad). Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 981 328 eurot. Võlgnikul on täitmata jäänud kohustused tarnijate ees kogusummas 19 534 eurot. Lisaks on võlgnikul täitmata jäänud kohustused töötajate ees summas 391 305.15 eurot (bruto) ja 283 991.69 eurot (neto), maksuvõlad 261 961.44 eurot ja muud võlad 154 049.40 eurot (sh võlgnevus osanikule). Maksu- ja Tolliameti 07.12.2023 esitatud andmete kohaselt Visioncraft OÜ suhtes Maksu- ja Tolliamet ei ole teinud maksuotsuseid. Käesoleval ajal maksumenetlusi läbi ei viida ja esitamata deklaratsioone ei ole. Ettemaksukonto saldo on 0 eurot. Saldoteatise kohaselt on võlgnikul 07.12.2023 seisuga nõuete saldo kokku 243 326.44 eurot ja arvestuslik intress 24 037.45 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 06.12.2023 vastuse kohaselt täitemenetluse registris andmed puuduvad. Aruande kohaselt olid võlgniku majanduslikud näitajad head kuni aastani 2022. Aastal 2023 muutus omakapital negatiivseks ehk omakapital ei vastanud seaduse nõuetele. 31.12.2021 seisuga oli võlgnikul vara kokku 597 543 eurot, kohustused kokku 317 366 eurot, kasum 107 488 eurot ja omakapital (netovara) 280 177 eurot. 31.12.2022 seisuga oli vara 430 291 eurot, kohustused 345 218 eurot, omakapital (netovara) 85 073 eurot ja kahjum 195 104 eurot. 05.12.2023 seisuga oli vara 93 840 eurot, kohustusi 981 328 eurot, kasum -1 065 756 eurot ja omakapital (netovara) -1 075 168 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud.

2-23-16271 Vara tagasivõitmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Tööarvutite müügil ja tasaarvestusel töötajate nõuetega võivad esineda tagasivõitmise koosseisu tunnused, kuid menetluse läbiviimine ei ole majanduslikult otstarbekas seoses kasutatud arvutustehnika väikese turuväärtusega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi võlausaldajate ees summas 981 328 eurot, kuid puudub igasugune vara, mille arvelt täita täitmata jäänud kohustusi. Võlgniku antud selgituste kohaselt võlgnikul põhivara enam ei ole. Osa varast sai müüdud ja/või tasaarveldatud töötajate lõpparvel, et vähendada ettevõtte võlgnevust töötaja ees. Osa põhivarast ja enamus väikevahendeid jäi pandivaraks Maakri Kvartal OÜ-le kontori rendivõla katteks. Võlgnik on pankrotiavalduses selgitanud, et on muutunud püsivalt maksejõuetuks, kuna seoses omanikule ja tegelikule kasusaajale Yle esitatud kahtlustusega on võlgniku edasine äritegevus muutunud võimatuks, kuna koostööpartneritel puudub äriühingu vastu usaldus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus tekkinud Yle esitatud kriminaalsüüdistuse tõttu. Ka võlgnik on märkinud, et võlgnik asutati eesmärgiga osutada arvutialaste konsultatsioonide-, tarkvaraarenduse-, veebidisaini-, IT tootearenduse- ja klienditoe teenuseid peamiselt omanikuga (Y) seotud ettevõtetele nii Eestis kui välismaal. Seetõttu on katkenud igasugune koostöö teiste koostööparteritega. Võlgniku pankrotiavalduses avaldatud andmete kohaselt on võlgniku majandustegevus pöördumatult lõppenud ning võlgniku kohustused ületavad võlgniku varade väärtust. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis suvel 2023. a, kui võlgnik koondas kõik töötajad ja võlgniku majandustegevus lõppes. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on võlgniku tegeliku kasusaaja ja omaniku Yga seotud kahtlased tehingud. Y arendas „Dagcoini“ nimelist krüptovaluutat, kuid võeti oktoobris 2022. a vahi alla, sest Keskkriminaalpolitsei kahtlustab eeltoodud isikut investeerimiskelmuses. Kahtlustuse kohaselt esitasid mehed valeandmeid, et müüa enda loodud „dagcoini“ ning teenisid seeläbi ligi 8 miljonit eurot. Võlgnik on üks seitsmest Eestis registreeritud äriühingust, milles Yle kuuluv OÜ Levercode omab osalust ning mis tegelesid omanikule teenuste osutamise ning tarkvara arendamisega. Kuna omanik sai kahtlustuse investeerimiskelmuses, siis lõpetasid partnerid koostöö võlgnikuga ning majandustegevuse lõppemine tõi kaasa kõikide töötajate koondamise ja võimatuse tasuda võetud kohustusi. Seega on otseseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu (äritegevuse lõppemine seoses äriplaani nurjumisega), kuid kaudselt on maksejõuetuse põhjusteks omaniku tegevus, millel on õiguskaitseorganite hinnangul kuriteo tunnused. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Arvestades eeltoodut võiks halduri hinnangul deposiidi suurus olla 3000 eurot. Ajutise pankrotihalduri tasu

2-23-16271 Ajutine pankrotihaldur kulutas PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlakstegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ta järgmisi toiminguid: - koostas ja esitas teabenõude võlgnikule; - koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse; - töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid; - tutvus võlgniku registriandmetega, töötles pangakontode andmeid; - tutvus võlgniku esitatud teabenõude vastustega ja koostas täiendavad päringud; - analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande. Arvestades ajutise halduri tasu suuruseks 110 eurot tund, palub ajutine pankrotihaldur välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 1870 eurot (110 x 17), mille palub välja maksta Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (pangakonto XXXXXXXXXXXXXX). Kuna Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub summale käibemaks 411.40 eurot. Kokku teeb see 2281.40 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 1122 eurot (17x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palub haldur riigi vahenditest hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180.40 eurot, kokku 1000.40 eurot, halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419) kasuks, mis maksta välja halduri büroo pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX.

4.Kohus tegi 12.02.2024 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Visioncraft OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3000 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kõnealuse summa maksmise soovi ei ole käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud.
5.07.03.2024 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele Visioncraft OÜ pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 26.03.2024 vastuse kohaselt ei esita maksejõuetuse teenistus ettepanekut algatada Visioncraft OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi.

II Kohtu põhjendused

6.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-23-16271 PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

7.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
8.Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
9.Maksejõuetuse tuvastamine Ajutine pankrotihaldur on 12.01.2024 esitanud kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnikul tarnijatele tasumata nõudeid kogusummas 19 534 eurot, võlad töötajatele 391 305.15 eurot (bruto) ja 283 991.69 eurot (neto), maksuvõlad 261 961.44 eurot ja muud võlad 154 049.40 eurot (sh võlgnevus osanikule). Võlgnik märgib vastuses halduri teabenõudele, et kõik ettevõtte töötajad (22 töötajat) on koondatud seisuga 24.08.2023. Vastavalt Töötukassa juhatuse otsusele on TLS § 103 lg 2 alusel kollektiivse ülesütlemise jõustumise päev 07.09.2023. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 981 328 eurot. Võlgnik on esitanud ajutisele pankrotihaldurile varade nimekirja (nõuded), mille kohaselt on nõuded ostjate vastu (Nord Media Group) 486 eurot; ettemaks tarnijatele (Forus Haldus OÜ) 795.96 eurot; muud nõuded 55 163.07 eurot (võlgnik on tunnistanud antud nõuded ebatõenäoliselt laekuvateks); põhivara 0 eurot (teabenõude vastuse kohaselt võlgnikul põhivara enam ei ole). Võlgniku 05.12.2023 bilansi kohaselt võlgnikul vara puudub (varaks olnud nõuded on maha kantud, kui ebatõenäoliselt laekuvad). Võlgniku juhatuse liikme antud selgituste kohaselt on võlgnikul nõuded enda koostööpartnerite Dag Corporation Ltd vastu võlgnevuse ca 400 000 eurot nõudes ja Hollandi koostööpartneri vastu võlgnevus. 05.07.2023 lõpetas Hollandi partner koostöölepingu ja likvideeris ettevõtte. Antud nõuded ei kajastu võlgniku bilansis seetõttu, et võlgnik on need nõuded maha kandnud kui ebatõenäoliselt laekuvad nõuded. Võlgniku nimele ei ole liiklusregistrisse kantud liiklusvahendeid. Võlgniku nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara käesoleval hetkel ei kuulu ja pole kunagi kuulunud. Aruande kohaselt olid võlgniku majanduslikud näitajad head kuni aastani 2022. Aastal 2023 muutus omakapital negatiivseks ehk omakapital ei vasta seaduse nõuetele. 31.12.2021 seisuga oli võlgnikul vara kokku 597 543 eurot, kohustused kokku 317 366 eurot, kasum 107 488 eurot ja omakapital (netovara) 280 177 eurot. 31.12.2022 seisuga oli vara 430 291 eurot, kohustused

2-23-16271 345 218 eurot, omakapital (netovara) 85 073 eurot ja kahjum 195 104 eurot. 05.12.2023 seisuga oli vara 93 840 eurot, kohustusi 981 328 eurot, kasum -1 065 756 eurot ja omakapital (netovara) -1 075 168 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 981 328 eurot ja võlgniku vara ei ole piisav võlausaldajate kogu nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude kandmiseks ning võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

10.Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine
10.1.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis.
10.2.Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus pöördumatult lõppenud ning võlgniku kohustused ületavad võlgniku varade väärtust. Võlgniku omanik on läbi emaettevõtte Y, kellele kriminaalasjas esitatud kahtlustuse tõttu on võlgniku edasine äritegevus muutunud võimatuks, kuna koostööpartneritel puudub äriühingu vastu usaldus. Senised koostööpartnerid on koostöö lõpetanud, uute koostööpartnerite leidmine on ebaõnnestunud. Lisaks on võlgnikul nõuded enda emaettevõtte vastu, millel on samadel põhjustel majanduslikud raskused ning võlgnik hindab endale kuuluvaid nõudeid perspektiivituteks. Võlgnik on seisukohal, et tema varade (ehk võlgnikult kuuluvate nõuete) reaalne väärtus on 0 eurot või sellele lähedane summa. Võlgnikul on võlgnevused tarnijatele 19 534 eurot, töövõtjatele 391 305.15 eurot ja maksuvõlg 261 961.44 eurot.
10.3.Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus muutunud püsivaks suvel 2023. a, kui võlgnik koondas kõik töötajad ja võlgniku majandustegevus lõppes. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on võlgniku tegeliku kasusaaja ja omaniku Yga seotud ebaseduslikud tehingud. Y arendas „Dagcoini“ nimelist krüptovaluutat, kuid võeti oktoobris 2022. a vahi alla, sest teda kahtlustati investeerimiskelmuses. Kahtlustuse kohaselt esitasid mehed valeandmeid, et müüa enda loodud „dagcoini“ ning teenisid seeläbi ligi 8 miljonit eurot. Võlgnik on üks seitsmest Eestis registreeritud äriühingust, milles Yle kuuluv OÜ Levercode omab osalust ning mis tegelesid omanikule teenuste osutamise ning tarkvara arendamisega. Kuna omanik sai kahtlustuse investeerimiskelmuses, siis lõpetasid partnerid koostöö võlgnikuga ning majandustegevuse lõppemine tõi kaasa kõikide töötajate koondamise ja võimatuse tasuda võetud kohustusi. Seega on otseseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu (äritegevuse lõppemine seoses äriplaani nurjumisega), kuid kaudselt on maksejõuetuse põhjusteks omaniku tegevus, millel on õiguskaitseorganite hinnangul kuriteo tunnused.

2-23-16271

10.4.Kohus nõustub ajutise halduriga ning leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on Seega on otseseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu ehk hoolsus- ja planeerimiskohustuse rikkumine (äritegevuse lõppemine seoses äriplaani nurjumisega), kuid kaudselt on maksejõuetuse põhjusteks omaniku lojaalsuskohustuse rikkumine (ebaseaduslik tegevus, millel on õiguskaitseorganite hinnangul kuriteo tunnused). Kuna omanikku kahtlustatakse investeerimiskelmuses, siis lõpetasid partnerid koostöö võlgnikuga ja seetõttu tõi võlgniku majandustegevuse lõppemine kaasa kõikide töötajate koondamise ja võimetuse tasuda võetud kohustusi.
10.5.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus muutunud püsivaks suvel 2023. a, kui võlgnik koondas kõik töötajad ja võlgniku majandustegevus lõppes. Vastavalt Töötukassa juhatuse otsusele oli TLS § 103 lg 2 alusel kollektiivse ülesütlemise jõustumise päev 07.09.2023. Võlgniku juhatuse liige on toonud välja, et omanik andis lootust, et suudab maksimaalselt paari kuuga töötajatele Hollandist palgaraha saada. Nimetatud aja möödudes oli ilmne, et omanik ei leidnud võimalusi makseraskuste ületamiseks, mistõttu otsustati esitada pankrotiavaldus. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse 17.11.2023. Kohus leiab, et eeldusel, et võlgniku väide makseraskuste ületamiseks võimaluste otsimise kohta vastab tõele, ei ole võlgnik TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohaselt pankrotiavalduse esitamisega hilinenud.
11.Vara tagasivõitmise võimalused PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.

2-23-16271 Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et vara tagasivõitmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Tööarvutite müügil ja tasaarvestusel töötajate nõuetega võivad esineda tagasivõitmise koosseisu tunnused, kuid menetluse läbiviimine ei ole majanduslikult otstarbekas seoses kasutatud arvutustehnika väikese turuväärtusega. Võlgniku arvelduskontodelt nähtuvad ettevõtlusega seotud kulude tegemised, arvete tasumised, maksed Maksu-ja Tolliametile, töötasu tasumised töötajatele jne. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei nähtu pangakontolt võlgniku majandustegevusega mitteseotud väljamaksete tegemine.

12.Pankrotimenetluse raugemine Kohus on lahendis eelnevalt hinnanud võlgniku maksevõimet ja jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja hinnanud võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus tegi 12.02.2024 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Visioncraft OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kõnealuse summa maksmise soovi ei ole käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. 07.03.2024 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele Visioncraft OÜ pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 26.03.2024 vastuse kohaselt ei esita maksejõuetuse teenistus ettepanekut algatada Visioncraft OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Visioncraft OÜ vara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis puuduvad sellest tulenevalt ka vahendid võlgniku vara tagasivõitmise ja kolmandate isikute vastu nõuete esitamise finantseerimiseks. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude, s.h vara tagasivõitmise ja muude nõuete menetlemise katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid ning maksejõuetuse teenistus ei soovi avaliku huvi puudumise tõttu pankrotimenetluse avalikku uurimist, siis tuleb Visioncraft OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes palunud juhul, kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks X. Äriseadustiku § 58 lg 1 p 4 sätestab, et äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel väljakuulutatud pankroti raugemine koos ettevõtja registrist kustutamisega – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Arvestades asjaolu, et ajutine pankrotihaldur on palunud registris märkida dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme X (isikukood xxxxxxxxxxx), tuleb nimetatud isik kanda registrisse dokumentide hoidjaks.

2-23-16271

13.Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 193 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. 04.12.2023 määrusega võttis Harju Maakohus Visioncraft osaühingu pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Käesoleva kohtumäärusega on kohus raugetanud Visioncraft OÜ pankrotimenetluse. Ajutine pankrotihaldur esitas koos aruandega taotluse tasu määramiseks. Esitatud aruandes on ajutine haldur palunud määrata ajutise halduri tasuks 17 töötunni eest kokku 1870 eurot, millele lisandub käibemaks 411.40 eurot, kokku 2281.40 eurot ja määrata tasu väljamaksmisele mille palub välja maksta Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (pangakonto XXXXXXXXXXXXXX). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 17 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlakstegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ta järgmisi toiminguid: koostas ja esitas teabenõude võlgnikule; koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse; töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid; tutvus võlgniku registriandmetega, töötles pangakontode andmeid; tutvus võlgniku esitatud teabenõude vastustega ja koostas täiendavad päringud; analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande. Arvestades ajutise halduri tasu suuruseks 110 eurot tund, palub ajutine pankrotihaldur välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 1870 eurot (110 x 17), mille palub välja maksta

2-23-16271 Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (pangakonto XXXXXXXXXXXXXX). Kuna Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub summale käibemaks 411.40 eurot. Kokku teeb see 2281.40 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal (alates 01.01.2024) on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 820 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 1122 eurot (17x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palub haldur riigi vahenditest hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180.40 eurot, kokku 1000.40 eurot, halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419) kasuks, mis maksta välja halduri büroo pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Harju Maakohtu käesolev kohtumäärusega on kohus lõpetanud võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu summas 1000.40 eurot välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepinguseaduse § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 01.01.2024 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2024 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kehtestatud 820 eurot. Arvestades, et ajutine pankrotihaldur esitas aruande koos taotlusega tasu hüvitamiseks riigi vahenditest, lähtub kohus Vabariigi Valitsuse 01.01.2024 määrusest „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt on alates 01.01.2024 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kehtestatud 820 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud määrata osaliselt halduri tasu hüvitamine

2-23-16271 riigi vahenditest summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180.40 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 1050 eurot, millele lisandub käibemaks 231 eurot, tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja