Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 kohaselt on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi üle 17 000 euro. Pärandvarasse ei kuulu kohustuste täitmiseks piisavalt vara (puudub turuväärtust omav vara). Seega võlgniku kohustused ületavad varasid, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema surma tõttu puudub võimalus tema maksevõimet parandada. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, sisuliselt ei ole. Kohtu hinnangul ei ole vara, mida saaks tagasi võita või tagasi nõuda. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus ei näe võimalusi neid vahendeid kusagilt mujalt hankida. Kuna keegi ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, on vastuolus pankrotiseaduse mõttega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Axxxxxxxxr Dxxxxxxxxxx pärandvara pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 1950,78 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on 2024.a kuutasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. Ajutine haldur on palunud enda tasu hüvitada riigi vahenditest 1000,40 euro (sh km) ulatuses ning ülejäänud osas pärandvarast. PankrS § 23 lg 4 lause 1 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 9,75 tundi (19 pooltundi ja 15 minutit). Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Ajutine haldur on arvestanud enda tunnitasuks 164 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule pole põhjendatud ega vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus märgib, et käesolev menetlus ei olnud eriliselt keerukas ega mahukas, mis tingiks ajutise halduri tasumäära seadusega võimaldatud maksimaalses määras. Analoogselt advokaatide tasudega, tuleb ka pankrothaldurite ühikutasu määramisel arvestada muuhulgas kohaliku keskmise tunnitasuga samas valdkonnas ( 3-2-1-115-13 p 25, 3-2-1-115-14 p14) antud valdkonnas. Käesolevalt ületab ajutise halduri tunnitasu kohaliku keskmise pankrotihaldurite tunnitasu, mis on vahemikus 110-130eurot (+käibemaks). Kohtu hinnangul on põhjendatud tasumäär maksimaalselt 120 €/h, millele lisandub käibemaks, kokku 146,40 €/h. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1427,40 eurot (sh käibemaks, 9,75h x 146,60€/h). Kohus märgib, et riigi vahenditest on nimetatud summat aga võimalik hüvitada väiksemas määras, kuna justiitsministri määrus nr 2 seab tasumäärale piirangud. Kohus peab arvestama tasumääraga 33 €/pooltund. Seega on võimalik riigi vahenditest hüvitada tasu 643,50 eurot (19 pooltundi 15 minutit x 33€/pooltund), mis tuleb ümardada järgmise täiseuroni ehk 644 eurot. Tasule lisandub käibemaks 22%, s.o 141,68 eurot, kokku 785,68 eurot. 785,68 eurot ületav osa jääb võlgniku pärandvara kanda.

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.