Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-11768
Kohtuasi
GMBH Varad OÜ hagi Restoran Dominic OÜ ja X vastu X tagasikutsumiseks Restoran Dominic OÜ juhatusest ning Restoran Dominic OÜ juhatuse asendusliikme määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.03.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
GMBH Varad OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja GMBH Varad OÜ (registrikood 10987193), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Kostja Restoran Dominic OÜ (registrikood 11305033), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada GMBH Varad OÜ määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 03.03.2023 määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud GMBH Varad OÜ kanda, mõistis GMBH Varad OÜ-lt Restoran Dominic OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustas GMBH Varad OÜ-d tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist (määruse resolutsiooni p-d 2–4). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud Restoran Dominic OÜ kanda.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Restoran Dominic OÜ kanda.
4.1.Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
4.2.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Restoran Dominic OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-21-11768 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.GMBH Varad OÜ (hageja, vähemusosanik) esitas 27.07.2021 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 14.01.2022, 19.01.2022, 08.02.2022) Restoran Dominic OÜ (kostja I, osaühing) ja X (kostja II, juhatuse liige) vastu, milles palus kutsuda kostja II juhatusest tagasi ja määrata juhatuse asendusliikmeks Q, Y või kohtu äranägemisel sobiv isik. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 40% osaühingu osalusest ja Siracusa Holding OÜ-le (enamusosanik) 60% osalusest. Kostja II on nii osaühingu kui ka enamusosaniku juhatuse liige, samuti viimase osanik. Kostja II on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, sh võtnud alusetult kostja I pangakontolt raha välja, esitanud raamatupidajale võltsitud pangakonto väljavõtted ning maksnud kostja I arvel alusetult raha Garganega OÜ-le ja Advokaadibüroole Pohla & Hallmägi OÜ, mistõttu tuleb ta juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda ja määrata tema asemele asendusliige. Kostja II ei ole nõus tagasi astuma. Hagejal vähemusosanikuna ei ole võimalik kohtu poole pöördumata otsustada kostja II tagasikutsumist.
2.Hageja esitas 28.07.2021 hagi tagamise taotluse, milles palus hagi tagamise korras kutsuda kostja II juhatuse liikme kohalt tagasi ja määrata asendusliikmeks Q või Y ning keelata osaühingu juhatuse liikmetel ning registripidajal juhatuse liikme tagasikutsumist puudutavate toimingute tegemine.
3.Kostjad vaidlesid hagi tagamise taotlusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja II ei ole toime pannud talle etteheidetud rikkumisi ning tema tagasikutsumine ei ole põhjendatud. Hageja ei ole pöördunud osaühingu juhatuse poole nõudega kutsuda kokku osanike koosolek, et kutsuda kostja II juhatusest tagasi. Juhatus saatis osanikele teate osanike koosoleku kokkukutsumiseks 02.09.2021 ning koosoleku päevakorras on juhatuse liikme tagasikutsumine ja uue juhatuse liikme valimine. Enamusosanik ei välista töörahu taastamise huvides kostja II juhatusest tagasikutsumist, kui koosolekul seatakse üles sobiv kandidaat. Hageja pakutud asenduskandidaadid ei ole sobivad. Kostja II ei ole äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 5 alusel esitatava hagi kohane kostja ning tema vastu esitatud hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.
4.Harju Maakohus jättis 09.08.2021 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata ja võttis 17.08.2021 määrusega hagi menetlusse, kohustades kostjaid hagile vastama.
5.Kostjad esitasid 25.08.2021 taotluse, milles palusid kohustada hagejat andma kostja I menetluskulude katteks tagatist 4500 eurot ja kostja II menetluskulude katteks 5400 eurot. Harju Maakohus jättis 07.09.2021 määrusega taotluse rahuldamata.
6.Kostjad esitasid 09.09.2021 taotluse, milles palusid siinse asja menetluse peatada kuni menetluse lõppemiseni kriminaalasjas nr 21730000019. Harju Maakohus jättis 20.09.2021
2-21-11768 määrusega taotluse rahuldamata, pikendas hagile vastamise tähtaega ja juhtis tähelepanu sellele, et kostjad näivad soovivat menetlust venitada.
7.Kostjad palusid 04.10.2021 hagivastuses jätta hagi rahuldamata ning kostjate menetluskulud hageja kanda. Kostja II vastu esitatud hagi palusid kostjad jätta menetlusökonoomia kaalutlustel läbi vaatamata ja menetluses seni kostja II kantud menetluskulud hageja kanda, sest kostja II kostjana menetlusse kaasamiseks ei ole alust. Kostja II ei ole osaühingu osanik. Osaühingu osanikud on 40% osas hageja ja 60% osas Siracusa Holding OÜ. Hageja vaidles kostja II osas hagi läbi vaatamata jätmise taotlusele vastu, leides, et kostja II tuli Riigikohtu praktika järgi menetlusse kaasata, kuna ta on enamusosaniku juhatuse liige ja osanik.
8.Harju Maakohus märkis 29.11.2021 istungil, et võttis menetlusse hagi kostja II vastu ja kui kohus nõustub kostjate käsitusega, jätab kohus hagi kostja II vastu rahuldamata. Samuti juhtis maakohus tähelepanu sellele, et hagi alus ei ole selge, ning määras hagejale tähtaja hagi aluse täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks. Hageja esitas 14.01.2022 täpsustatud hagiavalduse ja 19.01.2022 hagiavalduse täienduse. Kostjad palusid 31.01.2022 maakohtul kohustada hagejat esitama hagiavalduse tervikteksti või pikendada kostjate seisukoha esitamise tähtaega. Harju Maakohus kohustas 31.01.2022 hagejat esitama hagiavalduse tervikteksti ning märkis, et hageja on kohtu korralduste täitmata jätmisega takistanud asja menetlust, põhjustades sellega asjatut töökoormust kostjale ja kohtule. Hageja esitas 08.02.2022 hagiavalduse tervikteksti. Kostjad esitasid 25.02.2022 taotluse pikendada hagi tervikteksti kohta seisukoha esitamise tähtaega ja lükata eelistung edasi. Harju Maakohus pikendas 25.02.2022 seisukoha esitamise tähtaega ja tühistas eelistungi aja. Hageja juhtis 04.03.2022 kohtu tähelepanu sellele, et kostjad on asunud menetlust põhjendamatult venitama. Harju Maakohus juhtis 20.04.2022 kirjas tähelepanu enamusosaniku võimalusele teha juhatuse koosseisus muudatusi ning märkis, et seni esitatu põhjal ei näi hagi olevat hageja kui väikeosaniku huvide kaitsmise meetmena efektiivne – hagejal oleks põhjust kaaluda pigem erikontrolli taotlemist ühingule väidetavalt põhjustatud kahju väljaselgitamiseks ja, selle tulemustest sõltuvalt, asuda tegutsema kahju hüvitamise saavutamiseks.
9.Kostjad esitasid 19.08.2022 taotluse, milles palusid kohustada hagejat andma kostja I menetluskulude katteks tagatist 2880 eurot ja kostja II menetluskulude katteks 3456 eurot. Harju Maakohus rahuldas 02.09.2022 määrusega taotluse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.11.2022 määrusega maakohtu määruse ja jättis taotluse rahuldamata.
10.Kostjad esitasid 06.12.2022 taotluse, milles palusid jätta hagi läbi vaatamata ja mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise 16 112 eurot koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist. Taotluse kohaselt on kostja I enamusosanik Siracusa Holding OÜ (enamusosanik) otsinud menetluse kestel korduvalt hagejaga ühisosa erimeelsuste lahendamiseks, eesmärgiga taastada ettevõtte töörahu ja võimaldada ettevõtte restoranil tegeleda põhitegevusega. Kuna see ei ole õnnestunud, oli enamusosanik sunnitud leidma lahenduse ühepoolselt. 02.12.2022 toimus osanike koosolek, mille raames otsustas osanike koosolek kutsuda kostja II juhatusest tagasi ja valis uueks juhatuse liikmeks F. Kuna kostja II on juhatusest tagasi kutsutud, ei ole hagi rahuldamine enam võimalik. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest kostjad ei ole hageja nõuet rahuldanud. Juhatuse liikmete valimine kuulub osanike kompetentsi ega ole kostjate, s.o äriühingu ja juhatuse liikme pädevuses.
11.Harju Maakohus määras 08.12.2022 kohtuistungil hagejale tähtaja osanike otsust puudutava seisukoha esitamiseks 03.01.2023 ja kostjale vastuväidete esitamiseks 17.01.2023.
2-21-11768 Hageja palus 03.01.2023 menetlusdokumendis jätta kostjate taotluse rahuldamata, sest osanike otsus on osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine. Kostja palus 17.01.2023 menetlusdokumendis jätta hagi läbi vaatamata ning esitas täiendava menetluskulude nimekirja.
12.Harju Maakohus selgitas 24.01.2023 kirjas pooltele, et hagi läbi vaatamata jätmine on ilmselt põhjendatud, kuna kostja II kutsuti juhatusest tagasi ning hageja väited osanike koosoleku otsuse tühisuse kohta on esmahinnangul alusetud. Hageja tegevus osanike koosoleku otsuse kehtivuse eitamisel on vastuoluline ja rikub hea usu põhimõtte järgimise kohustust. Kohtu esmahinnangul ei ole tegemist hageja nõude rahuldamisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 tähenduses ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
13.Hageja vaidles 02.02.2023 menetlusdokumendis jätkuvalt vastu kostjate hagi läbi vaatamata jätmise taotlusele ning esitas hagist loobumise avalduse, milles palus võtta hagist loobumise vastu, lõpetada menetluse, jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostjate kanda ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena lepingulise esindaja kulu 17 685 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Hageja nõustus maakohtu käsitusega, et kostja II juhatuse liikme kohalt tagasikutsumine vastab hageja taotletud eesmärgile, st tegemist on olukorraga, kus kostjad on hageja nõude rahuldanud ning hagejal on mõistlik hagist loobuda. Kuna hageja kohtusse pöördumine oli põhjendatud, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.
14.Kostjad nõustusid 06.02.2023 menetlusdokumendis hagist loobumisega, kuid vaidlesid vastu menetluskulude jaotusele ning palusid jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hagist loobumise tõttu hageja kanda. Kostjad ei ole hagi mingiski ulatuses rahuldanud. Juhatuse liikme tagasikutsumine ei ole kostjate pädevuses. Otsuse võttis vastu enamusosanik, kes ei ole siinse menetluse osaline. Juhatuse liikme mõjuval põhjusel tagasikutsumist menetlusvälistel asjaoludel ei saa pidada TsMS § 168 lg 5 tähenduses haginõude rahuldamiseks. Juhatuse liikmel on võimalik kohtumenetluse kestel taanduda menetlusvälisel põhjusel juhatusest omal soovil, samuti võib osanike enamus olla huvitatud juhatuse koosseisu muutmisest. Hagejale menetluskulude hüvitamine tekitaks olukorra, kus ühing ei tohiks teha kohtumenetluse ajal juhatuses muudatusi, kui ta soovib vältida menetluskulude kandmist. Menetluskulusid ei saa jätta kostjate kanda ka seetõttu, et hageja ei pöördunud kohtusse põhjendatult. Hageja pöördus kohtusse, et tuvastada juhatuse liikme toime pandud rikkumisi. Kohus ei tuvastanud menetluses rikkumisi ega saa neid tuvastada, kuna hageja loobus hagist. Hageja hagist loobumise avaldus on esitatud reaktsioonina maakohtu selgitusele ning eesmärgiga vältida menetluskulude kandmist juhul, kui hagi jääb läbi vaatamata. Kuigi maakohus selgitas hagejale, et hagi on perspektiivitu, ei esitanud hageja varem hagist loobumise avaldust ning sundis kostjaid ligi kahe aasta vältel menetlusse panustama. Sellises olukorras oleks menetluskulude kostjate kanda jätmine TsMS § 162 lg 4 tähenduses ebaõiglane ja ebamõistlik. Hageja menetluskulud on ülemäärased ning hageja peab esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid.
2-21-11768 Maakohtu määrus ja põhjendused
15.Harju Maakohus võttis 03.03.2023 määrusega vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise 17 982 eurot ning kohustas hagejat alates määruse jõustumisest kuni määruse kohase täitmiseni tasuma hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
15.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Maakohus selgitas 24.01.2023, et hagi on tõenäoliselt perspektiivitu. Hagi menetlemise jätkamine ei aitaks kaasa hageja õiguspäraste huvide edendamisele ja see tooks tõenäoliselt hagejale kaasa järjest suureneva menetluskulude hüvitamise kohustuse.
15.2.Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Kostjad ei ole hageja nõuet TsMS § 168 lg 5 tähenduses rahuldanud. Kostjad on hagile järjepidevalt vastu vaielnud. Osaühingul on oma osanike kaudu õigus igal ajal otsustada juhatuse koosseisu üle, kuna juhatuse liikmed on äriühingu seaduslikud esindajad ja tegu on äriühingu seisukohalt olulise küsimusega. Kui juhatuse koosseisus hagi menetlemise ajal muudatuste tegemist käsitada haginõude rahuldamisena, piirab see juhatuse õigust otsustada juhatuse koosseisu üle, sest menetluskulude hüvitamise kohustus TsMS § 168 lg 5 mõttes piiraks sisuliselt selle õiguse teostamist. Menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole ebaõiglane. Hageja on olnud asjaajamises väga hooletu ning põhjustanud kostjatele ja kohtule asjatut vaeva. Hagi alust tuli korduvalt täpsustada, kohus on lükanud arvukalt tõendeid asjakohatuse tõttu tagasi ning hageja vaidlustas juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse kehtivust meelevaldselt ja vastuoluliselt.
15.3.Hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 17 982 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Kostja I ei ole menetluskuludest teatanud. Kostja II menetluskuludeks on õigusabikulud (lepingulise esindaja töömaht 111,7 tundi, millest 106,2 tundi tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta) ja 5,5 tundi tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuta). Toimingutele kulunud aeg on põhjendatud. Üksikute toimingute kaupa menetluskulude põhjendatuse hindamine on kohtule liialt koormav ja piirab advokaadi vabadust kliendi huvide kaitsmisel. Üksikute toimingute hindamine on asjakohane vaid siis, kui tehtud oleks ilmselgelt alusetuid menetlustoiminguid. Hageja ei ole väitnud, et kostjad oleksid alusetuid menetlustoiminguid teinud. Samuti on hageja teinud edutuid toiminguid, nt taotlenud hagi tagamist ning ekspertiisi määramist, millest hiljem loobus. Arvestades hageja lepingulise esindaja kulude suurust (17 685 eurot), ei ole menetlusosaliste kulud õigusabile oluliselt erinevad. Hageja teostas menetluses oma õigusi viisil, mis põhjustas kostjatele asjatut töökoormust. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
16.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise, ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud kostjate kanda, mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 17 685 eurot, samuti tagastada hagejale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.
2-21-11768
16.1.Määruskaebuse väidete kohaselt on hagist loobumise vastuvõtmisel asjakohatu, aga ka nõuetekohaselt põhjendamata maakohtu järeldus, et hagi on tõenäoliselt perspektiivitu, ei aita kaasa hageja õiguspäraste huvide edendamisele ja tooks kaasa suureneva menetluskulude hüvitamise kohustuse.
16.2.Maakohus jättis vääralt menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Maakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt, miks ei ole kostjad hageja nõuet TsMS § 168 lg 5 tähenduses rahuldanud, ning läks vastuollu enda 24.01.2023 selgitusega. Menetluskulude jaotuse otsustamisel ei ole tähtsust sellel, kas kostjad vaidlesid hagile vastu, ega osanike õigusel otsustada juhatuse koosseisu üle. Maakohus ei arvestanud vähemusosaniku õigusega nõuda kohtu kaudu lojaalsus- või hoolsuskohustust rikkunud juhatuse liikme tagasikutsumist ja sellise nõude täitmise korral vähemusosaniku õigust menetluskulude hüvitamisele. TsMS § 168 lg 5 selline kohaldamine on vastuolus sätte eesmärgiga ja rikub poolte võrdsuse põhimõtet. Menetluskulude hageja kanda jätmine oleks ka äärmiselt ebaõiglane. Hageja nõude täitmine sõltus kostjatest, mitte hagejast. Kostjad oleksid saanud täita hageja nõude kohe pärast hagi esitamist, et vältida menetluskulude tekkimist, kuid tegid seda alles pärast pikalt kestnud kohtumenetlust. Arusaamatuks jääb kostjate motiiv hagile vastu vaielda, kuid sellel ei ole tähtsust. Kui kostjad ei oleks esitanud mitmeid põhjendamatuid rahuldamata jäänud taotlusi, sh hagi läbi vaatamata jätmise taotlus, menetluse peatamise taotlus ja menetluskulude katteks tagatise määramise taotlus, ega otsinud formaalseid põhjuseid, et sisulisi vastuväiteid mitte esitada, oleksid menetluskulud olnud oluliselt väiksemad. Kostjad venitasid asja lahendamist.
16.3.Maakohus jättis alusetult kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamata ja määruse ka selles osas põhjendamata.
17.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad jäid 06.02.2023 esitatud seisukohtade juurde. Vastuseks määruskaebuse väidetele märkisid kostjad täiendavalt järgmist.
17.1.Maakohus jättis õigesti menetluskulud hageja kanda. Hagi perspektiivikusel on menetluskulusid TsMS § 162 lg 4 alusel jaotades tähtsust. Kuigi maakohus sellele ei tuginenud, oleks hagi perspektiivitust arvestades äärmiselt ebaõiglane jätta sellise hagi menetlemise kulud kostjate kanda. Maakohus selgitas hageja nõude perspektiivitust 20.04.2022 kohtumääruses, 08.12.2022 kohtuistungil ja 24.01.2023 selgituskirjas. Sellest hoolimata vaidles hageja hagi läbi vaatamata jätmise taotlusele vastu. Hagejal ei olnud vajadust pöörduda perspektiivitu ja pahatahtliku hagiga kohtusse. Sellises olukorras ei saa kostjatele ette heita, et nad hagi ei tunnistanud ja õigeks ei võtnud. Kui enamusosanik oleks hagis näinud perspektiivi, oleks kostja II kutsutud varem juhatusest tagasi. Kostjad ei saanudki seda teha, sest juhatuse liikme tagasikutsumine on ühingu osanike, s.o enamusosaniku pädevuses. Kostjad on taotlenud kostja II suhtes hagi läbi vaatamata jätmist menetluse algusest saati. Menetluskulusid ei saa välja mõista isikult, kes on hagis ebaõigesti kostjaks märgitud. Hageja käsitus menetluskulude jaotamisel rajaneb ekslikul eeldusel, et enamusosaniku poolt menetluse ajal juhtorganites mistahes muudatuste tegemine kvalifitseerub hageja nõude rahuldamiseks. Hageja on käitunud menetluses vastuoluliselt, kuna pidas osanike 02.12.2022 otsust tühiseks, samas leiab, et sellega on ta oma eesmärgi saavutanud.
2-21-11768 Menetluskulude jaotamisel ei ole tähtsust sellel, kas kostjad on esitanud põhjendamatuid taotlusi. Sellel võib olla tähtsust menetluskulude kindlaksmääramisel.
17.2.Hüvitatavate menetluskulude suurust määrates diskretsioonipiire ja ringkonnakohtul puudub alus sekkuda.
ei
ole
maakohus
ületanud
17.3.Hageja taotletud menetluskulude hüvitis on põhjendamatult suur. Hagejalt tuleb nõuda kulusid tõendavate dokumentide esitamist. Menetluse edasine käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tuleb menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud Restoran Dominic OÜ kanda. Menetluskulude jaotuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi tühistada maakohtu määrus ka osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda hüvitiselt viivist.
20.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Kumbi pool ei ole maakohtu määrust vaidlustanud osas, millega maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asja menetluse. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas ega vasta määruskaebuse etteheidetele hagist loobumise vastuvõtmist puudutavate maakohtu määruse põhjenduste kohta.
21.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus vääralt seisukohale, et hagist loobumise tõttu tuleb asja menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda, sest kohtumenetluse ajal osanike otsusega juhatuse liikme tagasikutsumist ei saa pidada hageja nõude rahuldamiseks TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 tähenduses.
21.1.Ringkonnakohus märgib, et kui hageja loobub hagist, kannab ta TsMS § 168 lg 4 järgi kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 järgi hageja menetluskulud. Riigikohus on leidnud, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt RKTKm 10.06.2020, 2-18-17703, p 11.2). Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 13; RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul saab kohtumenetluse ajal osanike otsuse vastuvõtmist, millega osanikud kutsuvad juhatuse liikme tagasi ja määravad uue juhatuse liikme, pidada juhatuse liikme tagasikutsumist ja
2-21-11768 asendusliikme määramist taotlenud hageja nõude rahuldamiseks, kui osanike otsuse tulemusena saavutab hageja hagiga taotletud eesmärgi.
21.2.Siinsel juhul esitas hageja 27.07.2021 hagi, milles palus kutsuda kostja II juhatuse liikme kohalt rikkumiste tõttu tagasi ja määrata juhatusse enda nimetatud või kohtu äranägemisel valitud asendusliikme. Kostjad teatasid kohtule 06.12.2022, et 02.12.2022 toimus kostja I osanike koosolek, mille raames otsustas osanike koosolek kutsuda kostja II juhatusest tagasi ja valis uueks juhatuse liikmeks F. Osanike otsuse vastuvõtmise tulemusena saavutas hageja soovitud olukorra, st kostja II ei ole enam juhatuse liige ning tema asemele on määratud uus juhatuse liige. Seega rahuldas osaühing (kostja I) oma organi (osanike koosolek) otsusega hageja nõude TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 tähenduses. Asjaolu, et otsuse võttis vastu osaühingu enamusosanik Siracusa Holding OÜ, ei tähenda seda, et osanike koosoleku otsuse vastuvõtmist ei saaks omistada osaühingule (kostja I). Juriidilise isiku organi tegevus loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 5 järgi juriidilise isiku tegevuseks. Õige on aga kostjate väide, et osaühingu juhatuse liige (kostja II) ei ole hageja nõuet rahuldanud. Osaühingu osanike koosoleku otsuse vastuvõtmist ei saa omistada osaühingu juhatuse liikmele, kes juhatuse otsusega tagasi kutsuti. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi ÄS § 184 lg 1 I lause järgi osanike poolt. Seejuures võib osanike otsusel juhatuse liikme ÄS § 184 lg 3 I lause järgi tagasi kutsuda sõltumata põhjusest, st juhatuse liige ei osale ega saa mõjutada selliste otsuste vastuvõtmist. Seega ei saanud kostja II rahuldada hageja nõuet kutsuda ta juhatuse liikme kohalt tagasi ja määrata tema asemele uus juhatuse liige. Lisaks ei saaks kohus igal juhul jätta kostja II kanda juhatuse asendusliikme määramise nõudega seotud menetluskulusid, sest teda ei saa selle nõude osas pidada menetlusosaliseks. Kuigi kostjat II saab Riigikohtu praktika kohaselt pidada ÄS § 184 lg 5 alusel esitatud juhatuse liikme tagasikutsumise hagi puhul kohaseks kostjaks (vt RKTKo 18.12.2019, 2-17-10474, p 12; RKTKm 15.04.2020, 2-19-13966, p 17 ja 19), ei saa kostjat II pidada ÄS § 184 lg 6 alusel esitatud juhatuse asendusliikme määramise avalduse lahendamisel asjast puudutatud isikuks TsMS § 198 lg-te 2 ja 3 tähenduses.
21.3.Ülaltoodud põhjendusi arvestades leiab kolleegium, et 02.12.2022 osanike otsuse vastuvõtmisega rahuldas kostja I pärast hagi esitamist hageja nõuded TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 tähenduses, mistõttu tuleb maakohtus kantud hageja menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja I kanda ning kostjate menetluskulud kummagi kostja enda kanda.
22.Kostja I ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et hageja menetluskulude kostja I kanda jätmine oleks praegusel juhul äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 tähenduses.
22.1.Kohus võib TsMS § 162 lg 4 jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohtu praktika kohaselt saab TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaldamisel arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg 4 (vt RKTKm 26.01.2011, 3-2-1142-10, p 9). Kostjal on TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud olukorras võimalik esile tuua asjaolud, mille põhjal saaks järeldada, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 järgi (vt RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p-d 9–10). Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema menetlusosaliselt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega (vt nt RKTKo
2-21-11768 15.01.2014, 3-2-1-149-13, p 61; RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007, p 15). Seejuures ei ole TsMS § 162 lg 4 alusel põhjendatud jätta hageja menetluskulusid TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda siis, kui hageja nõude rahuldamine oleks olnud välistatud (RKTKm 04.04.2012, 3-2-128-12, p 15).
22.2.Siinses asjas ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et hageja menetluskulude kostja I kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja esitatud nõudeid ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks ning seda pole arvanud ka maakohus. Hageja esitas kostja I vastu nõude juhatuse liikme tagasikutsumiseks, tuues esile, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja tekitanud sellega osaühingule kahju. Sellise nõude saab kohus ÄS § 184 lg 5 alusel lahendada. Samuti esitas hageja avalduse osaühingule tagasikutsutud juhatuse liikme asemele asendusliikme määramiseks olukorras, kus osaühing jääks juhatuse liikmeta. Sellise nõude saab kohus ÄS § 184 lg 6 alusel lahendada. Seejuures ei ole maakohus enne 02.12.2022 osanike otsusest teada saamist pidanud hagi perspektiivituks. Maakohus märkis 20.04.2022 kirjas, et seni esitatu põhjal ei näi hagi olevat hageja kui väikeosaniku huvide kaitsmise meetmena efektiivne ja pidas hageja õiguste ja huvide kaitseks efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks erikontrolli taotlemist, kuid sellest ei saa järeldada, et maakohus oleks pidanud hagis esitatud nõudeid perspektiivituks. Maakohtu hinnangul muutus hagi perspektiivituks pärast 02.12.2022 osanike otsuse vastuvõtmist, millega juhatuse liige tagasi kutsuti ja nimetati uus juhatuse liige, kuid see ei tähenda, et hagi esitamise järel ei oleks olnud kohtul võimalik hagi rahuldada. Nõude rahuldamine kohtumenetluse ajal toob loomuliku tagajärjena endaga kaasa selle, et kaob õiguskaitsevajadus ning hagi rahuldamiseks ei ole enam alust. Menetluse käigust ja asja materjalidest ei saa järeldada ka seda, et hageja oleks esitanud kostja I vastu pahatahtlikult alusetu hagi, mis oleks selgelt jäänud kohtumenetluses rahuldamata. Sellel, et maakohus hagist loobumise tõttu enam hagi sisuliselt ei lahenda, ei ole menetluskulude jaotamist otsustades tähtsust. Hageja menetluskulude jätmist hageja kanda ei õigusta ka kostja I väide selle kohta, et menetluskulude osaühingu kanda jätmine oleks vastuvõetamatu olukorras, kus osaühingu osanik võtab menetlusvälistel põhjustel vastu otsuse juhatuse koosseisu muutmiseks. Iseenesest võib see asjaolu anda alust jaotada menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel erinevalt TsMS § 168 lg-s 5 sätestatust, kuid siinsel juhul ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et juhatuse liige kutsuti tagasi ja tema asemele määrati uus juhatuse liige muudel põhjustel kui siinne kohtumenetlus. Kostjad ei ole toonud esile, et osanike koosolek võttis otsuse vastu menetlusvälistel asjaoludel. Kostjad viitasid hagi läbi vaatamata jätmise taotluses sellele, enamusosanik on otsinud menetluse kestel korduvalt hagejaga ühisosa erimeelsuste lahendamiseks, eesmärgiga taastada ettevõtte töörahu ja võimaldada ettevõtte restoranil tegeleda põhitegevusega, kuid see ei ole õnnestunud, mistõttu oli enamusosanik sunnitud leidma lahenduse ühepoolselt. Seega ei olnud tegemist menetluse välistel põhjustel juhatuse koosseisus muudatuste tegemisega. Ka see, et hageja pidas alguses 02.12.2022 osanike koosoleku otsust koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühiseks ning pärast maakohtu selgitust otsustas seda aktsepteerida ja loobus hagist, ei näita hageja pahatahtlikku ega vastuolulist käitumist, mis võiks õigustada menetluskulude teistsugust jaotust. Olukorras, kus maakohus selgitas 08.12.2022 kohtuistungil ja 24.01.2023 selgituskirjas hagejale tema nõude perspektiivi muutunud õiguslikus olukorras, oli hagejal õigus hagist loobuda sõltumata sellest, et enne seda oli ta seadnud 02.12.2022 osanike koosoleku otsuse kehtivuse kahtluse alla.
2-21-11768
22.3.Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et menetluskulude kostja I kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
23.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, tühistab maakohtu määruse vaidlustatud osas ning teeb ise uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja I kanda. Vastavalt maakohtu menetluskulude jaotusele tuleb jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.
24.Kuna maakohus määras kindlaks kostjate, mitte hageja menetluskulude rahalise suuruse, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 21–23).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.