Aktiva Finance Group OÜ hagi põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3 598,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Alla Žulinskaja ja Sigrid Rahkema, e-post [email protected]
J
N vastu haldustasu,
Kostja J N (isikukood xxx), elukoht xxx, e-post xxx Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista J Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 2 752,42 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 28.12.2022–28.07.2023 eest 171,06 eurot.
3.Mõista J Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2 752,42 eurolt alates 29.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskuludest 93% kostja kanda ja 7% hageja kanda.
5.Mõista J Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 664,95 eurot (käibemaksuta).
6.J Nl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J Nlt (kostja) 3271,02 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 27.07.2023 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.07.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2752,42 eurot, intressi 136,32 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi 28.12.2022–28.07.2023 eest) 239,32 eurot ning viivise alates 29.07.2023 kuni põhinõude (2752,42 eurot) täitmiseni intressimääraga võrdses määras 14,9% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud 358 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I AS ja kostja 24.08.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 2 752,42 eurot laenu. Kostja kohustus laenu tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.09.2022–10.07.2027 jooksul. Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 14,9% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 18,65%. Krediidiandja omandas muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka teavet avalikest andmebaasidest. Vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 1000 eurot ning väljaminekuks 100 eurot. Laenuandja arvestas kõik kostja kulud koos laenu osamaksega 69,48 eurot tuludest maha ning selgitas välja, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 830,52 eurot (1000-100-69,48). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja oli tagasimaksetega viivituses nelja üksteisele järgneva osamaksega. I AS saatis kostjale 06.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. I AS esitas 27.12.2022 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka
täiendava tähtaja jooksul, ja loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 27.12.2022 kirjaga. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga (27.12.2022) oli kostjal tasumata 10.09.2022–10.12.2022 osamaksete haldustasud kokku 10 eurot (4 × 2,50). Hageja nõuab viivist põhivõlalt (2752,42 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, alates 28.12.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 14,9% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 239,32 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 50 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt: 06.02.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 14.02.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 13.03.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
3.Kohus toimetas hagi kostjale kätte elektrooniliselt 15.08.2023. Kostja ei ole hagile vastanud.
4.Kohus palus 16.10.2023 kohtunõudes hagejal täiendavalt põhjendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja sissenõudmiskulude nõuet.
5.Hageja märkis 25.10.2023 vastuses kohtunõudele, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esitas väljavõtte tööprogrammist, millest nähtuvad muud võla sissenõudmisega seotud toimingud.
6.Kohus märkis 02.11.2023 kohtunõudes, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale täiendava tähtaja ümberarvestuse tegemiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
7.09.11.2023 vastuses kohtunõudele märkis hageja, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 2752,42 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 28.12.2022 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.21.03.2024 määrusega teatas kohus, et tulenevalt esitatud nõuete suurusest menetleb kohus asja lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Kohus palus hagejal ühtlasi täpsustada, kas hageja loobub oma nõudest osaliselt ja kui, siis millises osas. Kohus märkis, et hageja ei saa esitada vähendatud nõuet alternatiivse nõudena, st kui kohus leiab, et algselt esitatud nõuet ei saa täies ulatuses rahuldada, on tegemist hagi osalise rahuldamise olukorraga. Nii hagist osalise loobumise kui ka hagi osalise rahuldamise korral jäävad loobutud või rahuldamata jäetud ulatuses menetluskulud hageja kanda. Hageja ei vastanud kohtule määratud tähtajaks, sh ei esitanud avaldust hagist osaliseks loobumiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Hageja nõuab kostjalt põhivõla 2 752,42 eurot, intressi 136,32 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja viivise tasumist alates 28.12.2022 (hagiavalduse esitamise
seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 239,32 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis määras 14,9% aastas).
10.Kohus tuvastas, et I AS ja kostja sõlmisid 24.08.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel anti kostjale laenu 2 752,42 eurot (dtl 27–30). Kõnealuse lepinguga on muudetud poolte vahel varem sõlmitud auto24 laenulepingut nr xxx. Leping on mõlema poole poolt digitaalselt allkirjastatud. Laenulepingu lisaks oleva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel märgitu kohaselt ei kuulu krediidisumma tarbijale väljamaksmisele ja leping jõustub sõlmimisel. Laenulepingu tingimuste punkti 4.1 alusel oli kostjal kohustus laen tagasi maksta vastavalt graafikule (dtl 28) perioodil 10.09.2022–10.07.2027 igakuiste osamaksetena (69,48 eurot, viimane osamakse 68,66 eurot). Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja laenu tagasimakseid teinud.
11.Nõude üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis edastati kostjale lepingus märgitud postiaadressile (dtl 27 ja 42).
12.I AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
13.Kohus tuvastas, et 24.08.2022 seisuga oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 48,90%. Praegusel juhul ei ületa laenu krediidi kulukuse määr (18,65%) VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud,
et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55). Tarbijal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2‐14‐21710, p 29.3). Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: •
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
•
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
•
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
•
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja
pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
15.Kohus selgitas 16.10.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 61–63).
16.Hagiavaldusest ja hageja 25.10.2023 vastusest ja sellele lisatud tõenditest järeldub, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laen ei vastanud kostja finantsolukorrale. Krediidiandja oleks pidanud märkama, et krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
16.1.Hageja selgituse (dtl 66–68) kohaselt täitis kostja laenutaotluse (dtl 43), kus märkis igakuiseks sissetulekuteks 1 000 eurot ja kohustusteks 100 eurot. Enne laenu andmist tegi krediidiandja hageja väitel päringud Maksu- ja Tolliametisse ning kontrollis maksehäireregistrit. Tõendeid vastavate päringute tegemise kohta ei ole kohtule esitatud. Hagimaterjalidest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet, mille põhjal oleks võimalik tuvastada kostja varaline seisund ning regulaarse sissetuleku suurus (KAVS § 49 lg 1 p 1). Krediidiandjal tuleb KAVS § 49 lg 3 alusel tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist, 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi ja 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. Kostja on märkinud laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks 1000 eurot, kuid on jätnud täitmata tööandja välja. Laenuandja ei selgitanud välja, milline on kostja sissetuleku allikas ja kas tegemist on regulaarse sissetulekuga. Samuti ei ole krediidiandja kontrollinud kostja igakuiste kohustuste ja majapidamiskulude suurust ja sisu. Laenutaotluses märgitud ning registritest nähtuvad andmed ei ole piisavad, et selgitada välja tarbija tegelikud sissetulekud ja kohustused ning sissetulekute regulaarsus.
16.2.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud VÕS § 4034 lg 2 esimeses lauses nõutavat hoolsust. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2‐14‐21710, p 29.3).
17.Hageja väitel ei teinud kostja ühtegi tagasimakset ning oli võlgnevuses nelja järjestikuse osamakse tasumisega. Seega oli lepingu punktist 9.5 tulenev ülesütlemise esmane eeldus täidetud (poolte kokkulepe ülesütlemise kohta järgib VÕS § 416 lg-s 1 sätestatut). Krediidiandja saatis kostjale 06.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 40). Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, esitas I AS 27.12.2022 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 41). Neil asjaoludel saab lepingu ülesütlemise lugeda kehtivaks.
18.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab
intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10).
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne intressimäär alates laenu väljastamisest 24.08.2022 kuni 31.12.2022 oli 0. Lepingus kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest suurem, 14,9% aastas (dtl 27). Hageja saab seega nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi alates laenu väljastamisest. Kuivõrd seadusjärgse intressi suurus oli 0, jääb hageja intressinõue rahuldamata.
20.Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 teise lausega hõlmatud intress ja muud krediidiga seotud tasud (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu ja muu sarnane). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 218-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
21.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue haldustasu osas rahuldamata.
22.Hageja nõuab kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 06.02.2023, 14.02.2023 ja 13.03.2023 (dtl 7073). Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. Samuti tegi hageja kostjale kõnesid, saatis SMS-e ja e-kirju ja tegi päringu rahvastikuregistrisse (dtl 68–69). Nende toimingutega seoses nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitist 15 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kulutused põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot.
23.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisele (27.12.2022) järgnevast päevast, s.o alates 28.12.2022 kuni hagi esitamiseni (28.07.2023). Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 14,9% aastas (dtl 27).
23.1.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
23.2.Praegusel juhul on lepinguga ette nähtud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, kuid intressi puhul kohaldub seadusjärgne määr. Seega tuleb ka viivise puhul lähtuda seadusjärgsest määrast.
23.3.Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest oli 28.12.2022 kuni 31.12.2022 viivisemäär 8% aastas (0% + 8% = 8%), 01.01.2023 kuni 30.06.2023 10,5% aastas (2,5% + 8% = 10,5%) ja 01.07.2023 kuni hagi esitamiseni 28.07.2023 12% aastas (4% + 8% = 12%). Viivisearvestuse aluseks olevad tehted on järgmised: 1) 28.12.2022–31.12.2022: 2 752,42 × 8% ÷ 365 × 4 päeva = 2,41 eurot; 2) 01.01.2023–30.06.2023: 2 752,42 × 10,5% ÷ 365 × 181 päeva = 143,31 eurot; 3) 01.07.2023–28.07.2023: 2 752,42 × 12% ÷ 365 × 28 päeva = 25,34 eurot.
23.4.Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista 28.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 171,06 eurot (2,41 + 143,31 + 25,34). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 68,26 euro ulatuses (239,32 – 171,06).
24.Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja laenulepingujärgse põhivõla 2 752,42 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 171,06 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2 752,42 eurolt alates 28.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Muus osas (intressinõue, haldustasu ja viivisenõue osaliselt) jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
25.1.Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
25.2.Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 93% (2 973,48 ÷ 3 188,06 eurot × 100% = 93,27%). Seega jäävad menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ning 7% ulatuses hageja kanda (100% - 93% = 7%).
26.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
27.Hageja 28.07.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot, kokku 813 eurot. Kostja menetluses ei osalenud, seega ei ole tal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.
27.1.Käesoleva tsiviilasja hagihind on 3 598,17 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 4 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 455 eurot. Tasutud riigilõiv 455 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
27.2.TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja ka hagi rahuldamise korral nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro suuruse menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik.
27.3.Hageja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 338 eurot (2 tundi tunnitasuga 169 eurot). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline
esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud teenustasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades praeguse tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120 eurot. Praegusel juhul on tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtunõuetele vastamist (viimased toimingud ei sisaldu menetluskulude nimekirjas). Kostja menetluses ei osalenud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 2 tundi, mis vastab ka menetluses esitatud dokumentide ja nende lisade mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 260 eurot (2 tundi × 120 eurot + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu).
27.4.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 455 + 260 = 715 eurot. Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 93%, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 715 × 93% = 664,95 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.