Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-112133
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.02.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktiva Finance Group OÜ, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja X
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 27.02.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Xl ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 7232,08 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 23.03.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 12.06.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.06.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 6217,81 eurot, intressi 217,04 eurot, haldustasu 5,80 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 751,23 eurot ja viivise alates 29.06.2023 kuni põhinõude (6217,81 eurot) tasumiseni määraga 20,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (hagis ekslikult märgitud AS Inbank – ringkonnakohtu märkus) (krediidiandja) ja kostja 04.07.2022 Auto24 laenu lepingu nr L89009080291 (laenuleping), mille alusel andis krediidiandja kostjale 30 kuuks laenu 6404 eurot, intressimäär 20,90% aastas, krediidi kulukuse määr 26,46% aastas. Viimase osamakse tähtpäev on laenulepingu kohaselt 10.01.2025. Kostja on laenulepingu alusel krediidiandjale tasunud üksnes 186,19 eurot. Krediidiandja edastas kostjale 08.11.2022 laenulepingu ülesütlemise kohta hoiatuse, milles andis kostjale kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostja ei tasunud võlgnevust. Kostja rikkus ka teist krediidiandjaga sõlmitud lepingut (teenuseleping nr L89003764759). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 29.11.2022 avaldusega laenu- ja teenuselepingud üles. 30.11.2022 loovutas krediidiandja nõuded kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited
3.Kostja ei vastanud hagile. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 27.02.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei järginud krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 6 tähenduses. Samuti ei ole krediidiandja määranud uuesti tagasimakseid kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga, mille tasumisega oleks kostja viivituses. Seetõttu ei ole hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4.2.Krediidiandja jättis nõudmata ja hindamata kostja pangakonto väljavõtte, rikkudes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt lähtus krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja enda esitatud andmetest, kuigi krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Maksehäireregistrist kogutud andmed sisaldavad tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet üksnes siis, kui tarbijal on kehtivad maksehäired. Maksehäirete puudumine ei anna krediidiandjale teavet selle kohta, kas ja millised finantskohustused on tarbijal, sh milline on nende iga kuu sissenõutavaks muutuv suurus ja koosseis, lõpptähtaeg ja põhiosa jäägi suurus. Maksehäirete registri andmed ei anna
2-23-112133 teavet tarbija vältimatute igakuiste püsikulutuste kohta. Seega jätab krediidiandja tarbija esitatud andmed sisuliselt kontrollimata, kui ta kogub andmeid üksnes tarbijalt ning maksehäireid kajastavast registrist.
4.3.Kuna krediidiandja rikkus VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid (lepingutasu, igakuine haldustasu) kostja krediidiandjale ei võlgne.
4.4.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostjale antud laenu suuruseks oli 6404 eurot, mis tuli tagastada osamaksetega ajavahemikus 10.08.2022–10.01.2025, millest esimene tasumata osamakse on 10.10.2022 osamakse (osamaksete koosseisu kuuluvad ka intress, lepingutasu ja haldustasu). Kostja on tasunud laenulepingu järgsed 10.08.2022 ja 10.09.2022 osamaksed – kokku 572,56 eurot. Krediidiandja ütles laenulepingu üles põhjendusel, et kostja jättis tasumata lepingust tulenevad laenu, intressi ja haldustasu osamaksed alates 10.10.2022. Kuna kostja ei saanud olla 08.11.2022 ülesütlemise hoiatuse ja 29.11.2022 ülesütlemisteate esitamise ajal laenusumma tagastamisega viivituses, ei olnud krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 järgi alust laenulepingut erakorraliselt makseviivituse tõttu üles öelda. Pärast 10.10.2022 osamakse tegemist oleks laenujääk pidanud olema 6042,72 eurot. Kostja tasus enne 10.10.2022 kokku 572,56 eurot, mis tuleb arvestada maha laenusummast 6404 eurot. Seega oli 10.10.2022 seisuga tagastamata laenujääk 5831,44 eurot (6404 – 572,56 = 4407,77). Kuna VÕS §-s 94 nimetatud intressimäär oli laenulepingu sõlmimise ajal 0% aastas, ei võlgnenud kostja krediidiandjale intressi.
4.5.Hageja ei ole hagis märkinud asjaolusid, millest nähtub krediidiandja õigus öelda laenuleping üles seetõttu, et kostja on rikkunud muud krediidiandjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingut (s.o teenuseleping).
4.6.Kuna lepingupooled leppisid kokku laenu tagastamises ja intressi tasumises osamaksega, peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema (VÕS § 4034 lg 7 kolmas lause). Hageja ei ole hagis väitnud, et krediidiandja on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Samuti ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest nähtub tagastamata laenu ning intressi uuesti määratud tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi, sh maksete suurused ja tähtajad. Sealhulgas ei ole hageja väitnud, et kostja oleks krediidiandja poolt uuesti määratud ja kostjale teatavakstehtud osamaksete tasumisega viivituses.
4.7.Kuivõrd krediidiandja ei öelnud laenulepingut kehtivalt üles, ei ole laenujäägi tagastamise nõue kokkuvõttes sissenõutavaks muutunud. Ühtlasi ei ole võimalik hagis märgitud asjaoludel kindlaks määrata laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude suurust, sest krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Seetõttu jääb hagi tervikuna rahuldamata.
4.8.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
2-23-112133 Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt, juhul kui maakohus leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, oleks maakohus pidanud hagejale andma võimaluse tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud, alternatiivselt andma hagejale võimaluse esitada ümberarvestus. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust.
5.2.Kui krediidiandja ka rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on hagi õiguslikult põhjendatud sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses.
5.3.Hageja selgitab, et pangad keelduvad tihti pangasaladusele viidates pangakonto väljavõtete esitamisest, millisel juhul on hageja sunnitud taotlema tõendite kogumist kohtu kaudu. Kuna maakohus ei andnud hagejale võimalust esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid, ei olnud hagejal võimalik ka tõendeid kohtu kaudu koguda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
8.Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus eksis menetlusõiguse normide vastu, kuid ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, et tal jäid seetõttu maakohtule olulised asjaolud esitamata või nõue täpsustamata, eelkõige et krediidiandja küsis ja kontrollis laenulepingu sõlmimisel kostja pangakonto väljavõtet. Samuti ei ole hageja toonud apellatsioonkaebuses esile, et krediidiandja oleks uuesti määranud ja teinud kostjale teatavaks osamaksed, mille tasumisega on kostja viivituses. Ringkonnakohus ei saa maakohtu otsust tühistada igaks juhuks – selleks, et hageja saaks hakata alles välja selgitama, kas ja kuidas krediidiandja kontrollis laenulepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses seega esitanud väiteid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja kostja krediidivõimelisusele hinnangut andes eksinud tõendite hindamise
2-23-112133 reeglite vastu või jätnud arvestamata hageja esile toodud olulisi asjaolusid, mis võisid mõjutada vaidluse lahendamise tulemust.
9.Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi ka osaliselt rahuldada ning seda ei saaks teha ka ringkonnakohus. Kuna hagis esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu, mille kohaselt tuli laen tagastada 30 kuu jooksul (viimane osamakse on maksegraafiku järgi 10.01.2025 – dtl 26), ei oleks tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei oleks muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Seega ei saaks kohus võtta hagi rahuldamisel aluseks hageja arvutust (kostjale välja makstud summa – kostja tehtud tagasimakse). Ilma ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud.
10.Eeltoodut ei muudaks ka asjaolu, et krediidiandja tegi kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse (dtl 40), kuna kostja oli kahe osamakse tasumisega viivituses (maakohus tuvastas, et kostja jättis tasumata lepingust tulenevad laenu, intressi ja haldustasu osamaksed alates 10.10.2022, seega oli kostjal ülesütlemise avalduse esitamise ajal tasumata 10.10.2022 ja 10.11.2022 osamaksed). Kuna laenulepingu ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei saanud kostja olla laenulepingu ülesütlemise ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega ning laenulepingu ülesütlemiseks ei oleks olnud alust. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid.
11.Ringkonnakohus märgib, et vastavalt VÕS § 168 lg 1 esimesele lausele peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas VÕS § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Seega on hagejal uue võlausaldajana õigus saada nõude loovutanud võlausaldajalt nõude loovutamise tõendid.
12.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on hagejal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (700 eurot).
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust hagejale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle
2-23-112133 esitajale ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.