OÜ Kelvingi Kinnisvara Büroo hagi I J vastu põhivõla 584,55 euro, viivise 304,70 euro ja alates 11.02.2022 viivise saamiseks määras 24% aastas 1029,43 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Kelvingi Kinnisvara Büroo (10111580) Kostja: I J (xxx)
Kohtuistung
09.11.2022
Istungil osalenud isikud
Hageja lepingulised esindajad Marie Tsine ja Kerli Leetsaar, kostja I J
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista I Jlt OÜ Kelvingi Kinnisvara Büroo kasuks põhivõlg 262,05 eurot, viivis 304,70 eurot ja alates 12.02.2022 viivis määras 24% aastas arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Jätta tähelepanuta kostja 18.11.2022 tunnistajate taotlus. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 17.11.2017 eluruumi üürilepingu, millega hageja andis kostjale üürile kahetoalise korteri aadressil Xxx. Lepingu p 1.7 kohaselt kehtis see kuni 20.11.2018. Üürilepingut pikendati 16.11.2018 eluruumi üürilepingu muutmise kokkuleppe alusel ühe aasta võrra ja lepingu lõppemise tähtajaks lepiti kokku 20.11.2019. Pooled sõlmisid 15.01.2020 üürilepingu lõpetamise kokkuleppe, milles lepiti kokku lepingu lõpetamises ja eluruumi üleandmises 11.12.2019.
2.Üürilepingu punkti 2.1 kohaselt on kostja kohustatud tasuma eluruumi ja sisustuse kasutamise eest üüri 550 eurot kuus. Lisaks üürile on kostja kohustatud p 2.2 järgi tasuma hagejale kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, mis kuuluvad tasumisele KÜ-le Xxx, milleks on muuhulgas, kuid mitte ainult, tasu elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo eest ning muude kommunaalteenuste eest. Üürniku poolt ei kuulu tasumisele kõrvalkuluna KÜ Xxx arvel kajastuv hooldusfond ja hoone kindlustus. Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest ja esitatakse KÜ Xxx poolt. Lepingu punkti 2.5 kohaselt on kostja kohustatud tasuma üüri üks kord kuus ja eelmise kuu kõrvalkulude eest tasub kostja vastavalt KÜ Xxx poolt esitatud arvele.
3.Kostjal on üürilepingut tulenevalt jäänud tasumata järgmised arved, kokku summas 584,55 eurot. Hageja palub selle summa kostjalt välja mõista.
3.1.15.11.2019 arve nr 190043 summas 9,97 eurot, maksetähtaeg 16.11.2019. Antud arve on esitatud oktoobri 2019 kõrvalkulude eest ning arve aluseks on korteriühistu 14.11.2019 arve nr 191195 summas 109,17 eurot (kuivõrd üürilepingu punkti 2.2 kohaselt üürniku poolt ei kuulu tasumisele kõrvalkuluna KÜ Xxx arvel kajastuv hooldusfond ja hoone kindlustus, on kostjale esitatud kommunaalkulude arve väiksemas summas kui KÜ poolt hagejale esitatud arvel, millele lisandub käibemaks). Antud arve on osaliselt ehk summas 121,03 eurot kaetud kostja poolt hagejale antud tagatisraha arvelt ja seega on kostja kohustatud tasuma arve nr 190043 summas 9,97 eurot.
3.2.28.11.2019 arve nr 190045 summas 201,67 eurot, maksetähtaeg 29.11.2019. Nimetatud arve on esitatud üüri eest perioodil 20.11.2019 - 30.11.2019 ning on täies ulatuses tasumata.
3.3.13.12.2019 arve nr 190048 summas 195,16 eurot, maksetähtaeg 13.12.2019. Arve on esitatud üüri eest perioodi 1.12.2019 - 11.12.2019 ning on täies ulatuses tasumata.
3.4.13.12.2019 arve nr 190049 summas 136,51 eurot, maksetähtaeg 13.12.2019. Arve on esitatud november 2019 kõrvalkulude eest ning arve aluseks on korteriühistu poolt esitatud 12.12.2019 arve nr 191299 summas 113,76 eurot, millele lisandub käibemaks. Arve on tasumata täies ulatuses.
3.5.14.01.2020 arve nr 190052 summas 41,24 eurot, maksetähtaeg 14.01.2020. Arve on esitatud kõrvalkulude eest perioodil 1.12.2019 – 11.12.2019 ning arve aluseks on korteriühistu poolt esitatud 12.12.2019 arve nr 2001911.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 304,70 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates arve sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Lisaks taotleb hageja edasise viivise välja mõistmist 24% aastas.
5.Kostja on tasunud hilinemisega, kuid täies ulatuses arve nr 180023. Hageja on kostjale esitanud üüri- ja kõrvalkulude arveid igakuiselt vastavalt lepingus kokkulepitule. 12.11.2019 on kostja tasunud 1500 eurot, makse selgitus: 180020, 180023, 180025, 180029, 180032. Kuna nimetatud makse ei kata kõiki makse selgituses märgitud arveid, on hageja põhjendatult arvestanud makse varasema võlgnevuse kustutamiseks tehtud maksetena ja hageja on lugenud põhjendatult tasutuks arved 180020, 180023 ja osaliselt arve nr 180025. Sarnaselt on
hageja teostanud arvete katmist tagatisraha arvelt ja kostja poolt tasumata jäänud arved on tasaarveldanud kattuvas ulatuses tagatisrahaga ning arvestus on toimunud järgmiste arvete katteks: 180025, 180029, 180032, 190026, 190038 ja 190043. Peale tasaarveldust on kostjal veel tasumata hagis nimetatud arved kogusummas 584,55 eurot.
6.Ei vasta tõele kostja väide, et tegemist on amortiseerunud korteriga, sh aastakümneid kasutuses olnud kommunikatsioonide ja sanitaartehnikaga. Hageja teostas WC-poti vahetuse mais 2018, mil kostja oli eluruumi kasutanud üle poole aasta. Tegemist oli kvaliteetse sanitaartehnikaga ning WC-pott tuli vahetada seetõttu, et tegemist oli mehhaanilise vigastusega, mitte loomuliku kulumisega. Pragu loputuskasti sai tekkida seetõttu, et kostja oli ilmselt kas kukkudes või muul viisil loputuskasti mehhaaniliselt vigastanud. WC-poti otsa jalgupidi ronimist nägi pealt nii M K kui ka E K. Kostja on põhjendanud seda tegevust sellega, et ta ei ulatanud muud moodi veenäitusi vaatama. Kuna WC-pott ei ole mõeldud sinna jalgupidi peale ronimiseks, millele E K ka kostja tähelepanu juhtis, on tõenäoline, et üürnik võis kaotada tasakaalu, kukkuda ja lõhkuda WC-poti loputuskasti.
7.Köögis aset leidnud torude ummistuse (kraanikausist ei läinud vesi korralikult alla) likvideerimiseks palkas hageja spetsialisti, kes kohapeal torude ummistuse likvideeris. Torudesse oli sattunud igasugust sodi, mille tulemusel tekkiski ummistus ja valamust vesi alla ei läinud. Kuna WC-pott läks katki ja torud umbe kostja tegevuse tõttu, oli hageja sunnitud ostma uue WC-poti ning likvideerima köögis aset leidnud ummistuse. Kostja pole talle üürile antud korterit korrektselt ja regulaarselt koristanud/puhastanud.
8.Kostja ei vaidlustanud tähtaegselt arvet. Kostja oli vaimselt ebastabiilne ja viibis enda sõnul korduvalt seetõttu ka ravil, algselt põhjendas ta arvete mittemaksmist haiglas viibimisega, hiljem hakkas otsima põhjuseid arvete mittemaksmiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes lasub WC-poti maksumuse, WC-poti vahetamisega seotud paigaldamise ja ummistuse hüvitamise kohustus kostjal.
9.Fotod haisuluku sisust on hageja juhatuse liikmele saadetud T A poolt, kes teostas mais 2018. aastal korteris WC-poti vahetuse ja torude ummistuse likvideerimisega seotud töid. Kuivõrd mainitud tööd on teostatud üle 4 aasta tagasi, siis hagejal ei ole võimalik täpsustada, millisel viisil on antud fotod hageja juhatuse liikmele saadetud ning kas fotod on edastatud ka kostjale. Kostja teavitab hagejat 05.05.2018 ja 08.05.2018 e-kirjades korteris aset leidnud ummistusest ning WC-poti lekkimisest. Kirjadest saab järeldada, et WC-poti vahetamisega oli kiire selle lekkimise tõttu ja kuivõrd kostjat ennast kohal polnud, siis oli hageja sunnitud seda tegema kostja kohalolekuta. WC-pott tuli vahetada seetõttu, et tegemist oli mehhaanilise vigastuse (pragu loputuskastis), mitte loomuliku kulumisega. Hageja hinnangul tõendavad kostja poolt esitatud fotod pigem seda, et kostja pole korterit korrektselt ja regulaarselt koristanud. Kostja vastuväited
10.Peale lepingu lõppemist teatas hageja, et kostja on talle võlgu. Kostja teatas hagejale, et tasus ka tagatisraha 550 eurot, misjärel esitas hageja arve nr. 180023, kus aga olid märgitud tasu ummistuse likvideerimise ja WC-poti ja selle vahetuse eest. Kostja ei ole sellega nõustunud, paludes arve ümber muuta. Kostja ei nõustu nende osadega arvest, kuna tegu oli amortiseerunud korteriga sh aastakümneid kasutuses olnud kommunikatsioonide ja sanitaartehnikaga. Kostja edastas koheselt teate ja fotod kui avastas, et WC-poti loputuskast lekib. Kostja ei ole nende hüvitamist kunagi aktsepteerinud.
Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12.Pooltel ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 17.11.2017 eluruumi üürilepingu, millega hageja andis kostjale üürile kahetoalise korteri aadressil Xxx. Lepingu p 1.7 kohaselt kehtis see kuni 20.11.2018 (dtl 37-40). Üürilepingut pikendati 16.11.2018 eluruumi üürilepingu muutmise kokkuleppe alusel ühe aasta võrra ja lepingu lõppemise tähtajaks lepiti kokku 20.11.2019 (dtl 42). Pooled sõlmisid 15.01.2020 üürilepingu lõpetamise kokkuleppe, milles lepiti kokku lepingu lõpetamises ja eluruumi üleandmises 11.12.2019 (dtl 44).
13.Puudub vaidlus ka selles, et üürilepingu punkti 2.1 kohaselt on kostja kohustatud tasuma eluruumi ja sisustuse kasutamise eest üüri 550 eurot kuus. Lisaks üürile on kostja kohustatud p 2.2 järgi tasuma hagejale kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, va hooldusfond ja hoone kindlustus.
14.Vaidlust pole ka selles, et kostja on tasunud hagejale tagatisraha 550 eurot.
15.Pooltel on vaidlus, kas kostja peab tasuma hagejale: • 15.11.2019 arve nr 190043 summas 9,97 eurot, tasumise tähtpäev 16.11.2019 (dtl 45). Antud arve on esitatud oktoobri 2019 kõrvalkulude eest. Antud arve on osaliselt ehk summas 121,03 eurot kaetud kostja poolt hagejale antud tagatisraha arvelt. • 28.11.2019 arve nr 190045 summas 201,67 eurot, maksetähtaeg 29.11.2019 (dtl 29). Nimetatud arve on esitatud üüri eest perioodil 20.11.2019 - 30.11.2019 ning on täies ulatuses tasumata. • 13.12.2019 arve nr 190048 summas 195,16 eurot, maksetähtaeg 13.12.2019 (dtl 30). Arve on esitatud üüri eest perioodi 1.12.2019 - 11.12.2019 ning on täies ulatuses tasumata. • 13.12.2019 arve nr 190049 summas 136,51 eurot, maksetähtaeg 13.12.2019 (dtl 31). Arve on esitatud november 2019 kõrvalkulude eest. Arve on tasumata täies ulatuses. • 14.01.2020 arve nr 190052 summas 41,24 eurot, maksetähtaeg 14.01.2020 (dtl 32). Arve on esitatud kõrvalkulude eest perioodil 1.12.2019 – 11.12.2019.
16.Pooltel on vaidlus ka selles, kas kostja peab hüvitama hagejale ummistuse likvideerimise ja WC-poti ja selle vahetuse kulud.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et kostjal on kohustus tasuda talle esitatud üüri ja kõrvalkulude arved 190043, 190045, 190048, 190049 ja 190052 summas 584,55 eurot. Pooled ei vaidle kokkulepitud üüri ja kommunaalkulude suuruse üle. Kostja ei ole tõendanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 230 lg 1 kohaselt, et tal on need arved hagejale tasutud.
18.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus üüri ja kõrvalkulude tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 584,55 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjal tuleb hagejale välja mõista 584,55 eurot.
19.Hageja taotleb kostjalt viivisena 304,70 euro väljamõistmist. Hageja on arvestanud viivist määras 24 % aastas alates arve sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hageja sissenõutavaks muutunud viivise arvestust. Kohus tuvastas, et hagis on hageja ekslikult märkinud arve 190045 puhul, et viivist on arvestatud alates 29.11.2019 summas 106,66 eurot. Kohus kontrollis, et tegelikult on hageja viivist arvestanud siiski alates 30.11.2019 kuni 11.02.2022 summalt 201,67 eurot, sest sellisel juhul kujuneb viivisesummaks 106,66 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista viivis 304,70 eurot.
20.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 11.02.2021 määras 24% aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist kuni 11.02.2022, siis kohus mõistab kostjalt hagejale välja alates 12.02.2022 viivise arvestatuna põhivõlalt määras 24% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni.
21.Pooltel on vaidlus, kas kostja peab tasuma hagejale 11.06.2018 arvel 180023 kajastuvate teenuste eest: WC-pott 207,50 eurot, WC-poti paigaldus 125 eurot ja ummistuse likvideerimine 50 eurot (dtl 114, sama 187).
22.Hageja toob välja, et kostja on tasunud küll hilinemisega 12.11.2019, kuid täies ulatuses arve nr 180023 ja kostja ei vaidlustanud seda tähtaegselt.
23.Kohus leiab, et kostja poolt arve tasumine ei võta kostjalt võimalust vaidlustada arvet hilisemalt sisuliselt. Kostja ei ole arvega sisuliselt nõustunud ja on sellest 04.ja 05.02.2021 ekirjas hagejale ka teada andnud (dtl 114, 115). Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt nimetatud kulutuste hüvitamist.
24.Kohus leiab, et kostja ei pea hüvitama hagejale WC-poti soetamise, selle paigalduse ja ummistuse likvideerimise kulu summas 382,50 eurot. Kostja on hagejale teada andnud 05.05.2018 e-kirjas, et WC-pott lekkib ja kraankausis on ummistus (dtl 131). 08.05.2018 ekirjas on kostja nimetatud küsimusega veelkord hageja poole, paludes teada anda, millal on lootust nimetatud asjad korda saada. Kostja on ka märkinud, et teda sel nädalal selles korteris enam pole ega saa kontrollida, kas ja kuidas lekib ja kas see ohustab naabreid (dtl 187). Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, millist kohustust üürnik rikkus ja et kostja vastutas sellise rikkumise eest. Kohtu hinnangul ei saa automaatselt eeldada, et nimetatud kulud peaks kandma üürnik. Hageja kohustus on tõendada, et kahju põhjustajaks oli üürnik. Kohtu hinnangul ei ole hageja nimetatut tõendanud. Hageja leiab, et pragu loputuskasti sai tekkida seetõttu, et kostja oli ilmselt kas kukkudes või muul viisil loputuskasti mehhaaniliselt vigastanud. Kohus märgib, et hageja oletab, et kostja kukkus või muul viisil mehhaaniliselt vigastas WC-poti loputuskasti, mistõttu see läks katki. Tõendeid nimetatu kohta ei ole kohtule esitatud. Ka ei ole tõendatud, et WC-poti otsa jalgupidi ronimine põhjustas selle katki mineku. Seda on hageja pidanud tõenäoliseks, et üürnik võis kaotada tasakaalu, kukkuda ja lõhkuda WC-poti loputuskasti, kuid tõendeid selle asjaolu esinemise kohta ei ole kohtule esitatud. Lisaks märgib kohus, et hageja on toonud välja, loputuskastis oli pragu, kostja sõnul lekkis loputuskasti voolik. Kohtu hinnangul ei ole käesolevaks hetkeks võimalik enam tuvastada, kas loputuskastis oli pragu või lekkis loputuskasti voolik ning kas nimetatu oli põhjustatud kostja tegevusest.
25.Ka ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et kostja tegevuse(tuse) tõttu tekkis kraanikausis ummistus. Hageja on esitanud fotod kraanikausi haisulukust, kuid ummistuse
teket kostjast tulenevalt nimetatu kohtu hinnangul ei tõenda. Kõike eelnevat arvestades tuleb hageja nõue 382,50 euro hüvitamiseks jätta rahuldamata.
26.Arvestades, et kostjal tuleb hagejale hüvitada üüri- ja kõrvalkulude võlg 584,55 eurot, kuid kostjal puudus alus hüvitada hagejale 382,50 eurot, tuleb vähendada kostjalt välja mõistetavat summat ja kostjalt hagejale välja mõista 262,05 eurot.
27.TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh veel lahendamata taotlused. 18.11.2022 menetlusdokumendis on kostja märkinud, et kostjal on ca 10 tunnistajat, kes võivad kinnitada, milline nägi välja xxx korter, mis plaadid olid seintes, milline oli planeering jne. Kuna kostja ei ole esitanud konkreetset taotlust tunnistaja(te) ülekuulamiseks, taotluses ei ole toodud välja, millise asjaolu kohta ja millist tunnistajat ta soovib üle kuulata, jätab kohus taotluse tähelepanuta.
28.Menetluskulude jaotus
28.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja oli kohtuväliselt nõus tasuma üürilepingust tuleneva võlgnevuse, kui WC-poti maksumus, selle paigaldus ja ummistuse likvideerimine arvelt maha võetakse. Kohus leidis eespool, et nende summade nõudmiseks hagejal puudub alus. Eelnevat arvestades on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
28.2.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik osaliselt tühistatud 30.10.2023 TRK määrusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.