Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.04.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-16302
Kohtuasi
AS SEB Pank väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.10.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
40 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja TU
hagi
X
vastu
võlgnevuse
Kostja: X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu AS SEB Pank 03.01.2024 vastusega koos esitatud Fassaadiplaat OÜ taotlus, kuid jätta vastu võtmata 06.10.2022 kiri ja selle väljastusteade.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 27.10.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.
5.AS-il SEB Pank ei ole apellatsioonimenetluses kindlaks määratavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-16302 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS SEB Pank (hageja) esitas 28.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Fassaadiplaat OÜ (laenusaaja, põhivõlgnik) 19.11.2015 arvelduslaenulepingu nr 2015030851 ning hiljem selle lisad, mille kohaselt võimaldas hageja laenusaajal kasutada laenulimiiti 300 000 eurot. Laenusaaja ei täitnud laenu tagastamise kohustust nõuetekohaselt. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-20-4277 hagi laenusaaja vastu laenulepingust nr 2015030851 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks summas 350 000 eurot, millest põhiosa (tagastamata laen) moodustab 320 000 eurot, intress 2869,80 eurot, MESi tagatistasu 5200 eurot ja viivis 21 930,20 eurot. Samuti palus hageja laenusaaja vastu esitatud hagis pöörata laenusaaja rahaliste kohustuste täitmiseks sissenõue laenusaaja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud esimese järjekoha kommertspandiga vastavalt 19.11.2015 sõlmitud notariaalsele lepingule 325 000 euro ulatuses. 13.02.2023 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti laenusaajalt hageja kasuks välja 350 000 eurot (põhivõlgnevus 320 000 eurot, MES-i tasude katteks 5200 eurot, intress 2869,80 eurot ja viivis 21 930,20 eurot) ning kohustati laenusaajat taluma vastavalt 19.11.2015 sõlmitud notariaalsele kommertspandilepingule täitemenetluse läbiviimist hageja kasuks seatud kommertspandiga koormatud laenusaaja vallasvara suhtes kuni 325 000 euro ulatuses.
3.Hageja ja laenusaaja vahel sõlmiti 19.11.2015 garantiilimiidileping nr 2015030852. Garantiilimiidilepingu ja laenusaaja taotluse alusel väljastas hageja 26.11.2015 garantiikirja nr 2015031559 summas 100 000 eurot garantiisaaja Cidem Hranice A.S. kasuks. Garantiikirja pikendati korduvalt ning garantiikirja lisa nr 6 kohaselt kehtis garantiikiri kuni 30.04.2020. Garantiisaaja esitas 21.04.2020 hagejale nõude garantiikirja alusel 9599,16 euro väljamaksmiseks ning hageja tasus nõutud summa garantiisaajale 05.05.2020. Vastavalt garantiilimiidilepingu p-le 5.1 tekib hagejal garantiikirja alusel esitatud nõude alusel hageja poolt väljamakse tegemisel laenusaaja suhtes tagasinõudeõigus väljamakstud summade ulatuses. Laenusaaja kohustub hüvitama hagejale garantiikirja alusel väljamakstud summad hageja esimesel nõudmisel hiljemalt hageja esitatud tagasinõudes märgitud tähtpäeval. Hageja esitas 30.04.2020 laenusaajale teate garantiisumma väljamaksmisest ja hüvitisnõude, milles palus laenusaajal tagada oma kontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu 05.05.2020, et hageja saaks tasumisele kuuluva summa ülekandejuhise alusel maha võtta laenusaaja kontolt. Laenusaaja ei taganud oma kontol kohustuste täitmiseks vajaliku raha olemasolu ning laenusaaja kohustus 9599,16 euro hagejale hüvitamiseks on siiani täitmata. Garantiilimiidilepingu alusel on tasumata ka garantiikirja alusel makstud summa väljamaksmise tasu 150 eurot ning MES-i tagatistasud kokku 2839,25 eurot. Hageja nõuab laenusaajalt perioodi 06.05.2020 – 28.10.2022 eest ka viivist 9599,16 eurot, s.o summas, mis ei ületa põhinõuet (garantiisaajale välja makstud summat).
2-22-16302
4.Laenulepingust ja garantiilimiidilepingust tulenevad kohustused on tagatud laenusaaja vallasvarale seatud kommertspandiga. Tallinna notari Margus Veskimäe 19.11.2015 tõestatud kommertspandi loovutamise lepingu alusel loovutati hagejale laenusaajale kuuluvale vallasvarale esimese järjekoha kommertspant summas 325 000 eurot. Kommertspandiga on pandisumma ulatuses tagatud hageja kõik nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad laenulepingust ja selle kõikidest lisadest ning garantiilimiidilepingust ja selle kõikidest lisadest. Tagatud on muu hulgas lepingu nendest lisadest tulenevad nõuded, millega võlgniku rahalised kohustused suurenevad või nende täitmise tähtaeg muutub. Tsiviilasjas nr 2-20-4277 taotles hageja laenusaaja rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue laenusaaja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud esimese järjekoha kommertspandiga.
5.Laenulepingust ja garantiilimiidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist tagab kostja antud käendus. Hageja ja kostja vahel 19.11.2015 sõlmitud käenduslepingu nr 2015030880 p 1 kohaselt on käendusega tagatud laenulepingust nr 2015030851 ja garantiilimiidilepingust nr 2015030852 tulenevad nõuded. Tulenevalt käenduslepingu p-st 2.1.1 vastutab kostja hageja ees täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga ja tagab kõiki hageja nõudeid laenusaaja vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu ja garantiilimiidilepingu alusel. Käenduslepingu p 2.1.6 kohaselt on kostja vastutuse rahaline maksimumsumma 40 000 eurot. Käenduslepingu p-s 2.1.5 on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus esitada nõue kostja vastu, sh esitada kostja vastu kohtusse hagi, kui laenusaaja ei täida kohaselt p-s 1 märgitud võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi. Juhul kui võlaõigusliku lepingu täitmine on lisaks käendusele tagatud pandiõigusega ja panditud vara väärtus on väiksem võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud hageja nõudest laenusaaja vastu, on hagejal õigus esitada käenduslepingu alusel nõue kostja vastu, sh esitada kostja vastu kohtusse hagi ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvelt.
6.Hageja ei ole saanud rahuldada oma nõuet pandieseme arvelt. Kostja ei ole tõendanud, et kommertspandialune vara on olemas ning selle väärtus on piisav selleks, et kommertspandi realiseerimisel saavad hageja nõuded täidetud kommertspandi summa ulatuses. Hageja esitas 17.02.2023 kohtutäiturile täitmisvalduse tsiviilasjas nr 2-20-4277 tehtud kohtuotsuse täitmiseks, kuid siiani ei ole toimunud ühtegi laekumist ning ei ole kindlaks tehtud kommertspandialust vara ja selle väärtust. Kohtutäituri abilt saadud info kohaselt möödus vabatahtliku täitmise tähtaeg 24.03.2023 ning võlgnik ei esitanud kohtutäiturile varade nimekirja. Samuti andis kohtutäituri abi teada, et kinnistusraamatu, liiklusregistri, äriregistri ja väärtpaberite registri andmetel laenusaajal registervara puudub. Laenusaaja kinnitas kohtutäiturile suuliselt, et laenusaajal puuduvad rahalised vahendid ja vara, mille arvelt täitedokumendist tulenevat nõuet rahuldada. Seega ei ole hagiavalduses märgitud arvelduslaenulepingust ja garantiilimiidilepingust tulenevaid nõudeid võimalik rahuldada pandi eseme arvelt mitte mingis ulatuses.
7.Hagiavalduse esitamise seisuga on laenulepingu järgsed kohustused kokku 355 148,44 eurot ning garantiilimiidilepingu järgsed kohustused kokku 22 187,57 eurot. Arvestades asjaolu, et kommertspant on seatud summas 325 000 eurot, siis isegi kui hageja nõue saaks kommertspandi realiseerimisel rahuldatud 325 000 euro ulatuses, ei piisaks sellest ikkagi kõigi laenulepingu ning garantiilimiidilepingu järgsete kohustuste täitmiseks ning seetõttu olenemata panditud vara väärtusest on hageja nõue kostja vastu muutunud igal juhul sissenõutavaks ning hagejal on õigus esitada kostja vastu hagi ka enne nõuete rahuldamist pandi eseme arvelt. Lisaks, kuna tegemist on solidaarkohustusega, võib hageja nõuda kohustuse täitmist ka ainult kostjalt (käenduslepingu p 2.1.1, võlaõigusseadus (VÕS) § 65 lg 1).
2-22-16302
8.Garantiilimiidilepingust tulenev nõue ei ole aegunud. Garantiilimiidilepingu p 3.2 kohaselt väljastab pank garantiikirju garantiilimiidi kehtivuse tähtaja jooksul ning p 3.3.1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmise tagamiseks väljastatud garantiikirja maksimaalne kehtivuse tähtaeg üks aasta. Hageja ja laenusaaja ei leppinud garantiilimiidilepingus kokku, et lepingu alusel ei tohi väljastada garantiikirja pikemaks perioodiks, kui kehtib garantiilimiit, nagu kostja on ekslikult järeldanud. Garantiilimiidilepingu p 3.5 kohaselt oleks hagejal olnud laenusaaja taotluse alusel õigus väljastada garantiikiri isegi pärast garantiilimiidi kehtivuse tähtaja möödumist. Antud juhul pikendas hageja garantiikirja garantiilimiidi kehtivuse ajal üheks aastaks. Hagejal tekkis tagasinõudeõigus laenusaaja vastu garantiilimiidilepingu p 5.1 järgi alles hageja poolt garantiisaajale väljamakse tegemisel, s.o 05.05.2020. Hageja nõudel kohustus laenusaaja hüvitama hagejale garantiisaajale makstud summa ja tasuma lepingujärgsed tasud 05.05.2020. Seega tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1 ja §-st 147 ei ole nõue aegunud.
9.Kuna laenulepingust tulenev põhiosa nõue 290 000 eurot muutus sissenõutavaks 30.10.2019, siis tuli hagejal aegumise vältimiseks esitada hagi kostja vastu hiljemalt 31.10.2022. Hageja saatis 06.10.2022 kostjale internetipanga kaudu ning tähitud posti ja e-posti teel kirja, milles tegi ettepaneku sõlmida TsÜS § 145 lg 2 alusel kokkulepe nõude aegumistähtaja pikendamise kohta. Hageja tõi kirjas esile, et kui kostja ei soovi kokkulepet sõlmida, kuid soovib vältida hagi esitamist tema vastu, siis tuleb käenduskohustuse täitmiseks tasuda 40 000 eurot hiljemalt 27.10.2022. Kostja ei võtnud hagejaga ühendust kokkuleppe sõlmimise osas ega tasunud 40 000 eurot käenduskohustuse täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuli hagejal oma õiguste kaitseks esitada hagi kostja vastu enne tsiviilasja nr 2-20-4277 menetluse lõppemist ja panditud vara realiseerimist, milleks hagejal on ka täielik õigus tulenevalt käenduslepingu p-st 2.1.5.
10.Kohtud ei tuvastanud tsiviilasjas nr 2-20-4277, et hageja käitus arvelduslaenulepingu nr 2015030851 pikendamata jätmisel hea usu põhimõtte vastaselt.
11.Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja 40 000 eurot, s.o arvelduslaenulepingust nr 2015030851 ja garantiilimiidilepingust nr 2015030852 tulenev võlgnevus käenduslepingu nr 2015030880 järgse käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses. Kostja vastuväited
12.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.30.12.2022 seisukohas märkis kostja, et küsitav on, kas nõue käendaja vastu esitati tähtaegselt. Väidetavalt kostjale 06.10.2022 saadetud kirja nägi kostja esmakordselt hagiavalduse lisadega tutvudes.
14.10.04.2023 seisukohas märkis kostja, et hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Laenusaaja võlgnevuse tingis arvelduskontode arestimine tsiviilasjas nr 2-19-3710. Hagejapoolse viivituse ja tegevusetuse tõttu olid laenusaaja kontod arestitud kuni 07.11.2019. Kuni tsiviilasjas 2-19-3710 arvelduskontode arestimiseni täitis laenusaaja oma kohustusi hageja ees korrektselt.
15.Kostja hinnangul ei esine hagejal ühtegi takistust, miks hageja ei saaks oma nõuet laenusaaja vastu täita läbi kommertspandilepingu eseme realiseerimise. Tsiviilasjas nr 2-204277 laenusaaja vastu esitamata jäänud nõudeid käendaja vastu maksma panna ei saa. Samuti
2-22-16302 ei saa käendaja vastu maksma panna garantiilimiidilepingust tulenevaid nõudeid olukorras, kus hageja ei ole nõuete täitmiseks pöördunud põhivõlgniku vastu.
16.Garantiilimiidilepingust tulenev nõue on aegunud. Garantiilimiidilepingu lisa 5 kohaselt oli garantiilimiidi kehtivuse tähtaeg kuni 30.04.2019. Asjaolu, kas ja mis põhjusel väljastas hageja garantiikirja pikemaks perioodiks, kui kehtis pooltevaheline garantiilimiidileping, ei ole hageja selgitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Harju Maakohtu 27.10.2023 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 40 000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu (riigilõiv) 1400 eurot.
18.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
19.Käesolevas menetluses ei saa olla enam vaidlust selles, et hagejal on põhivõlgniku (laenusaaja) vastu sissenõutavaks muutunud nõue 350 000 eurot. 13.02.2023 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-4277, millega mõisteti põhivõlgnikult hageja kasuks välja 350 000 eurot. Kuivõrd hageja nõuab kohustuse täitmist, mis tuleneb kohtuotsusest, ei saa kostja hagejale ette heita hea usu põhimõtte vastast käitumist.
20.Laenulepingu, garantiilimiidilepingu ja käenduslepingu sõlmides oli kostja põhivõlgniku juhatuse liige ning osanik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-148-11 leidnud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset.
21.Kohus ei pidanud veenvaks kostja väiteid selle kohta, et hageja 06.10.2022 e-kirja ei ole kostja enne kohtumenetlust näinud. Hageja on saatnud e-kirja kooskõlas käenduslepingu p-ga
7.1.käenduslepingus kostja enda poolt hagejale avaldatud e-posti aadressile. Käenduslepingu p 7.2. kohaselt tuleb kiri lugeda hiljemalt 09.10.2022 kostja poolt kätte saaduks. Hageja ei ole eeltoodust tulenevalt kasutanud oma õigusi pahauskselt.
22.Maakohus viitas VÕS § 76 lg-le 1, § 142 lg-le 1, § 145 lg-tele 1 ja 2 ja käenduslepingu ple 2.1.5 ning märkis, et kohtutäituri 10.05.2023 kirjast hagejale nähtub, et Fassaadiplaat OÜ (otsuses ekslikult Plaadipunkt OÜ) seaduslik esindaja (kostja) on kohtutäiturile kinnitanud, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja vara, mille arvelt täitedokumendist tulenevat nõuet rahuldada.
23.Garantiilimiidilepingust tulenev nõue ei ole aegunud. Garantiilimiidilepingu p 3.2. kohaselt väljastab pank garantiikirju garantiilimiidi kehtivuse tähtaja jooksul. Lepingu p 3.3.1. kohaselt rahalise kohustuse täitmise tagamiseks väljastatud garantiikirja (nn maksegarantiikiri) maksimaalne kehtivuse tähtaeg on 1 aasta. Garantiilimiidilepingu lisa nr 5 kohaselt oli garantiilimiidi kehtivuse tähtaeg 30.04.2019. Hageja väljastas garantiikirja 29.04.2019 ning seega garantiilimiidi kehtivuse tähtaja jooksul. Kuivõrd lepingu p 3.3.1 kohaselt kehtis garantiikiri 1 aasta, siis kehtis garantiikiri kuni 30.04.2020. Garantii saaja esitas hagejale nõude 27.04.2020 ning seega tähtaegselt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-09 selgitanud, et tähtajalise laenulepingu puhul muutub laenu tagastamise nõue sissenõutavaks laenu tagastamise
2-22-16302 tähtpäeva saabumisel. Hageja pöördus kohtusse 28.10.2022 ning seega aegumise vältimiseks tähtaegselt (TsÜS § 146 lg 1).
24.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning märkis, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) 1400 eurot. Apellatsioonkaebus
25.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
26.Garantiilimiidilepingust tulenev nõue on aegunud. 09.11.2018 lisa nr 5 kohaselt oli garantiilimiidi kehtivuse tähtaeg 30.04.2019. Maakohtu otsusest (p 30) ei tulene, millisel lepingulisel või õiguslikul alusel leiti, et hageja väljastatud garantiikiri saab kehtida ajaliselt pikema perioodi, kui hageja ja laenusaaja vaheline garantiilimiidileping. Hageja andis vahetult enne garantiilepingu lõppemist omaalgatuslikult välja garantiikirja, mis kehtis enam kui garantiileping ja sellest tulenevad laenusaaja ja hageja vahelised õigused ja kohustused. Garantii saaja esitas hagejale nõude sisuliselt aasta pärast hageja ja laenusaaja vahelise garantiilepingu lõppemist. Seega põhines kolmanda isiku nõue hageja omaalgatuslikult väljastatud garantiikirjal, millel ei olnud laenusaaja kohustustega hageja ees enam seost.
27.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega (otsuse p 26), mille kohaselt luges kohus hageja 06.10.2022 e-kirja kättetoimetamise tõendatuks veenvuse alusel. Hagejal oli kohustus tõendada nimetatud e-kirja kättetoimetamine kostjale (TsMS § 230 lg 1). Kostja ei ole 06.10.2022 e-kirja enne käesoleva kohtumenetluse algust näinud, st hageja on oma õigusi kasutanud pahauskselt.
28.Kostja viitas käenduslepingu p-le 2.1.5 ning märkis, et hageja saab alates Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-20-4277 (13.02.2023) oma nõude laenusaaja vastu täita läbi kommertspandilepingu eseme realiseerimise. Tsiviilasjas nr 2-204277 laenusaaja vastu esitamata jäänud nõudeid käendaja vastu maksma panna ei saa. Samuti ei saa käendaja vastu maksma panna garantiilimiidilepingust tulenevaid nõudeid olukorras, kus hageja ei ole nõuete täitmiseks pöördunud põhivõlgniku vastu.
29.Käendaja vastutuse määramisel ei oma tähendust, millist infot on kostja avaldanud kohtutäiturile laenusaaja ehk põhivõlgniku esindajana. Kinnitus, mille kostja põhivõlgniku juhatuse liikmena täitemenetluses andis, puudutas küsimust, kas põhivõlgnikul on piisavalt vara, et täita tsiviilasjas nr 2-20-4277 jõustunud lahendiga välja mõistetud võlgnevus. Vastustaja seisukoht
30.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 03.01.2024 esitas hageja asjas uued tõendid (laenusaaja 22.04.2019 taotlus, väljastusteade ja 06.10.2022 kiri nr JVK676023849).
31.Maakohus leidis õigesti, et garantiilimiidilepingust tulenev nõue ei ole aegunud. Garantiilimiidilepingust tuleneb selgelt, et garantiikiri saab kehtida pikemalt kui garantiilimiidileping. Kostja on apellatsioonkaebuses esmakordselt tuginenud asjaolule, et hageja pikendas garantiikirja omaalgatuslikult. Juhuks, kui ringkonnakohus peab vajalikuks arvestada kostja esile toodud uue asjaoluga, esitab hageja selle ümberlükkamiseks laenusaaja 22.04.2019 taotluse, millega laenusaaja soovis pikendada garantiikirja selliselt, et garantiikirja kehtivuse lõpptähtpäev on 30.04.2020. Hageja pikendaski 29.04.2019 vastavalt laenusaaja
2-22-16302 taotlusele garantiilimiidilepingu alusel garantiikirja lisaga nr 6, mille kohaselt kehtis garantiikiri kuni 30.04.2020.
32.Kostja ei vaielnud 10.04.2023 vastuses hagiavaldusele vastu, et hageja saatis 06.10.2022 kostjale internetipanga kaudu ning tähitud posti ja e-posti teel kirja, milles tegi ettepaneku sõlmida TsÜS § 145 lg 2 alusel kokkulepe nõude aegumistähtaja pikendamise kohta. Kuigi kostja märkis 30.12.2022 esialgses vastuses hagile, et ta nägi 06.10.2022 kirja esmakordselt hagiavalduse lisadega tutvudes, siis 10.04.2023 vastuses ta seda esile ei toonud. Kuna kostja ei vaidlustanud hageja poolt 06.10.2022 kirja saatmist tähitud posti, e-posti ja internetipanga teel, siis ei pidanud hageja vajalikuks lisaks 06.10.2022 e-kirjale esitada maakohtule tõendeid ka täpselt samasisulise kirja tähitud postiga ja internetipanga kaudu saatmise kohta. Juhuks kui ringkonnakohus peab põhjendatuks arvestada kostja uue vastuväitega, esitab hageja selle ümberlükkamiseks postiasutuse väljastusteate ja 06.10.2022 kirja nr JVK676023849, millega on tõendatud, et hageja saatis 06.10.2022 tähitud postiga kostjale samasisulise kirja, nagu ta saatis kostjale 06.10.2022 e-posti teel. Vastavalt kohtupraktikale tuleb kirja postkasti jätmise tõendamisega lugeda hageja kiri kostjale kätte toimetatuks.
33.Hageja ei nõustu kostja väitega, et ei esine ühtegi takistust, miks hageja ei saaks oma nõuet põhivõlgniku vastu täita läbi kommertspandilepingu eseme realiseerimise. Kostja on suuliselt korduvalt kinnitanud, et põhivõlgnikul puuduvad varad täitedokumendist tuleneva nõude rahuldamiseks. Selle tõendamiseks esitas hageja maakohtule kohtutäituri abiga peetud ekirjavahetuse. Samuti kinnitas kostja käesolevas asjas istungil, et põhivõlgnik on maksejõuetu ning kommertspandialust vara ei ole. Maakohus tuvastas, et laenusaaja majandustegevus on lõppenud ja realiseeritav vallasvara puudub (tl 101, 111 pöördel). Seega on asjas tõendatud, et arvelduslaenulepingust ja garantiilimiidilepingust tulenevaid nõudeid ei ole võimalik rahuldada pandi eseme arvelt ning kostjal on kohustus täita käenduslepingust tulenev nõue.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 173 lg 1, § 174 lg 1).
35.Kuna kostja vaidlustas maakohtu 27.10.2023 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
36.Esiteks lahendab ringkonnakohus hageja apellatsioonivastusega koos esitatud tõendite taotluse.
36.1.Hageja esitas uue tõendina põhivõlgniku Fassaadiplaat OÜ 22.04.2019 taotluse garantiikirja nr 2015031559 pikendamiseks kuni 30.04.2020 (tl 141–143). Hageja põhjendas tõendi esitamist sellega, et kostja on esmakordselt apellatsioonkaebuses väitnud, et hageja pikendas garantiikirja omaalgatuslikult. Kostja vaidles 27.03.2024 seisukohas tõendi vastuvõtmisele vastu, väites, et Fassaadiplaat OÜ 22.04.2019 taotlus ei oma tähendust, kuna taotluse esitamisele ei järgnenud garantiilimiidilepingu lisa (järjekorranumbreid arvestades nr 6) sõlmimist hageja ja Fassaadiplaat OÜ vahel.
2-22-16302 Ringkonnakohus leiab, et Fassaadiplaat OÜ taotlus garantiikirja nr 2015031559 pikendamiseks tuleb võtta vastu (TsMS § 652 lg 3, lg 4). Käesoleval juhul on kostja esmakordselt apellatsioonkaebuses väitnud, et hageja on garantiikirja kehtivusaega pikendanud omal initsiatiivil. Kohtul oleks alternatiivselt võimalus jätta kostja uus väide tähelepanuta ja hageja tõend vastu võtmata, kuid käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et asja õiglaseks lahendamiseks on asjakohane võtta hageja esitatud tõend vastu.
36.2.Teiseks esitas hageja 06.10.2022 kirja ja selle väljastusteate, et tõendada asjaomase kirja kostjale edastamist. 06.10.2022 kirjas tegi hageja kostjale ettepaneku sõlmida kokkulepe aegumistähtaja pikendamise kohta. Hageja põhjendas tõendi esitamist apellatsiooniastmes sellega, et ta ei saanud aru, et kostja vaidlustas maakohtu menetluses kirja kättesaamist. Kostja vaidles tõendi vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus ei võta hageja 06.10.2022 kirja ja selle väljastusteadet vastu, kuna leiab, et need on asjassepuutumatud tõendid ega oma asja sisulisel lahendamisel tähtsust, kuna hageja ei ole tuginenud hagiavalduses sellele, et aegumistähtaega oleks poolte kokkuleppel pikendatud (TsMS § 238 lg 1).
37.Edasi märgib ringkonnakohus, et maakohus on tuvastanud ja pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud järgmisi asjas tähtsust omavaid asjaolusid (TsMS § 652 lg 1 p 1). - Hageja ja põhivõlgnik Fassaadiplaat OÜ sõlmisid 19.11.2015 arvelduslaenulepingu nr 2015030851 ning hiljem selle lisad, mille kohaselt võimaldas hageja põhivõlgnikul kasutada laenulimiiti kuni 300 000 eurot (tl 9–22). - Hageja esitas põhivõlgniku vastu laenulepingust nr 2015030851 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks hagi 350 000 euro nõudes. 13.02.2023 jõustus tsiviilasjas nr 2-20-4277 Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2022 otsus, millega mõisteti Fassaadiplaat OÜ-lt hageja kasuks välja 350 000 eurot ja rahuldati hagi hageja nõudes kohustada Fassaadiplaat OÜ-d taluma rahaliste kohustuste täitmiseks sissenõude pööramist Fassaadiplaat OÜ vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga (tl 82–88). - Hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmiti 19.11.2015 garantiilimiidileping nr 2015030852 ning hiljem selle lisad (tl 27–39). - Garantiilimiidilepingu ja põhivõlgniku taotluse alusel väljastas hageja 26.11.2015 garantiikirja nr 2015031559 100 000 euro ulatuses garantiisaaja Cidem Hranice A.S. kasuks (tl 44 ja pöördel). - Laenulepingust ja garantiilimiidilepingust tulenevad kohustused on tagatud põhivõlgniku vallasvarale seatud 1. järjekoha kommertspandiga 325 000 euro ulatuses (tl 53–56). - Hageja ja kostja vahel 19.11.2015 sõlmitud käenduslepingu nr 2015030880 p 1 kohaselt on käendusega tagatud laenulepingust nr 2015030851 ja garantiilimiidilepingust nr 2015030852 tulenevad nõuded. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma lepingu p 2.1.6 järgi on 40 000 eurot (tl 57–66). - Kostja on põhivõlgniku juhatuse liige.
38.Hageja nõue lähtub sellest, et kostja tagab käendajana põhivõlgniku kohustusi hageja ees 40 000 euro ulatuses. Maakohus tugines hagi lahendades käenduslepingut reguleerivatele sätetele (VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 1) ning ringkonnakohus lähtub samast õiguslikust kvalifikatsioonist.
39.Kuigi kostja ei ole vaidlustanud, et poolte vahel on sõlmitud käendusleping, leiab kostja apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsus tuleb tühistada seetõttu, et maakohus on tõendeid
2-22-16302 vääralt hinnates jätnud garantiilimiidilepingust tuleneva nõude puhul aegumise kohaldamata. Samuti heidab kostja maakohtule ette, et maakohus ei võtnud arvesse, et põhivõlgniku suhtes ei ole tsiviilasjas nr 2-20-4277 jõustunud otsuse täitmiseks täitemenetlust läbi viidud ning et tema kui käendaja vastu ei saa panna maksma garantiilimiidilepingust tulenevaid nõudeid enne, kui hageja ei ole pöördunud selle nõude täitmiseks võlgniku poole.
40.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega korda neid maakohtu otsuse seisukohti, millega ta nõustub (TsMS § 654 lg 5). Ringkonnakohus täiendab siiski esmalt maakohtu põhjendusi, kuna maakohus ei toonud välja, mis ulatuses põhineb hageja 40 000 euro suurune nõue hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud arvelduslaenulepingul ja mis ulatuses garantiilimiidilepingul (TsMS § 363 lg 1, p-d 1 ja 2, § 439, § 442 lg-d 5 ja 8). Ringkonnakohus andis võimaluse hagejal 40 000 euro nõuet täpsustada ning kostjal sellele vastata (tl 164 ja pöördel). Ringkonnakohus selgitas 28.03.2024 kirjas, et asjas peab olema selge, mis lepinguga seoses mis ulatuses hageja käendajast kostjalt 40 000 eurot nõuab. Seejuures selgitas kohus, et VÕS § 149 lg 5 kohaselt, kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel.
40.1.Ringkonnakohus märgib, et ei nõustu hageja 27.03.2024 ja 01.04.2024 seisukohtades väidetuga, et hageja ei pea täpsustama, millises ulatuses on ta esitanud käendaja vastu nõude tulenevalt põhivõlgnikuga sõlmitud arvelduslaenulepingust ning milles ulatuses tulenevalt garantiilimiidilepingust, ning et hageja kasuks põhivõlgniku varale seatud kommertspant ei ole oluline (tl 162–163; 166–168). Kuigi käendusega on tagatud nii arvelduslaenulepingust kui ka garantiilimiidilepingust tulenevad nõuded, ei tähenda see seda, et hageja ei pea välja tooma, mis ulatuses ta kostjalt kummagi lepingu alusel kommertspandiga tagamata võlga nõuab. Nimelt on käesoleval juhul põhivõlgniku varale hageja kasuks seatud kommertspant 325 000 euro ulatuses. Kuigi maakohtu menetluses ei viidatud sõnaselgelt VÕS § 149 lg-le 5 – mistõttu selgitas ringkonnakohus selle sätte asjakohasust ise – on kostja maakohtus läbivalt tuginenud asjaolule, et kuna hageja kasuks on põhivõlgniku varale seatud kommertspant, tuleb see esmalt täitmisele pöörata. Fakt on see, et jõustunud kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlus kestab, ning see, et põhivõlgniku pankrotti välja kuulutatud ei ole. Kostja kinnitas oma 02.04.2024 vastuses, et tugineb VÕS § 149 lg-le 5. Kostja märkis, et ta nõustub, et kommertspandialusest varast ei piisa jõustunud kohtuotsusega tuvastatud kohustuse täitmiseks, ent pandialuse vara ebapiisavus ja puudumine on erinevad asjad. Kostja leidis, et VÕS § 149 lg 5 järgi on määravaks kriteeriumiks põhivõlgniku pankroti väljakuulutamine, kuid põhivõlgniku pankrotti välja kuulutatud ei ole (tl 172 pöördel).
40.2.Hageja on oma 01.04.2024 seisukohas märkinud, et kui kohus ei nõustu sellega, et hageja ei pea oma nõuet täpsustama, siis määrab ta, et kostja vastu esitatud 40 000 euro suurusest nõudest tuleneb 30 000 eurot arvelduslaenulepingust ja 10 000 eurot garantiilimiidilepingust (tl 167). Hageja selgitas, et arvestades, et arvelduslaenulepingu ja garantiilimiidilepingu järgne võlgnevus on kokku 372 187,57 eurot (350 000 + 22 187,57) ning kommertspant on summas 325 000 eurot, siis on kommertspandiga katmata võlg kahe lepingu alusel kokku 47 187,57 eurot. Hageja nõuab sellest 40 000 eurot kostjalt kui käendajalt. Hageja lisas, et loeb sel juhul kohtu nõude täitmiseks 325 000 euro suuruse kommertspandi 12 187,57 euro ulatuses garantiilimiidilepingu tagatiseks ja 312 812,43 euro ulatuses arvelduslaenulepingu tagatiseks.
2-22-16302
40.3.Kuna ringkonnakohus on juba märkinud, et hagiavaldust on võimalik menetleda vaid siis, kui on selge, mis alusel ja mis ulatuses nõue kostja vastu esitatud on, siis lähtub kohus hageja 01.04.2024 seisukoha täpsustusest, mille kohaselt tuleneb hageja nõue kostja kui käendaja vastu 30 000 euro ulatuses põhivõlgnikuga sõlmitud arvelduslaenulepingust ja 10 000 euro ulatuses põhivõlgnikuga sõlmitud garantiilimiidilepingust. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja on saanud esitada oma vastuväited mõlemast lepingust tulenevate nõuete suhtes, siis on kostja saanud hageja nõuetele vastu vaielda. Konkreetse nõude täpsustuse kohta – 30 000 eurot arvelduslaenulepingust ja 10 000 eurot garantiilimiidilepingust – on kostja väitnud, et ta ei saa sellest aru, märkides, et talle jääb mõistmatuks lause „hageja loeb sel juhul kohtu nõude täitmiseks 325 000 euro suuruse kommertspandi 12 187,57 euro ulatuses garantiilimiidilepingu tagatiseks ja 312 812,43 euro ulatuses arvelduslaenulepingu tagatiseks“ (tl 172 pöördel). Ringkonnakohus käsitleb seda lauseosa allpool (p-s 43.2), kuid leiab, et kostja selline vastuväite ei anna alust asuda seisukohale, et hageja 01.04.2024 selgitus ei oleks piisav.
41.Ringkonnakohus märgib eelnevast tulenevalt, et mis puudutab arvelduslaenulepingust tulenevat 30 000 euro nõuet kostja vastu, siis on tsiviilasjas nr 2-20-4277 jõustunud kohtuotsusega mõistetud põhivõlgnikult hageja kasuks välja 350 000 eurot. Seega on hageja nõue 30 000 euro ulatuses jõustunud kohtuotsusega tõendatud. Käenduse üldist ulatust (40 000 eurot) arvestades nõuab hageja garantiilimiidilepingu alusel kostjalt 10 000 eurot, kuigi ta on hagiavalduses tuginenud sellele, et tal on garantiilimiidilepingu alusel põhivõlgniku vastu nõue 22 187,57 eurot. Nimelt tõi hageja välja, et 26.11.2015 garantiikirja nr 2015031559, mida 29.04.2019 pikendati kuni 30.04.2020, alusel on CIDEM Hranice a.s.-le makstud 9599,16 eurot (tl 40, 45, 46, 47). Hageja garantiilimiidilepingust tulenev nõue sisaldab ka teenustasusid: 150 eurot laenu väljamaksmise tasu vastavalt garantiilimiidilepingu p-le 11.3.5.1 ning garantiilimiidilepingu lisa 4 alusel tasutud MES-i tagatistasud 2839,25 eurot. Samuti on hageja nõudnud garantiilimiidilepingu p 11.4 alusel viivist põhinõudega võrdses summas 9599,16 eurot (tl 5 ja pöördel koos tl 48). Garantiilimiidilepingust tulenev nõue on esitatud otse kostja kui käendaja vastu, seega selle nõude tõendatust tuleb üle kontrollida käesolevas menetluses.
42.Edasi vastab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidetele.
43.Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et esmalt tuleks tsiviilasjas nr 2-20-4277 jõustunud otsusega välja mõistetud summa saamiseks viia läbi täitemenetlus põhivõlgniku vastu, st kommertspandieseme realiseerimine. Ringkonnakohus leiab, et see väide ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohane.
43.1.Ringkonnakohus märgib, et kuigi hageja nõuet võlgniku vastu tagab kommertspant 325 000 euro ulatuses, siis kui võlgniku võlgnevus hageja ees on suurem, saab hageja pöörduda 325 000 eurot ületava nõude sissenõudmiseks kostja vastu. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu p 2.1.1 järgi vastutab kostja käendajana hageja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingu p 2.1.5 teise lause kohaselt, kui võlaõigusliku lepingu (st arvelduslaenulepingu ja garantiilimiidilepingu) täitmine on lisaks tagatud pandiõigusega ja panditud vara väärtus on väiksem võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud hageja nõudest põhivõlgniku vastu, on hagejal
2-22-16302 õigus esitada nõue käendaja vastu, sh käendaja vastu kohtusse hagi ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvelt.
43.2.Nagu eelnevalt välja toodud on hageja täpsustanud, et ta loeb 325 000 euro suuruse kommertspandi 12 187,57 euro ulatuses garantiilimiidilepingu tagatiseks ja 312 812,43 euro ulatuses arvelduslaenulepingu tagatiseks (tl 167). Kuigi kostja on 02.04.2024 vastuses väitnud, et ei saa sellest arvutusest aru, ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ja leiab, et hageja arvutused on arusaadavad. Hageja on hagiavalduse esitamisest alates väitnud, et tal on arvelduslaenulepingust tulenev nõue 350 000 eurot ning garantiilimiidilepingust tulenev nõue 22 187,57 eurot (st kokku 372 187,57 eurot). Vaidlus puudub ka selles, kommertspant on seatud põhivõlgniku varale 325 000 euro ulatuses. Arvelduslaenulepingust tulenev 350 000 eurot on jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-4277 juba välja mõistetud. Kuna ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tema garantiilimiidilepingust tulenev nõue 22 187,57 on samuti põhjendatud ega ole aegunud ning et selle võis esitada otse käendaja vastu, siis ongi hagejal arvelduslaenulepingu ja garantiilimiidilepingu alusel kokku nõue 372 187,57 eurot. Hagejal on õigus otsustada, et ta loeb 325 000 euro suuruse kommertspandi 12 187,57 euro ulatuses garantiilimiidilepingu tagatiseks, s.t nõuab kostjalt käesolevas menetluses garantiilimiidilepingu alusel 10 000 eurot, mis ei ole kommertspantiga tagatud (22 187,5712 187,57). Sellisel juhul saab hageja lugeda kommertspandi ülejäänud 312 812,43 euro ulatuses (325 000-12 187,57), arvelduslaenulepingu tagatiseks. Seega ei ole arvelduslaenulepingu alusel nõutav 30 000 eurot samuti kommertspandiga tagatud (350 000312 812,43 = 37 187,57).
43.3.Eeltoodust tulenevalt, sh hageja täpsustuste alusel, lähtub ringkonnakohus sellest, et käesolevas menetluses otsustatakse hageja nõude üle kostja vastu, mida põhivõlgniku kasuks seatud kommertspant ei kataks. Seega, kuna käesolevas menetluses kostja vastu esitatud nõuded ei ole tagatud kommertspandiga, siis ei oma ringkonnakohtu hinnangul põhivõlgniku suhtes toimuv täitemenetlust tähtsust ning seega ei ole oluline ka see, mida kostja avaldas täiturile Fassaadiplaat OÜ ehk võlgniku esindajana (st et Fassaadiplaat OÜ majandustegevus on lõppenud ja realiseeritav vallasvara puudub, tl 101, 111 pöördel). Eelnev ei välista ega vähenda kostja vastutust käesolevas asjas. Ringkonnakohus rõhutab, et kuna kommertspant oli piiratud 325 000 euroga, siis eelnevalt viidatud käenduslepingu p-de 2.1.1 ja 2.1.5 alusel oli hagejal õigus esitada mis tahes täiendav nõue otse käendaja vastu. Seega on hagejal õiguslik alus nõuda garantiilimiidilepingu alusel tekkinud võlga ka otse kostjalt.
44.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et garantiilimiidilepingust tulenev nõue oleks aegunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on garantiilimiidilepingut õigesti tõlgendanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 19.11.2015 garantiilimiidilepingu ning selle alusel on esmakordselt 26.11.2015 antud välja garantiikiri nr 2015031559 summas 100 000 eurot CIDEM Hranice a.s. kasuks. 26.11.2015 garantiikirja nr 2015031559 on hiljem korduvalt pikendatud (tl 40 – 43 pöördel). Poolte vahel puudub vaidlus, et garantiilimiidilepingu enda kehtivuse tähtaeg oli 30.04.2019. Kostja leiab, et seetõttu ei saanud hageja 29.04.2019 anda välja uut garantiikirja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal oli lepingust tulenev alus garantiikirja pikendamiseks. Garantiilimiidilepingu p 3.2 kohaselt väljastab hageja garantiikirju garantiilimiidi kehtivuse tähtaja jooksul. Lepingu p 3.3.1 järgi on rahalise kohustuse täitmise tagamiseks väljastatud garantiikirja maksimaalne kehtivuse tähtaeg üks aasta. Hageja väljastas 29.04.2019 vaidlusaluse garantiikirja nr 2015031559 tähtajaga kuni 30.04.2020, st garantiilimiidilepingu kehtivuse ajal ja üheks aastaks. Garantii
2-22-16302 saaja esitas hagejale nõude 27.04.2020, st garantiikirja kehtivuse ajal, mistõttu pidi hageja selle välja maksma. Hageja maksis CIDEM Hranice a.s.-le nõutud summa 05.05.2020. Hageja andis enne võlgnikule võimaluse tagada rahaliste vahendite olemasolu enda kontol, mida võlgnik ei teinud (tl 47). Garantiilimiidilepingu p 5.1 järgi tekkis hagejal võlgniku vastu tagasinõudeõigus väljamakstud summade ulatuses. Käenduslepingu p 2.1.1 ja 2.1.5 alusel oli hagejal õigus esitada nõue otse kostja vastu, kuna kommertspant ei saaks neid nõudeid enam täiendavalt katta. Nõue ei ole aegunud, kuna TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Nagu märgitud, tasus hageja CIDEM Hranice a.s.-le 9599,16 eurot 05.05.2020, misjärel muutus laenu tagastamise nõue sissenõutavaks.
45.Ringkonnakohus leiab, et juba eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti lugenud hageja garantiilimiidilepingust tuleneva nõude kostja vastu tõendatuks. Kuna kostja esitas esmakordselt apellatsioonkaebuses väite, et hageja on 29.04.2019 pikendanud garantiikirja omaalgatuslikult ning ringkonnakohus võttis vastu hageja tõendi selle väite ümberlükkamiseks, siis vastab ringkonnakohus kostja väitele lühidalt. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuses esitatud uus väide ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Hageja on esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et kostja ise põhivõlgniku juhatuse liikmena on esitanud hagejale 22.04.2019 garantiikirja nr 2015031559 pikendamise taotluse tähtajaga kuni 30.04.2020 (tl 142–143). Seega on ümber lükatud kostja väide, et hageja pikendas garantiikirja omavoliliselt. Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et kuigi kostja kui võlgniku juhatuse liikme enda taotlusega on tõendatud, et hageja ei käitunud omavoliliselt garantiikirja väljastades, oli hagejal igal juhul garantiilimiidilepingu alusel õigus vaidlusalune garantiikiri väljastada (eespool p 44). Vastuseks kostja 27.03.2024 väitele, et lisaks garantiikirja andmisele oleks tulnud sõlmida hageja ja põhivõlgniku vahel ka garantiilimiidilepingu uus lisa (tl 158), on hageja 01.04.2024 selgitanud, et garantiilimiidilepingu alusel ei olnud eelduseks lisa sõlmimine, kuna lepingu enda alusel oli võimalik garantiilimiidi kehtivuse viimasel päeval garantiikirja tähtaega üheks aastaks pikendada või väljastada uus garantiikiri üheks aastaks ning sel juhul kehtib garantiikiri kauem garantiilimiidi kehtivusest (tl 166 ja pöördel). Hageja on selgitanud, et garantiilimiidi kehtivuse tähtaeg tähendab seda, mis ajani saab pank lepingu ja kliendi taotluse alusel anda välja kuni üheaastaseid garantiikirju, mitte seda, mis ajani kehtivad garantiikirjad. Ringkonnakohus leiab, et hageja põhjendust toetavad juba eelnevalt viidatud garantiilimiidilepingu sätted, mistõttu kostja väide, nagu oleks garantiikirja kehtivuse eelduseks täiendava garantiilimiidilepingu lisa sõlmimine, ei ole tõendatud.
46.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja 02.04.2024 vastuses esitatud uue väite garantiilimiidilepingu lisa nr 5 alusel varem väljastatud garantiikirja kohta. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei saa lõputult esitada uusi väiteid ja asjaolusid, millele ta ei ole maakohtus tuginenud. Küsimus garantiilimiidilepingu alusel esitatud nõude põhjendatusest on arutusel olnud hagiavalduse esitamisest alates. Kuigi ringkonnakohus arvestas kostja apellatsioonkaebuse uue väitega selle kohta, et hageja väljastas garantiikirja nr 2015031559 omavoliliselt ja võttis vastu hageja tõendi, mis lükkas kostja väite ümber, samuti vastas kostja alles 27.03.2024 esitatud väitele garantiilimiidilepingu lisa nr 6 sõlmimata jätmise kohta, jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostja alles 02.04.2024 esitatud täiesti uue väite garantiilimiidilepingu lisa nr 5 ja selle alusel väljastatud garantiikirja kohta, kuna puudub mis tahes põhjendus, miks ei esitanud kostja sellist vastuväidet maakohtus või hiljemalt apellatsioonkaebuses. Praegusel juhul tingiks kostja uue vastuväite arvestamine asja lahendamise venimist, kuna sellele väitele vastamiseks tuleks sel juhul anda vastamise võimalus ka hagejale (TsMS § 329 lg 1, § 331 lg 1, § 652 lg 3 p 2 ja lg 4).
2-22-16302
47.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja garantiilimiidilepingul põhinev nõue on põhjendatud, see on muutunud sissenõutavaks ega ole aegunud. Kuna muid sisulisi vastuväiteid kostja garantiilimiidilepingust tulenevale nõudele (st mis puudutab laenu maksmise tasu, MES tasusid ja viivist) esitanud ei ole, siis ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust selles osas täiendavalt analüüsida. Hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud garantiilimiidilepingust tulenev kostja vastu esitatud 10 000 euro nõue on seega põhjendatud. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti rahuldanud hageja hagi kostja kui käendaja vastu 40 000 euro nõudes, kuid täpsustab, et see nõue tuleneb 30 000 euro ulatuses hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud arvelduslaenulepingust ning 10 000 euro ulatuses hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud garantiilimiidilepingust.
48.Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et mis puudutab 06.10.2022 kirju (e-kiri, teade pangasüsteemis ja postiga saadetud kiri), siis ei oma nende saatmine ja kostja poolt kättesaamine käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Hageja pöördus 28.10.2022 hagiga kostja vastu kohtusse. Pooled ei ole seega sõlminud TsÜS § 145 lg 2 alusel kokkulepet nõude aegumistähtaja pikendamise kohta. Seega ei oma hageja asjaomane ettepanek käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi ja jätab 06.10.2022 kirja puudutava käsitluse põhjendustest välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse (TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 1). Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust hagi rahuldamise kohta, siis puudub alus menetluskulude teisiti jagamiseks. Hageja menetluskulude suurust kostja vaidlustanud ei ole ja maakohtu otsus jääb selles osas muutmata.
50.Samuti jäävad kostja kanda ringkonnakohtus kantud menetluskulud, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks, siis peab ringkonnakohus seda tegema ka hageja apellatsiooniastmes kantud menetluskulude osas (TsMS § 174 lg 3). Käesoleval juhul ei ole hagejal apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole võimalik neid kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.