Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2023. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-16302 Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi V V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi hind 40 000 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Hageja esindaja: T U (e-post xxx) Kostja: V V (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & CASUS; Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn, e-post [email protected]) Kohtuistungil 25.09.2022. a
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS SEB Pank hagi V V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista V Vlt võlgnevus summas 40 000 eurot AS SEB Pank kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Menetluskulud jätta V V kanda.
4.Rahuldada AS SEB Pank menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
Välja mõista V Vlt riigilõiv summas 1 400 eurot AS SEB Pank kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja F OÜ (edaspidi laenusaaja) sõlmisid 19.11.2015 arvelduslaenulepingu nr xxx (edaspidi nimetatud laenuleping, hagiavalduse lisa 1), mille kohaselt võimaldas hageja laenusaajal kasutada laenulimiiti summas 300 000 eurot. Laenulepingu lisaga nr 2 (hagiavalduse lisa 3) suurendati laenulimiiti 400 000 euroni ning lisaga nr 7 (hagiavalduse lisa 8) vähendati laenulimiiti 350 000 euroni. Laenulepingu lisaga nr 8 (hagiavalduse lisa 9) lepiti kokku, et laenulimiit väheneb alates 15.05.2019 ja iga järgeva kuu 15. kuupäeval (laenulimiidi vähenemise tähtpäevad) 10 000 euro võrra ning kui laenulimiidi vähenemise tähtpäevadel ületab laen laenulimiiti, kohustub laenusaaja laenulimiiti ületava laenu osa hagejale tagastama. Laenulepingu aruande (hagiavalduse lisa 10) esimeselt lehelt „Principal“ nähtub, et laenusaaja ei täitnud seda kohustust nõuetekohaselt, sest laenulimiidi vähenemise tähtpäeval 15.05.2019 tagastamisele kuulunud laenu osa 10 000 eurot tasus laenusaaja 30.05.2019, laenulimiidi vähenemise tähtpäeval 17.06.2019 (tulenevalt asjaolust, et 15.06.2019 oli laupäev) tagastamisele kuulunud laenu osa 10 000 eurot tasus laenusaaja 08.07.2019 ning laenulimiidi vähenemise tähtpäeval 15.07.2019 tagastamisele kuulunud laenu osa 10 000 eurot tasus laenusaaja 07.08.2019. Laenusaaja ei täitnud järgmistel laenulimiidi vähenemise tähtpäevadel, s.o 2019.a 15. augustil, 16. septembril (tulenevalt asjaolust, et 15.09.2019 oli pühapäev) ja 15. oktoobril 10 000 euro suuruste laenu osade tagastamise kohustust.
2.Laenutähtpäevaks oli laenulepingu lisa nr 8 kohaselt 30.10.2019, mil laenusaaja kohustus hagejale tagastama kogu kasutatud laenulimiidi ehk laenu, kuid ka seda kohustust ta ei täitnud. Laenusaajal on hagejale lepingu alusel tagastamata laenuna (s.t nõude põhiosa) 320 000 eurot, millest 10 000 eurot kohustus laenusaaja tagastama 15.08.2019, 10 000 eurot 16.09.2019, 10 000 eurot 15.10.2019 ja 290 0000 eurot 30.10.2019. Vastavalt laenulepingu punktile 9.1.1 kohustus laenusaaja tagama maksete tähtpäevadel lepingus märgitud laenusaaja kontol raha olemasolu hiljemalt vastava makse tähtpäeval kell 18.00. Tulenevalt VÕS § 82 lg-st 7 ja laenulepingu punktist 9.1.1 muutusid laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustused sissenõutavateks vastavate maksete tähtpäevadel kell
18.01.Seega muutus 320 000 euro suurusest põhinõudest 10 000 eurot sissenõutavaks 15.08.2019 kell 18.01, 10 000 eurot 16.09.2019 kell 18.01, 10 000 eurot 15.10.2019 kell 18.01 ja 290 0000 eurot 30.10.2019 kell 18.01.
3.Vastavalt laenulepingu punktile 9.3.1 kohustus laenusaaja intressi maksmise tähtpäevale eelneval intressiperioodil laenulimiidi kasutamise eest tasuma hagejale laenulimiidi kasutatud osalt intressi lepingus sätestatud määras ja tähtpäeva(de)l. Intressiperiood algab intressi maksmise tähtpäeval ja lõpeb järgmisele intressi maksmise tähtpäevale eelneval päeval. Esimene intressiperiood algab laenulimiidi või selle osa esmakordse kasutamise päeval ja viimane intressiperiood lõpeb laenutähtpäevale eelneval päeval. Kui intressi maksmise tähtpäev satub puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse intressi maksmise tähtpäevaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev esimene tööpäev. Vastavalt laenulepingu punktile 9.3.2. arvestas hageja intressi alates laenulimiidi või selle osa esmakordse kasutamise päevast kuni laenutähtpäevale eelneva päevani (k.a). Intressimääraks oli laenulepingu lisa nr 7 (hagiavalduse lisa 8) kohaselt alates 09.11.2018 fikseerimata intressimäär: EONIA (baasintressimäär) + 3,0% (intressimarginaal) aastas. Intressi maksmise tähtpäevaks oli laenulepingu punkti 2.3 kohaselt iga kuu 10. kuupäev, viimane makse laenutähtpäeval. Laenulepingu aruande (hagiavalduse lisa 10) teiselt lehelt
„Interest“ nähtub, millal ja millistes summades on laenusaaja hagejale intressi tasunud. Intressiarvestusest (hagiavalduse lisa 11) nähtub, milliselt summalt, millise määraga ja millise perioodi eest on hageja laenusaaja poolt seni tasumata intressi arvestanud. Intressiarvestuse kohaselt tekkis intressi tasumise kohustus summas 875.63 eurot 12.08.2019 (tulenevalt asjaolust, et 10.08.2019 oli laupäev), mil laenusaajal tuli tasuda perioodi 10.07-11.08.2019 eest arvestatud intress. Järgmistel intressi maksmise tähtpäevadel, s.o 10.09.2019, 10.10.2019 ja 30.10.2019 tekkis laenusaajal kohustus tasuda intressiarvestuses toodud summades vastavate intressiperioodide kohta arvestatud intress. Intressivõlgnevus on kokku 2869.80 eurot.
4.Laenulepingu alusel on laenusaaja poolt hagejale tasumata MES-i tagatistasu kokku 10 348.44 eurot. Vastavalt laenulepingu lisale nr 6 (hagiavalduse lisa 7) on MES-i tagatistasu 4,0% tagatisega tagatud laenulimiidi osast aastas, mis kuulus tasumisele osade kaupa summades, mis vastavad eelnevalt hageja poolt MES-ile tasutud summadele. Hageja on tasunud MES-ile laenulepingu tagatistasuna 2019.a III kvartali eest 2640 eurot ja IV kvartali eest 2560 eurot ning 2020.a I kvartali eest 2560 eurot, II kvartali eest 2560 eurot ja III kvartali eest 28.44 eurot, mis vastavad laenulepingu lisas nr 6 kokku lepitud MES-i tagatistasu suurusele.
5.Laenulepingu punkti 9.6 järgi on hagejal õigus nõuda laenusaajalt lepingu alusel tehtavate mistahes maksete (v.a viivis) tähtajaks mittetasumisel viivist 0,5% tähtaegselt tasumata makse summast iga viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine algab makse tegemiseks ettenähtud tähtpäeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tasumisele eelnenud päeval. Viivisearvestusest (hagiavalduse lisa 12) nähtub, et viivisemääraga 180% aastas on arvestatud viivist järgnevalt: 1600 eurot 10 000 euro suuruselt põhiosa võlgnevuselt perioodi eest 15.08.-15.09.2019, 2900 eurot 20 000 euro suuruselt põhiosa võlgnevuselt perioodi eest 16.09.-14.10.2019, 2250 eurot 30 000 euro suuruselt põhiosa võlgnevuselt perioodi eest 15.10.-29.10.2019, 80 000 eurot 320 000 euro suuruselt põhiosa võlgnevuselt perioodi eest 30.10.-18.12.2019 ja 134 400 eurot 320 000 euro suuruselt põhiosa võlgnevuselt perioodi eest 19.12.2019.-11.03.2020. Seega kokku oli viivise suuruseks, mida hagejal oli 11.03.2020 seisuga õigus laenusaajalt lepingu alusel nõuda, 221 150 eurot. Hageja ei nõudnud tsiviilasjas nr 2-20-4277 laenusaajalt viivist täies ulatuses, vaid vähendas viivist 199 219.80 euro võrra, nõudes viivisena 21 930.20 eurot.
6.Hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-20-4277 laenusaaja vastu hagi laenulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks summas 350 000 eurot, millest põhiosa (tagastamata laen) moodustab 320 000 eurot, intress 2869.80 eurot, MES-i tagatistasu 5200 eurot ja viivis 21 930.20 eurot. Samuti palus hageja laenusaaja vastu esitatud hagis pöörata laenusaaja rahaliste kohustuste täitmiseks sissenõue laenusaaja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud 1. järjekoha kommertspandiga vastavalt 19.11.2015 sõlmitud notariaalsele lepingule summas 325 000 eurot. Võttes arV, et laenusaaja poolt kogu võlgnevuse tasumine ei ole tõenäoline ja hageja ei soovinud tasuda täiendavalt riigilõivu, ei nõudnud hageja tsiviilasjas nr 2-20-4277 laenusaajalt MESi tagatistasu 2020.a eest, mille tasumise nõue tekkis kohtumenetluse kestel, vaid üksnes 2019.a eest summas 5200 eurot, ning ka viivist ei nõudnud hageja laenusaajalt täies ulatuses, vaid vähendas viivist 199 219.80 euro võrra, nõudes viivisena 21 930.20 eurot. Harju Maakohus rahuldas 07.01.2022 otsusega hagi, mõistes muuhulgas laenusaajalt välja põhivõlgnevuse summas 350 000 eurot. Laenusaaja esitas apellatsioonkaebuse ning Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2022 otsusega tühistati
maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis laenusaajalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 320 000 eurot ületavas osas ning osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning tunnistas otsuse viivitamata osaliselt täidetavaks. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistis laenusaajalt hageja kasuks välja 320 000 eurot põhivõlgnevuse katteks, 5200 eurot MESi 2019.a tasude katteks, 2869.80 eurot intressi ja 21 930.20 eurot viivist ning kohustas laenusaajat taluma vastavalt 19.11.2015 sõlmitud notariaalsele kommertspandilepingule täitemenetluse läbiviimist hageja kasuks seatud kommertspandiga koormatud laenusaaja vallasvara suhtes summas kuni 325 000 eurot. Laenusaaja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrust ei ole Riigikohus käesoleva hagi esitamise ajaks teinud.
7.Hageja ja laenusaaja vahel sõlmiti 19.11.2015 garantiilimiidileping nr xxx (edaspidi garantiilimiidileping, hagiavalduse lisa 13). Garantiilimiidilepingu ja laenusaaja taotluse alusel väljastas hageja 26.11.2015 garantiikirja nr 2015031559 (hagiavalduse lisa 19 lk 910) summas 100 000 eurot garantiisaaja xxx. kasuks ülemaailmse pankadevahelisele finantsinfo vahetamise kanali SWIFT (Society for Worlwide Interbank Financial Telecommunication) kaudu laenusaaja poolt taotluses määratud krediidiasutusele. Garantiikirja pikendati korduvalt ning garantiikirja lisa nr 6 (hagiavalduse lisa 19 lk 1-2) kohaselt kehtis garantiikiri kuni 30.04.2020. Garantiisaaja esitas 21.04.2020 hagejale nõude (hagiavalduse lisa 20) garantiikirja alusel 9599.16 euro väljamaksmiseks ning hageja tasus nõutud summa garantiisaajale 05.05.2020, mida tõendab vastav maksekorraldus (hagiavalduse lisa 21). Vastavalt garantiilimiidilepingu punktile 5.1 tekib hagejal garantiikirja alusel esitatud nõude alusel hageja poolt väljamakse tegemisel laenusaaja suhtes tagasinõudeõigus väljamakstud summade ulatuses. Laenusaaja kohustub hagejale hüvitama garantiikirja alusel hageja poolt väljamakstud summad hageja esimesel nõudmisel hiljemalt hageja poolt esitatud tagasinõudes märgitud tähtpäeval, järgides tagasinõudes hageja poolt antud juhiseid. Hageja esitas 30.04.2020 laenusaajale teate garantiisumma väljamaksmisest ja hüvitisnõude (hagiavalduse lisa 22), mille kohaselt palus hageja laenusaajal tagada oma kontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu 05.05.2020, et hageja saaks tasumisele kuuluva summa ülekandejuhise alusel maha võtta laenusaaja kontolt. Laenusaaja ei taganud oma kontol kohustuste täitmiseks vajaliku raha olemasolu ning laenusaaja kohustus 9599.16 euro hagejale hüvitamiseks on siiani täitmata.
8.Garantiilimiidilepingu alusel on tasumata garantiikirja nr 2015031559 alusel makstud summa väljamaksmise tasu 150 eurot. Garantiilimiidilepingu punkti 11.3.5.1 kohaselt on laenusaaja kohustatud tasuma hagejale teenustasud ja hüvitama kulud, mis on ette nähtud lepingus või hageja teenindussaalides tutvumiseks kättesaadavasse kohta paigutatud või hageja kodulehel nähtavaks tehtud hinnakirjaga lepingus või hinnakirjas märgitud tähtpäeva(de)l ja summas. Hageja kodulehel toodud hinnakirja (https://www.seb.ee/hinnakiri#garantiid) kohaselt tuleb laenusaajal tasuda garantiikirja alusel esitatud nõude maksmise puhul 0.1% nõude summast, minimaalselt 150 eurot.
9.Garantiilimiidilepingu alusel on laenusaaja poolt hagejale tasumata MES-i tagatistasud kokku 2839.25 eurot. Vastavalt garantiilimiidilepingu lisale nr 4 (hagiavalduse lisa 17) on MES-i tagatistasu 4,0% tagatisega tagatud laenulimiidi osast aastas, mis kuulub tasumisele osade kaupa summades, mis vastavad eelnevalt hageja poolt MES-ile tasutud summadele.
Hageja on tasunud MES-ile garantiilimiidilepingu tagatistasuna 2019.a III kvartali eest 800 eurot ja IV kvartali eest 800 eurot, 2020.a I kvartali eest 800 eurot, II kvartali eest 438.40 eurot ja III kvartali eest 0.85 eurot, mis vastavad garantiilimiidilepingu lisas 4 kokku lepitud MES-i tagatistasu suurusele.
10.Garantiilimiidilepingu punkti 11.4 kohaselt on hagejal õigus nõuda mistahes maksete (v.a viivis) tähtajaks mittetasumisel viivist 0,5% tähtaegselt tasumata makse summast iga viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine algab makse tasumise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Viivisearvestusest (hagiavalduse lisa 23) nähtub, et viivisemääraga 180% aastas on 9599.16 euro suuruselt põhiosa võlgnevuselt perioodi 06.05.2020-28.10.2022 eest viivise suuruseks 43 488 eurot. Hageja on nõudnud laenusaajalt viivist 9599.16 eurot, s.o summas, mis ei ületa põhinõuet (garantiisaajale välja makstud summat).
11.Laenulepingust ja garantiilimiidilepingust tulenevad kohustused on tagatud laenusaaja vallasvarale seatud kommertspandiga. Tallinna notari Margus Veskimäe poolt 19.11.2015 tõestatud kommertspandi loovutamise lepingu (hagiavalduse lisa 24) alusel loovutati hagejale laenusaajale kuuluvale vallasvarale 1. järjekoha kommertspant summas 325 000 eurot. Kommertspandiga on pandisumma ulatuses tagatud hageja kõik nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad laenulepingust ja selle kõikidest lisadest ning garantiilimiidilepingust ja selle kõikidest lisadest. Tagatud on muuhulgas lepingu nendest lisadest tulenevad nõuded, millega võlgniku rahalised kohustused suurenevad või nende täitmise tähtaeg muutub.
12.Hageja pandipidajana ei saa ise kommertspandiga koormatud vara müüa. Vastavalt Riigikohtu juhistele (12.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14) ei saa pandipidaja ise vallasasju müüa kohtutäituri kaudu, kuna TMS § 2 lg-s 1 sätestatud loetelu ei ole sisaldanud ega sisalda ka praegu võimalust esitada kohtutäiturile täitmiseks notariaalselt tõestatud kommertspandilepingut. Kuivõrd kommertspandilepinguga tagatud nõudeid ei ole võimalik maksma panna otse kohtutäituri poole pöördudes, on vajalik saada täitedokument kohtumenetluse kaudu ning seetõttu hageja taotles tsiviilasjas nr 2-20-4277 laenusaaja rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue laenusaaja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud 1. järjekoha kommertspandiga.
13.Laenulepingust ja garantiilimiidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist tagab kostja poolt antud käendus. Hageja ja kostja vahel 19.11.2015 sõlmitud käenduslepingu nr xxx (edaspidi käendusleping, hagiavalduse lisa nr 25) punkti 1 kohaselt on käendusega tagatud laenulepingust ja garantiilimiidilepingust tulenevad nõuded. Tulenevalt käenduslepingu punktist 2.1.1 vastutab kostja hageja ees täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga ja tagab kõiki hageja nõudeid laenusaaja vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu ja garantiilimiidilepingu alusel. Käenduslepingu punkti 2.1.6 kohaselt on kostja vastutuse rahaline maksimumsumma 40 000 eurot. Käenduslepingu punktis 2.1.5 on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus esitada nõue kostja vastu, sh esitada kostja vastu kohtusse hagi, kui laenusaaja ei täida kohaselt punktis 1 märgitud võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi. Juhul, kui võlaõigusliku lepingu täitmine on lisaks käendusele tagatud pandiõigusega ja panditud vara väärtus on väiksem võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud hageja nõudest laenusaaja vastu, on hagejal õigus esitada käenduslepingu alusel nõue kostja vastu, sh esitada kostja vastu kohtusse hagi, ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvelt.
14.Hageja ei ole saanud oma nõuet rahuldada pandi eseme arvelt, kuna menetlus tsiviilasjas nr 2-20-4277 ei ole lõppenud. Seetõttu puudub hetkel täitedokument ning võimalus realiseerida kommertspandiga koormatud laenusaaja vallasvara. Hagejale ei ole teada, kas panditud vara on enam üldse olemas ja mis on selle väärtus. Panditud vara on võimalik kindlaks teha kommertspandi realiseerimiseks algatatavas täitemenetluses, mida ei ole aga võimalik algatada enne, kui tsiviilasjas nr 2-20-4277 jõustub kohtuotsus. Kui laenusaaja soovis 2019.a sügisel laenulepingu pikendamist, ei esitanud ta vaatamata hageja korduvatele küsimistele oma finantsandmeid. Kostja kui laenusaaja seaduslik esindaja ütles juba 2018. aastal hageja töötajaks olevale kliendihaldurile, kes tegeles laenusaaja lepingutega, et ettevõttel on raskused likviidsuse osas, kuid leiti uus investor, kes ei soovinud laenusaaja kohustusi üle võtta ja laenusaaja kõrvale on loodud uus ettevõte xxx OÜ. Kostja poolt kliendihaldurile edastatud info kohaselt oli 2019. aastaks laenusaaja igapäevane majandustegevus lõppenud ning tegevus oli üle viidud xxx OÜ-sse. Äriregistrist nähtub, et laenusaaja viimane äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne kajastab majandustegevust perioodil 01.01.-31.12.2016. Kuivõrd laenusaaja ei ole aastaid esitanud majandusaasta aruandeid, saab sellest järeldada, et laenusaajal puudub majandustegevus. Ei ole eluliselt usutav, et toimiv äriühing jätab aastaid koostamata ning esitamata majandusaasta aruanded, riskides mh äriregistrist kustutamisega. 31.08.2022 ilmuski Ametlikes Teadaannetes laenusaaja kustutamishoiatuse teade. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kui üldse on olemas panditud vara, on selle väärtus tõenäoliselt oluliselt väiksem laenulepingu ja garantiilimiidilepingu alusel tekkinud kohustustest. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenulepingu järgsed kohustused kokku 355 148.44 eurot ning garantiilimiidilepingu järgsed kohustused on kokku 22 187.57 eurot. Arvestades asjaolu, et kommertspant on seatud summas 325 000 eurot, siis isegi kui hageja nõue saaks kommertspandi realiseerimisel rahuldatud 325 000 euro ulatuses, ei piisaks sellest ikkagi kõigi laenulepingu ning garantiilimiidilepingu järgsete kohustuste täitmiseks ning seetõttu olenemata panditud vara väärtusest on hageja nõue kostja vastu muutunud igal juhul sissenõutavaks ning hagejal on õigus esitada kostja vastu hagi ka enne nõuete rahuldamist pandi eseme arvelt.
15.Kuna tulenevalt VÕS §-st 145 ning Riigikohtu lahenditest kohtuasjades nr 3-2-1-33-09, 32-1-10-12 ja 3-2-1-33-16 võlausaldaja nõuded käendaja vastu muutuvad sissenõutavaks ja hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu ning laenulepingust tulenev põhiosa nõue summas 290 0000 eurot muutus sissenõutavaks 30.10.2019, tuli hagejal aegumise vältimiseks esitada hagi kostja vastu hiljemalt 31.10.2022 (võttes arV, et 30.10.2022 on pühapäev). Hageja saatis 06.10.2022 kostjale internetipanga kaudu ning tähitud posti ja e-posti teel (hagiavalduse lisa 34) kirja, milles tegi ettepaneku sõlmida TsÜS § 145 lg 2 alusel kokkulepe nõude aegumistähtaja pikendamise kohta. Hageja tõi kirjas esile, et kui kostja ei soovi kokkulepet sõlmida, kuid soovib vältida hagi esitamist tema vastu, siis tuleb käenduskohustuse täitmiseks tasuda 40 000 eurot hiljemalt 27.10.2022. Kostja ei võtnud hagejaga ühendust kokkuleppe sõlmimise osas ega tasunud 40 000 eurot käenduskohustuse täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuli hagejal oma õiguste kaitseks esitada hagi kostja vastu enne tsiviilasja nr 220-4277 menetluse lõppemist ja panditud vara realiseerimist, milleks hagejal on ka täielik õigus tulenevalt käenduslepingu punktist 2.1.5.
Kostja vastus
16.Kostja ei tunnista enda vastu käenduslepingu nr xxx järgse käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses ehk 40 000 eurot esitatud nõuet ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Siinkohal olgu selgelt välja toodud, et hagiavalduse punktis 4.3 kirjeldatud kirja (lisa nr 34) nägi kostja esmakordselt hagiavalduse lisadega tutvudes. Seejuures ei nõustu kostja hageja käsitlusega, nagu muutnuks käenduslepingu punkt 2.1.5 VÕS § 149 lg-s 1 sätestatud käendaja õigusi. Samuti ei ole käenduslepingu punkt 2.1.5 konstrueeritud hüpoteesile panditud vara väärtuse kohta, vaid on selgelt sõnastatud järgmiselt: ...Juhul, kui Võlaõigusliku lepingu täitmine on lisaks käendusele tagatud pandiõigusega ja panditud vara väärtus on väiksem Võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud Panga nõudest Põhivõlgniku vastu, on Pangal õigus esitada Lepingu alusel nõue Käendaja vastu, sh esitada Käendaja vastu kohtusse hagi, ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvelt. On tähelepanuväärne, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega põhistanud, millel baseerub hagiavalduses esitatud väide pandieseme väärtusetuse kohta. Seejuures ei ole hageja kordagi pöördunud F OÜ poole nõudega näidata ette pandivara hindamaks selle väärtust.
17.Lisaks hagiavalduses märgitud arvelduslaenulepingule, oli pooltevahelises pikaajalises suhtes (alates aastast 2015) sõlmitud käibekapitalilaenuleping nr xxx ja garantiilimiidileping nr xxx. Seejuures oli pooltevahelises suhtes väljakujunenud praktikaks, et eelnimetatud lepinguid sõlmiti lühikese tähtajaga (reeglina 6 kuud), kuid nende edasine pikendamine oli põhimõtteliselt automaatne1. Kostja on seisukohal, et arvelduslaenulepingu pikendamata jätmisel käitus hageja hea usu põhimõtte vastaselt. Pikendamata jätmine piiras oluliselt F OÜ majandustegevust ning oli seejuures äriühingule ettenägematu asjaolu. Arvelduslaenulepingu pikendamata jätmise põhjuseks oli ca 180%line SEB Pank AS viivisenõue F OÜ suhtes. Arvestuslik viivisenõue tekkis F OÜ võlgnevuselt, mille tingise viimase arvelduskonto ootamatu blokeerimine kolmanda isiku poolt põhjendamata nõudega (AS T hagi ehk tsiviilasi nr 2-19-2370).
18.Arvelduskonto arest tõi kaasa F OÜ võimetuse tasuda lühiajaliselt kohustusi, samuti ei pakkunud SEB Pank AS kohustuste tasumiseks muid lahendusi. Tuginedes VÕS § 149 lgtele 1 ja 3 leiab kostja, et hageja kasutaks tsiviilasja nr 2-19-2370 tulemusena tekkinud ajutist olukorda pahatahtlikult enda kasuks ära, eiras pooltevahelist praktikat erinevate lepingute senini toimunud pikendamisel ning tekkinud rasket olukorda ära kasutades survestas F OÜ juhatust aktsepteerima ca 180%-list viivisenõuet. Lisaks eeltoodule kasutas SEB Pank AS pahauskselt ära tsiviilasja nr 2-192370 vaidlust, kuna eelnimetatud asjas kompromissi täitmise tehniliste tingimuste / aspektide üle peetud suhtlus oli äärmuslikult aeganõudev ja panga poolt passiivne. Nimelt avaldas AS T 2019. a septembris soovi kohtumenetlus lõpetada tingimusel, et omandatakse vara, mille osas oli sõlmitud liisingleping F OÜ ja xxx AS vahel. Kantuna soovist saada hagi tagamise korras arestitud arvelduskontod esimesel võimalusel vabaks, edastas kostja F OÜ esindajana AS T pakkumise koheselt oma kliendihaldurile R Lle (L). Vastavalt R. L juhistele valmistati ette kompromisskokkuleppe projekt koostöös AS T juriidilise nõustaja V Vga. Peale kompromisskokkuleppe kohtulikku kinnitamist ilmnes, et SEB Liising AS ei saa väidetavalt varasemalt kooskõlastatud ja kompromisskokkuleppesse kirja pandud tingimustel liisinglepingut F OÜ-ga lõpetada. Lõplikult vormistati liisinglepingu lõpetamine alles 29. novembril 2019.a, kuna kompromissi eelselt SEB Pank AS ja SEB Liising AS poolt välja pakutud ja kooskõlastatud lahendus siiski liisinguandjale ei sobi ehk tuli leida uus lahendus.
Nimetatud hagejapoolse tegevuse / viivituse tõttu olid F OÜ arvelduskontod kuni 07. novembrini 2019.a arestitud.
19.Kostja rõhutab, et kuni tsiviilasja nr 2-19-2370 raames hagi tagamise abinõu kohaldamiseni ehk arvelduskontode arestimiseni täitis F OÜ oma kohustusi hageja ees korrektselt. Seejuures on oluline, et kuni arvelduskontode arestini täitis F OÜ arvelduslaenulepingu lisast 8 tulenevat kohustust laenude põhiosa vähendamist puutuvalt ehk 10 000 euro suurustes maksetes laenu põhiosa vähendamise kohustust.
20.Hagejal puuduvad mistahes takistused kostjalt nõutava summa saamiseks põhivõlgnikult. Kostja viitab käenduslepingu punktile 2.1.5, mis on selgelt sõnastatud järgmiselt: ...Juhul, kui Võlaõigusliku lepingu täitmine on lisaks käendusele tagatud pandiõigusega ja panditud vara väärtus on väiksem Võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud Panga nõudest Põhivõlgniku vastu, on Pangal õigus esitada Lepingu alusel nõue Käendaja vastu, sh esitada Käendaja vastu kohtusse hagi, ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvelt. Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-4277 jõustus 13. veebruaril 2023.a ehk alates nimetatud kuupäevast ei esine ühtegi takistust, miks hageja ei saaks oma nõuet F OÜ vastu täita läbi kommertspandilepingu eseme realiseerimise. Seejuures on käesolevat kohtuvaidlust puutuvalt irrelevantne, millised nõuded ja mis põhjustel SEB Pank AS tsiviilasjas nr 2-20-4277 F OÜ vastu ei esitanud. Lähtuda saab üksnes ja ainult eelviidatud ringkonnakohtu otsuses kajastatud ja rahuldatud nõuetest. Tsiviilasjas nr 2-20-4277 F OÜ vastu esitamata jäänud nõudeid käendaja vastu maksma panna ei saa. Samuti ei saa käendaja vastu panna maksma garantiilimiidilepingut tulenevaid nõudeid olukorras, kus hageja ei ole nõuete täitmiseks pöördunud põhivõlgniku ehk F OÜ vastu.
21.Garantiilimiidilepingust tulenev nõue on aegunud. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, nagu tuleks garantiilimiidilepingust tulenevate nõuete tähtaegade osas lähtuda garantiikirjast (hagiavalduse lisa 19). Hageja ja F OÜ vahelise suhte aluseks on garantiilimiidileping koos selle lisadega. 09. novembril 2018.a sõlmitud / allkirjastatud lisa nr 5 kohaselt oli garantiilimiidi kehtivuse tähtaeg kuni 30.04.2019.a. Asjaolu, kas ja mis põhjusel väljastas SEB Pank AS garantiikirja pikemaks perioodiks, kui kehtis pooltevaheline garantiilimiidileping, ei ole hageja selgitanud. Kostja esitab garantiilimiidilepingust tulenevate nõuete osas aegumise vastuväite. Hagiavalduse punktidest 2.1 kuni 2.4 saab kostja aru, et hageja nõue tulenevalt garantiilimiidilepingust on 22 187,57 eurot. Kohtu põhjendused
22.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
23.Käesolevas menetluses on olulised järgmised asjaolud: AS SEB Pank ja F OÜ sõlmisid 19.11.2015 arvelduslaenulepingu nr xxx ning hiljem selle lisad, mille kohaselt võimaldas hageja laenusaajal kasutada laenulimiiti summas 300 000 eurot (tl 9-25). Hageja on esitanud tsiviilasjas 2-20-4277 hagi F OÜ vastu laenulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks summas 350 000 eurot. 13.02.2023. a jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti F OÜlt AS SEB Pank kasuks välja 350 000 eurot ja rahuldati hagi hageja nõudes kohustada kostjat taluma
kostja rahaliste kohustuste täitmiseks sissenõude pööramine kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga. AS SEB Pank ja F OÜ vahel sõlmiti 19.11.2015 garantiilimiidileping nr xxx ning hiljem selle lisad. Garantiilimiidilepingu ja laenusaaja taotluse alusel väljastas hageja 26.11.2015 garantiikirja nr 2015031559 summas 100 000 eurot garantiisaaja xxx kasuks (tl 27-39). F OÜ ei taganud oma kontol kohustuste täitmiseks vajaliku raha olemasolu ning laenusaaja kohustus 9599.16 euro hagejale hüvitamiseks on täitmata (tl 46, 47). Laenulepingust ja garantiilimiidilepingust tulenevad kohustused on tagatud F OÜ vallasvarale seatud 1. järjekoha kommertspandiga summas 325 000 eurot (tl 53-58). AS SEB Pank ja V V vahel 19.11.2015 sõlmitud käenduslepingu nr xxx punkti 1 kohaselt on käendusega tagatud laenulepingust nr xxx ja garantiilimiidileping nr xxx tulenevad nõuded (tl 59-66). F OÜ majandustegevus on lõppenud, realiseeritav vallasvara puudub (tl 101, 111 pöördel). Kostja on F OÜ juhatuse liige.
24.Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja saanud rahuldada oma nõuet pandieseme arvelt. Käenduslepingu nr xxx punkti 1 kohaselt on käendusega tagatud laenulepingust ja garantiilimiidilepingust tulenevad nõuded. Tulenevalt käenduslepingu punktist 2.1.1 vastutab kostja hageja ees täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga ja tagab kõiki hageja nõudeid laenusaaja vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu ja garantiilimiidilepingu alusel. Käenduslepingu punkti 2.1.6 kohaselt on kostja vastutuse rahaline maksimumsumma 40 000 eurot.
25.Kostja vastuväite kohaselt on hageja käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. F OÜ võlgnevuse tingis arvelduskontode arestimine tsiviilasjas 2-19-3710. Hagejapoolse viivituse/tegevusetuse tõttu olid F OÜ kontod arestitud kuni 07.11.2019. a. Kuni tsiviilasjas 2-19-3710 arvelduskontode arestimiseni täitis F OÜ oma kohustusi hageja ees korrektselt. Kostja hinnangul ei esine hagejal ühtegi takistust, miks hageja ei saaks oma nõuet F OÜ vastu täita läbi kommertspandilepingu eseme realiseerimise. Kostja hinnangul on hageja garantiilepingust tulenevad nõuded aegunud.
26.Käesolevas menetluses ei saa enam vaidlust olla selles, et hagejal on põhivõlgniku, F OÜ, vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 350 000 eurot. 13.02.2023. a jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas 2-20-4277, millega mõisteti F OÜ-lt AS SEB Pank kasuks välja 350 000 eurot. Kuivõrd hageja nõuab kohustuse täitmist, mis tuleneb kohtuotsusest ei saa kostja hagejale ette heita hea usu põhimõtte vastast käitumist. Kohtuotsusest tuleneva nõude realiseerimine on õiguspärane tegevus. Laenulepingu ja garantiilimiidilepingu ning käenduslepingut sõlmides oli kostja põhivõlgniku juhatuse liige ning osanik. Riigikohus on lahendis 3-21-148-11 leidnud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Kohus ei pea veenvaks kostja väiteid selle kohta, et hageja 06.10.2022. a e-kirja (dtl 182) ei ole kostja enne kohtumenetlust näinud. Hageja on saatnud e-kirja kooskõlas käenduslepingu punktiga 7.1. käenduslepingus kostja enda poolt hagejale avaldatud e-posti aadressile. Käenduslepingu p 7.2. kohaselt tuleb kiri lugeda hiljemalt 9.10.2022. a kostja poolt kätte saaduks. Kohtu hinnangul ei ole hageja eeltoodust tulenevalt kasutanud oma õigusi pahauskselt.
27.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
28.Kohtule on esitatud käendusleping, mille punktis 2.1.5 on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus esitada nõue kostja vastu, sh esitada kostja vastu kohtusse hagi, kui laenusaaja ei täida kohaselt punktis 1 märgitud võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi. Juhul, kui võlaõigusliku lepingu täitmine on lisaks käendusele tagatud pandiõigusega ja panditud vara väärtus on väiksem võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud hageja nõudest laenusaaja vastu, on hagejal õigus esitada käenduslepingu alusel nõue kostja vastu, sh esitada kostja vastu kohtusse hagi, ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvelt. Kohtule on esitatud kohtutäituri 10.05.2023. a kiri hagejale, millest nähtub, et Plaadipunkt OÜ seaduslik esindaja V V on kohtutäiturile kinnitanud, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja vara, mille arvelt täitedokumendist tulenevat nõuet rahuldada (tl 101).
29.Kostja hinnangul on garantiilimiidilepingust tulenev nõue aegunud. Garantiilimiidilepingu lisa 5 kohaselt oli garantiilimiidi kehtivuse tähtaeg kuni 30.04.2019. a. Hageja hinnangul ei ole nõue aegunud, kuna hageja väljastas garantiikirja garantiilimiidi kehtivuse tähtaja jooksul (tl 112).
30.Vaidlusaluse garantiilepingu p 3.2. kohaselt pank väljastab garantiikirju garantiilimiidi kehtivuse tähtaja jooksul. Lepingu p 3.3.1. kohaselt rahalise kohustuse täitmise tagamiseks väljastatud garantiikirja (nn maksegarantiikiri) maksimaalne kehtivuse tähtaeg on 1 aasta. Garantiilimiidilepingu lisa nr 5 kohaselt garantiilimiidi kehtivuse tähtaeg oli 30.04.2019. a. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et pank väljastas garantiikirja 29.04.2019. a. Seega kohtu hinnangul garantiilimiidi kehtivuse tähtaja jooksul. Kuivõrd lepingu p 3.3.1. kohaselt garantiikiri kehtis 1 aasta, kehtis garantiikiri kuni 30.04.2020. a. Garantii saaja esitas hagejale nõude 27.04.2020. a, seega kohtu hinnangul tähtaegselt.
31.Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on lahendis 3-2-135-09 selgitanud, et tähtajalise laenulepingu puhul muutub laenu tagastamise nõue sissenõutavaks laenu tagastamise tähtpäeva saabumisel. Hageja pöördus kohtusse
28.10.2022. a, seega kohtu hinnangul aegumise vältimiseks tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
33.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 400 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv). Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 400 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.