Vabastada Mxxxx Nxxx (ik xxxxxxxxxxx) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Mxxxx Nxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada Mxxxx Nxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
4.Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 09.03.2015 määrusega välja Mxxxx Nxxxxxpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti. Tartu Maakohtu 18.01.2019 määrusega (jõustus 13.02.2019) lõpetati Mxxxx Nxxxx pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 18.01.2019 määruse resolutsiooni punkti 8 kohaselt otsustatakse Mxxxx Nxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamine hiljemalt 11.02.2019 eraldi määrusega. 11.02.2019 määrusega nimetati Mxxxx Nxxxx usaldusisikuks Axxxx Kxxxxx. Mxxxx Nxxxxx tuli vastavalt 18.01.2019 määrusele esitada kohtule perioodilisi aruandeid iga aasta 15. augustiks ja 15. märtsiks, mis sisaldab teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (PankrS § 173 sätestatud kohustused). Esimene aruanne esitada 15. augustil 2019, järgnev
15.märtsil 2020, jne. Usaldusisikul tuli teha vastavalt jaotusettepanekus toodud jaotistele üks kord aastas (iga aasta 1.märtsil) võlausaldajatele väljamakseid ja esitada selle kohta aruanne kohtule 15. märtsiks. Määruse kohaselt kohustus võlgnik eraldama iga kuu usaldusisikule vähemalt 120 eurot.
2.Aruanded on esitatud võlgniku poolt 15.08.2019, 15.03.2020, 04.09.2020, 05.03.2021, 09.08.2021, 11.03.2022, 31.08.2022, 21.03.2023, 05.09.2023 ja 06.03.2023, ning usaldusisiku poolt 15.03.2020, 16.03.2021, 01.03.2022, 01.03.2023 ja 06.03.2024.
3.Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel töötanud ettevõttes Lxxxxxxxx OÜ. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on täitnud määruses sätestatud kohustust eraldada igakuiselt usaldusisikule vähemalt 120 eurot kuus, enamasti on eraldis olnud veel suurem. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid summas 8865,30 eurot. Võlgnikul vara puudub.
4.Võlgnik esitas kohtule 14.03.2024 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on Mxxxx Nxxx võlgadest vabastamise menetluses täitnud kohustusi ning esitanud aruanded ja panga väljavõtted vastavalt esitatud tingimustele. Võlgniku sissetulek on selle perioodi jooksul suurenenud, see nähtub ka pangakonto väljavõtetes. Muid lisasissetulekuallikaid pole.
5.1.TF Bank AB esitas oma seisukoha 19.03.2024, mille kohaselt jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
5.2.OÜ GS Core esitas oma seisukoha 19.03.2024, mille kohaselt ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Ühtegi sisulist põhjendust lisatud ei olnud.
5.3.AS SEB Pank esitas oma seisukoha 20.03.2024. Seisukoha kohaselt on kogu kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul võlgnikult AS SEB Pangale laekunud 233,25 eurot, nõude jääk on 410,83 eurot. AS SEB Pank jätab võlgniku poolt kohustustest vabastamise menetluses esitatud taotluse kohtu otsustada.
5.4.IPF Digital AS esitas oma seisukoha 22.03.2024, mille kohaselt jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
5.5.Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 03.04.2024. Oma seisukohas leiab võlausaldaja selleks, et vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb PankrS § 173 alusel kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik töötab Lukuproff OÜ-s, see näitab tema valmisolekut töötada ja panustada oma majanduslikku olukorda. Võlausaldaja teavitab, et võlgnevuse jääk on 604,30 eurot. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. PankrS § 175 lg 11 rakendamise obligatoorne eeldus on nõuete täitmine arvestatavas ulatuses. Lähtudes eeltoodust palub võlausaldaja kohtul tuvastada, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi arvestatavas ulatuses.
5.6.Placet Group OÜ esitas oma seisukoha 04.04.2024. Seisukoha kohaselt on Placet Group OÜ nõuded võlgniku vastu kokku summas 724 eurot. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses teostanud ühtegi makset. Seega on täitmata kohustused võlausaldajale summas 724 eurot. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-46-13 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule
uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1, alates 01.06.2022 FiMS § 47 lg 1). Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on 15.09.2017 tsiviilasja nr 2-11-6039 kohtumääruse punktis 13.1 jõudnud seisukohale, et „võlgniku vabastamine tema kohustustest riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, sest tulenevalt PankrS § 176 lg-st 1 (alates 01.06.2022 FiMS § 50 lg 1) lõppeb nende õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Kohustustest vabastamise menetlus moodustab osa pankrotimenetlusest ja järgib seega PankrS §-s 2 märgitud eesmärke, sh rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel“. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole automaatne õigus kõikidele võlgnikele oma võlgadest vabanemiseks, vaid menetluse ajal tuleb oma võlad ka tagastada. Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud kuivõrd võlgnik ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi mistahes viisil või summas ega proovinud leida võlausaldajaga mistahes teistsugust kokkulepet enda kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata.
5.7.Axxxx Kxxxxx esitas oma seisukoha 06.04.2024, milles nõustub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ning kohustustest vabastamisega.
5.8.Swedbank AS esitas oma seisukoha 08.04.2024, mille kohaselt jätab võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks kohtu hinnata ja otsustada.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
7.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
8.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Marek Noot ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on terve menetluse kestel töötanud ettevõttes Lxxxxxxxx OÜ, mis on kindlustanud võlgnikule püsiva sissetuleku, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
10.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Aruanded on esitatud tähtaegselt ja korrektselt.
11.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on täitnud määruses sätestatud kohustust eraldada igakuiselt usaldusisikule vähemalt 120 eurot kuus, enamasti on eraldis olnud veel suurem. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid summas 8865,30 eurot. Võlgnikul vara puudub. Placet Group OÜ märkis oma seisukohas, et nõuded võlgniku vastu on kokku summas 724 eurot ning võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses teostanud ühtegi makset. Seega on täitmata kohustused võlausaldajale summas 724 eurot. Kohus juhib Placet Group OÜ tähelepanu, et võlausaldaja nõue on rahuldatud III rahuldamisjärgus ning II rahuldamisjärgu nõuete summa oli kokku 36 063,60 eurot. PankrS § 153 lg.5 järgi Järgmise järgu nõuded rahuldatakse pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. See tähendab, et selle võlausaldaja nõude katteks eraldiste tegemine saaks toimuda pärast kõigi II järgu nõuete rahuldamist. Sellist olukorda ei ole tekkinud. Aktiva Finance Group OÜ viitab oma seisukohas PankrS § 175 lg 11 rakendamisele, mille obligatoorne eeldus on nõuete täitmine arvestatavas ulatuses, ning palub kohtul tuvastada, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi arvestatavas ulatuses. Kohus juhib võlausaldaja tähelepanu, et antud säte reguleerib võlgniku ennetähtaegset kohustustest vabastamise otsustamist. Antud juhul otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise PankrS § 175 lg 1 alusel. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
12.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
14.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast
mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Mxxxx Nxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
15.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Mxxxx Nxxxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Mxxxx Nxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Mxxxx Nxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Axxxx Kxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Mxxxx Nxxxx kohustustest vabastamise menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.