Hageja: E. R. (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja: Delfi Meedia AS (registrikood 10586863) Kostja: Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322) Kostja: Antsla vald (Antsla (registrikood 75010418)
Vallavalitsuse
kaudu)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata E. R. menetlusabi taotlused riigi õigusabi saamiseks määramiseks ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2.Keelduda menetlusse võtmast E. R. hagi Delfi Meedia AS-i, Eesti Rahvusringhäälingu ja Antsla valla (Antsla Vallavalitsuse kaudu) vastu kahju hüvitamiseks.
Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Määrus toimetada kätte hagejale ja edastada Rahandusministeeriumile.
Edasikaebamise kord Menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale (resolutsiooni p 1) võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.
E. R. võib esitada määruse resolutsiooni punkti 2 ja 3 peale määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.E. R. (hageja) esitas 18. detsembril 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi, milles palus Delfi Meedia AS-ilt, Eesti Rahvusringhäälingult ja Antsla vallalt (Antsla Vallavalitsuse kaudu) (kostjad) solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju 45 000 eurot. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja edastas hagi 20. detsembri 2023. a määrusega kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. Hagiavalduse kohaselt tegid Delfi Meedia AS ja Eesti Rahvusringhääling hageja kohta halva loo ja jagasid hageja kohta väärinfot, mis on siiani Internetist leitav. Antsla Vallavalitsus oli hageja eestkostja, kes lasi Pealtnägija saates hageja mainet kahjustada. Eestkostja peab kaitsma eestkostetava huve.
1.1.Koos hagiga esitas hageja menetlusabi taotlused riigi õigusabi saamiseks hüvitamiskohustuseta, kuna hagejal puudub sissetulek, samuti hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2.Maakohus jättis hagi ning menetlusabi taotlused 29. jaanuari 2024. a määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja pikkusega 14 päeva määruse kättesaamisest arvates järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: märkida kostjate aadressid ja sidevahendite andmed, esitada selgelt sõnastatud nõudega hagiavaldus, selgelt ja üheselt kahju nõude aluseks olevad asjaolud, tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitatakse, nimetada hagi hind, esitada nõuetekohaselt vormistatud menetlusabi taotlus või tasuda hagiavalduselt riigilõiv ning esitada nõuetekohaselt vormistatud riigi õigusabi taotlus.
3.Hageja esitas 7. veebruaril 2024 maakohtule riigi õigusabi taotluse selleks ette nähtud vormil, kuid kohtu määratud tähtajaks puudusi hagiavalduses ega menetlusabi taotlustes ei kõrvaldanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlusabi taotlused tuleb jätta rahuldamata ja hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
5.Kohus võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 järgi menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest (p 1), võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul (p 2) ning ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (p 3). Menetlusabi taotlejale antakse TsMS § 181 lg 1 järgi menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise
edukust eeldatakse TsMS § 181 lg 2 kohaselt, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. TsMS § 186 lg 6 kohaselt kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi ulatuses, mida ei ole põhistatud. Riigi õigusabi võib riigiõigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 järgi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi ei anta RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi siiski juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene, ning sama paragrahvi punkti 6 järgi siis, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.
4.1.Hagiavalduse kohaselt soovib hageja Delfi Meedia AS-ilt ja Eesti Rahvusringhäälingult mittevaralise kahju hüvitamist, kuna nad levitasid hageja kohta väärinfot ja kahjustasid sellega tema mainet. Antsla valla vastu on hageja esitanud nõude põhjusel, et hageja toonase eestkostjana ei seisnud tema huvide eest, lubades hageja maine kahjustamist.
4.2.Kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi isikliku õiguste rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Eestkostja vastutab perekonnaseaduse (PKS) § 179 lg 5 järgi oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.
4.3.Hageja ei täpsusta samas, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et hagejale tekkis mittevaraline kahju. Hageja ei ole selgelt välja toonud, millist väärinfot kostjad hageja kohta avaldasid, ning millist infot peab hageja valeks. Samuti seda, millist seadusest tulenevat kohustust on Antsla vald hageja suhtes rikkunud ja millise nõutava teo korral ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kuna hageja ei toonud ka pärast kohtu poolt täiendava tähtaja andmist välja asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et hagejal võib olla kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue, on hageja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Samuti ei esine asja suhtes tungivat avalikku huvi. Hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel rahuldamata. Eelmärgitud põhjusel jätab kohus rahuldamata ka hageja menetlusabi taotluse hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (TsMS § 181 lg-d 1 ja 2). Lisaks on hageja hagiavalduses vaid ühe lausega märkinud, et ta palub anda menetlusabi hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks. Selline menetlusabi andmise taotlemine ei ole piisav. Hageja ei ole kohtule esitanud nõuetekohaselt vormistatud taotlust ega 29. jaanuari 2024. a määruses nõutud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Ka ei ole hageja tasunud riigilõivu. Samuti ei ole hageja kohtule esitatud nõuetekohast hagiavaldust (vt määruse põhjendused allpool) ning menetlusabi taotlus pole faktiliselt põhistatud ega õiguslikult veenvalt põhjendatud. Seega jätab kohus menetlusabi andmise taotluse rahuldamata ka TsMS § 186 lg 6 alusel.
5.TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 3401 lg-st 2 tuleneb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 29. jaanuari 2024. a määruses hagejat ülalmärgitud tagajärgede eest.
6.Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks nõuetekohaselt vormistatud hagiavaldust esitanud, rikkudes olulisi hagiavalduse vorminõudeid, mis takistavad asja menetlemist.
6.1.Avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 338 ja 363. TsMS § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sama sätte punkti 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), ning sellest nõudest lähtudes hagi ka menetletakse. TsMS § 363 lg 1 p-de 1–3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud selgelt väljendatud nõuet ega hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et hagis tuleb selgelt välja tuua kellelt (kostja isik) ja kelle kasuks (hageja isik) soovib hageja mittevaralise kahju 45 000 euro väljamõistmist. Haginõue tuleb selgelt sõnastada ja esitada muust hagi tekstist eraldi. Hageja kohustuseks on oma nõuded arusaadavalt ja selgelt välja tuua. Kohus ei saa haginõuet ise formuleerida või seda järeldada.
6.2.Hageja ei ole oma nõuet põhjendanud. Kohus selgitas hagejale, et hagis tuleb selgelt välja tuua, millist väärinfot kostjad hageja kohta avaldasid ning millist infot peab hageja valeks. Samuti seda, millist seadusest tulenevat kohustust on Antsla vald hageja suhtes rikkunud ja kui kostja rikkumine seisnes tegevusetuses, välja tuua asjaolud, millest nähtuvalt saab järeldada, et nõutava tegevuse kostja poolt tegemise korral ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hageja pidanuks märkima asjaolud, millele tuginedes ta hindas endal mittevaralise kahju tekkimist 45 000 eurot. Kokkuvõttes tulnuks esitada asjaolud, mille pinnalt on võimalik järeldada, et kostjate tegevus põhjustas hagejale mittevaralise kahju, sh tõendama kahju olemasolu, kahju suuruse ja põhjusliku seose kahju tekitaja teo ja kahju tekkimise vahel (põhjuslik seos) ning teo õigusvastasuse, lisaks konkreetselt viidata, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (kohtule ei ole esitatud hagiavalduses kirjeldatud väära info avaldamise kohta ühtegi dokumenti ega tõendit).
6.3.Hageja ei ole märkinud hagi hinda ega tasunud hagihinnale vastavat riigilõivu (TsMS § 363 lg 1 p 5, riigilõivuseaduse § 59 lg 1). Määruse tegemise ajaks ei ole kohtule laekunud ka riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ning kohtul ei ole muul viisil õnnestunud tuvastada nõutud riigilõivu laekumist.
6.4.Samuti pole hageja märkinud teiste menetlusosaliste andmeid ega selgitanud, kui ta neid ei tea, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud (TsMS § 338 lg 1 p 1 ja § 338 lg 3).
7.Asja materjalide järgi sai hageja kohtu 29. jaanuari 2024 (jõustus samal päeval) määruse kätte samal päeval, s.o 29. jaanuaril 2024. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg 30. jaanuaril 2024 ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 12. veebruaril 2024. Kuivõrd hageja ei ole kohtu 29. jaanuari 2024. a määrusega määratud tähtajaks (12. veebruariks 2024) puudusi kõrvaldanud, jättes esitamata nõuetekohase hagiavalduse ning tasumata riigilõivu (menetlusabi taotlused jätab kohus sama määrusega rahuldamata), tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.
8.Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.
9.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks.
10.Hageja võib esitada määruskaebuse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale (TsMS § 372 lg 5 esimese lause). Menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1). Seega on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.