OÜ Kelvingi Kinnisvara Büroo hagi I. J. vastu põhivõla ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Kelvingi Kinnisvara Büroo (10111580), lepinguline esindaja Marie Tsine esindajad Kostja: I. J. (xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Marge Juur Kohtuasi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
1029,43 eurot
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista I. J.lt (J.) põhivõlg 202,05 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks (18.04.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 44,71 eurot OÜ Kelvingi Kinnisvara büroo kasuks. 3.Välja mõista I. J.lt viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest (19.04.2024) kuni kohtulahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras OÜ Kelvingi Kinnisvara Büroo kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.OÜ Kelvingi Kinnisvara Büroo (hageja) esitas 11.02.2022 kohtule hagi I. J. (kostja) vastu võla ja viivise nõudes, mille s palus kostjalt välja mõista põhivõlg 584,55 eurot ja viivis 304,70 eurot ning edasiulatuv viivis. Maakohus rahuldas 19.12.2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja põhivõla 262,05 eurot, viivise 304,70 eurot ja alates 12.02.2022 viivis määras 24% aastas arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
2.Tallinna ringkonnakohus tühistas oma 30.10.2023 otsusega maakohtu otsuse osaliselt, osas, milles hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud ning saatis tühistatud osas hagi uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus sedastas oma otsuses, et maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hagi 382,50 euro osas rahuldamata. Ringkonnakohtu suuniste kohaselt tuleb maakohtul välja selgitada, kas lepingus kokkulepitud viivise kokkulepe on tühine ning anda pooltele võimalus seda tõendada. Samuti sedastas ringkonnakohus oma lahendis, et lepingus kokkulepitud viivisekokkulepe 24 % aastas on tühine.
3.Maakohus tegi hagejale 03.01.2024 kirjaga ettepaneku selgitada viivisekokkuleppe kehtivust. Lepingu tingimuse kehtivus on õiguslik küsimus, mida ei saa tõendada, saab üksnes välja tuua asjaolud, mis võivad lepingu või selle osa kehtivust mõjutada. Juhul, kui viivise kokkulepe ei ole kehtiv, tegi maakohus hagejale ettepaneku viivise ümberarvestamiseks seadusest tuleneva viivise määras. Samuti tegi kohus pooltele kompromissettepaneku. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.11.2017 tähtajalise eluruumi üürilepingu Tallinna xxx asuva korteri kasutamiseks. Lepingu p 1.7 sätestas lepingu tähtajaks 20.11.2018. Üürilepingut pikendati 16.11.2018 eluruumi üürilepingu muutmise kokkuleppe alusel ühe aasta võrra ja lepingu lõppemise tähtajaks lepiti kokku 20.11.2019. Pooled sõlmisid 15.01.2020 üürilepingu lõpetamise kokkuleppe, milles lepiti kokku lepingu lõpetamises ja eluruumi üleandmises 11.12.2019.
5.Üürilepingu punkti 2.1 sätestas üüri suuruseks 550 eurot kuus ja üürnik pidi tasuma lepingu p 2.2 järgi kõrvalkulud, mis kuuluvad tasumisele KÜ-le XXX. Kõrvalkuludeks olid tasu elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo eest ning muud kommunaalteenuste kulud. Üürniku poolt ei kuulunud tasumisele kõrvalkuluna KÜ XXX arvel kajastuv hooldusfond ja hoone kindlustus. Kõrvalkulude suurus määrati arvestite näitude alusel ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest ja esitatakse KÜ XXX poolt.
6.Kostja on jätnud üüri ja kõrvalkulude eest osaliselt tasumata, kostja võlgnevus hageja ees on 584,55 eurot. Kostjal on tasumata järgmised arved: 15.11.2019 arve nr 190043 summas 9,97 eurot, maksetähtaeg 16.11.2019. Arve on esitatud oktoobri 2019 kõrvalkulude eest ning arve aluseks on korteriühistu 14.11.2019 arve nr 191195 summas 109,17 eurot. Arve on 121,03 euro ulatuses kaetud kostja poolt hagejale antud tagatisraha arvelt, tasumata arve nr 190043 eest 9,97 eurot; 28.11.2019 arve nr 190045 summas 201,67 eurot, maksetähtaeg 29.11.2019. Arve on esitatud üüri eest perioodil 20.11.2019 - 30.11.2019 ning on täies ulatuses tasumata. 13.12.2019 arve nr 190048 summas 195,16 eurot, maksetähtaeg 13.12.2019. Arve on esitatud üüri eest perioodi 1.12.2019 - 11.12.2019 ning on täies ulatuses tasumata. 13.12.2019 arve nr 190049 summas 136,51 eurot, maksetähtaeg 13.12.2019. Arve on esitatud november 2019 kõrvalkulude eest ning arve aluseks on korteriühistu poolt esitatud 12.12.2019 arve nr 191299 summas 113,76 eurot, millele lisandub käibemaks. Arve on tasumata täies ulatuses.
14.01.2020 arve nr 190052 summas 41,24 eurot, maksetähtaeg 14.01.2020. Arve on esitatud kõrvalkulude eest perioodil 1.12.2019 – 11.12.2019 ning arve aluseks on korteriühistu poolt esitatud 12.12.2019 arve nr 2001911.
7.Hageja täpsustas vastavalt kohtu 03.01.2024 suunistele hagi ja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 202,05 eurot ja viivised hagi esitamise seisuga 34,70 eurot ja hagi täpsustuse esitamise seisuga 38,36 eurot ning edasiulatuvalt kuni otsuse täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on korduvalt viidanud, et hageja kõrvalkulude arved perioodi eest oktoober 2019, november 2019 ja detsember 2020, arved nr 190043, 190049, 190052, ei vasta lepingule, sest hageja ei ole hooldusfondi ja hoone kindlustus arvetest maha arvanud.
9.Hageja arve nr 190043, kõrvalkulud oktoober, on käibemaksuta summas 109,17 eurot, mis vastab KÜ arvele 19119. Hageja arve nr 190049, kõrvalkulud november, on käibemaksuta summas 113,76 eurot, mis vastab KÜ arvele 19129. Hageja arve nr 190052, kõrvalkulud detsember, on käibemaksuta summas 34,37 eurot 11 päeva eest. KÜ arve nr 20019 on käibemaksuta summas 106,32 eurot. 106,32/31*11 = 37,72 eurot. Kuna võlgnevuse arvestus on ebaõige, on ebaõige ka viivise arvestus. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus lahendab asja lihtmenetluses ja teeb lihtsustatud otsuse TsMS § 444 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise asjaolude üle. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et lpooled sõlmisid 17.11.2017 eluruumi üürilepingu, millega hageja andis kostjale üürile korteri asukohaga Tallinnas, xxx. Lepingu p 1.7 kohaselt kehtis see kuni 20.11.2018 (dtl 37-40). Üürilepingut pikendati 16.11.2018 eluruumi üürilepingu muutmise kokkuleppe alusel ühe aasta võrra ja lepingu lõppemise tähtajaks lepiti kokku 20.11.2019 (dtl 42). Pooled sõlmisid 15.01.2020 üürilepingu lõpetamise kokkuleppe, milles lepiti kokku lepingu lõpetamises ja eluruumi üleandmises 11.12.2019 (dtl 44). Pooled ei vaidle ka selle üle, et üürilepingu punkti 2.1 kohaselt on kostja kohustatud tasuma eluruumi ja sisustuse kasutamise eest üüri 550 eurot kuus. Lisaks üürile on kostja kohustatud p 2.2 järgi tasuma hagejale kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, va hooldusfond ja hoone kindlustus. Puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale tagatisraha 550 eurot.
12.Poolte vahel on vaidlus võla suuruse ehk tasumisele kuuluvate summade ja viivise suuruse üle.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri. Hagejal on kohustus tõendada seda, et ta on arved esitanud ja need vastavad lepingus kokkulepitule. Kostjal on kohustus tõendada, et ta on arved tasunud, tasumata jätmine on vabandatav või seda, et arved ei vasta lepingus kokku lepitud tingimustele. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus üüri ja kõrvalkulude tasumiseks on muutunud sissenõutavaks.
14.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostjal on kohustus tasuda arvete 190043, 190045, 190048, 190049 ja 190052 alusel kokku 584,55 eurot. Hageja on esitanud arveid regulaarselt (dtl 135), mis nähtub hageja poolt esitatud kliendiväljavõttest. Kostja poolt arve tasumine ei võta kostjalt võimalust vaidlustada arvet hilisemalt sisuliselt.
15.15.11.2019 arve nr 190043 summas 9,97 eurot, tasumise tähtpäev 16.11.2019 (dtl 45) oktoobri 2019 kõrvalkulude eest. Arve on 121,03 euro ulatuses tasaarvestatud hageja poolt kostja tasutud tagatisraha arvelt. 28.11.2019 arve nr 190045 summas 201,67 eurot, maksetähtaeg 29.11.2019 (dtl 29). Arve on esitatud üüri eest perioodil 20.11.2019 - 30.11.2019 ning on täies ulatuses tasumata.13.12.2019 arve nr 190048 summas 195,16 eurot, maksetähtaeg 13.12.2019 (dtl 30). Arve on esitatud üüri eest perioodi 1.12.2019 - 11.12.2019 ning on täies ulatuses tasumata. 13.12.2019 arve nr 190049 summas 136,51 eurot, maksetähtaeg 13.12.2019 (dtl 31). Arve on
esitatud november 2019 kõrvalkulude eest. Arve on tasumata täies ulatuses. 14.01.2020 arve nr 190052 summas 41,24 eurot, maksetähtaeg 14.01.2020 (dtl 32). Arve on esitatud kõrvalkulude eest perioodil 1.12.2019 – 11.12.2019. 12.11.2019. a on kostja tasunud 1500 eurot, makse selgitus: 180020, 180023, 180025, 180029, 180032. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatult arvestanud makse varasema võlgnevuse kustutamiseks tehtud maksetena ja lugenud õigustatult VÕS § 88 lg 1 ja lg 6 p 1 järgi tasutuks arved 180020, 180023 ja osaliselt arve nr 180025 ning tagatisraha arvelt arved 180025, 180029, 180032, 190026, 190038 ja 190043.
16.Kostja on esitanud vastuväited üksnes mõnede kõrvakulude osas, nimelt hooldusfondi ja kindlustuse osas. Kohtu hinnangul on hageja arvestused õiged ning arvetest on hooldusfond ja kindlustus maha arvatud. KÜ 14.11.2019. a arve nr 19119 summas 150,84 eurot, millest käibemaksu summa on 21,83 eurot, hooldusfond 18,66 eurot ja kindlustus 1,18 eurot. Kui arve kogusummas 150,84 eurot arvestada maha käibemaks 21,83 eurot ja hooldusfond 18,66 eurot ja kindlustus 1,18 eurot, siis tuleb summaks 109,17 eurot ning antud summa ulatuses ongi kostjale esitatud hageja poolt kommunaalkulude arve. Arve 19129 summas 156,35 millest kindlustus 1,18 ja hooldusfond 18,66. Kostjale on esitatud arve 136,51 eurot. Arve 20019 summas 147,42 eurot, kostjale on esitatud arve 41,24 eurot.
17.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 202,05 eurot.
18.Hageja taotleb kostjalt viivisena VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Pooled on üürilepingus kokku leppinud viivise määra 0,2 % päevas. VÕS § 2871 lg 2 järgi on selline viivise määr tühine. Hageja on teinud arvestuse viivise määras 24 % aastas ehk VÕS § 113 lg 1 nimetatud kolmekordses määras. Olukorras, kus lepingus kokku lepitud viivise määr on tühine, saab rakendada seadusega määratud viivise määra. VÕS § 2871 lg 2 sätestab maksimaalse lepinguga lubatud viivise määra, kuid ei sätesta, et olukorras, kus lepingus kokku lepitud viivis on tühine, tuleb rakendada kolmekordset viivise määra. Viivise arvestus on järgmine: 14.12.2019 kuni 11.02.2022 võlgnevus 24,3 periood 791 päeva viivisemääras 0,022% summa 4,21 eurot; 14.12.2019 kuni 11.02.2022 võlgnevus 136,51 periood 791 päeva viivisemääras 0,022% summa 23,64; 15.01.2020 kuni 11.02.2022 summa 41,24 periood 759 viivisemääras 0,022% summa 6,85 eurot. Hagiavalduse täiendamise seisuga on viivise suurus 38,36 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga lisandub sellel veel 6,35 eurot. Kokku on viivis 44,71 eurot.
19.Hagejal on õigus nõuda TsMS § 367 alusel viivist alates hagi esitamisest kuni kohtulahendi täitmiseni. Tsiviilasja hinna määramine
20.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi 1029,43 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 163 lg 1 järgi võib kohus jätta menetluskulud poolte kanda, kui kohus hagi osaliselt rahuldab ja TsMS § 163 lg 2 järgi poole kanda, kes ei nõustu kohtu pakutud kompromissiga. Kohtu hinnangul on mõistlik jätta kulud poolte kanda, sest kohus rahuldas hagi osaliselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.