Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

Kohtuotsuse põhjendav osa

kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18). Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja poolt krediidiandja veebilehe kaudu esitatud taotluses sisestatud andmeid ja avalikest andmebaasidest omandatud teavet. Hageja esitas tõenditega kohtule kostja laenutaotluse ja maksehäirete registri väljavõtte. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud sellega, et krediidiandja küsis enne lepingu sõlmimist kostjalt pangakonto väljavõtte ning hindas kontolt nähtuvat teavet. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades on krediidiandja lähtunud kostja krediidivõimelisuse hindamisel eelkõige kostja enda esitatud andmetest. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Maksehäireregistrist kogutud andmed sisaldavad tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet üksnes siis, kui tarbijal on kehtivad maksehäired. Maksehäirete puudumine ei anna krediidiandjale teavet selle kohta, kas ja millised finantskohustused on tarbijal, sh milline on nende igakuiselt sissenõutavaks muutuv suurus ja koosseis (st palju moodustavad igakuisest osamaksest põhiosa ja intress), lõpptähtaeg ja põhiosa jäägi suurus. Maksehäirete registri andmed ei anna teavet tarbija vältimatute igakuiste püsikulutuste kohta. Seega jätab krediidiandja tarbija esitatud andmed sisuliselt kontrollimata, kui ta kogub andmeid üksnes tarbijalt ning maksehäireid kajastavast registrist. Krediidiandja ei saa jätta tarbija esitatud andmeid sisuliselt kontrollimata. Hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja küsinud kostjalt tema arvelduskonto väljavõtet, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse kohta. Krediidiandja ei ole välja selgitanud, millised sissetulekud laekuvad regulaarselt kostja pangakontole, sh sissetulekute iseloom. Krediidiandja ei ole välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimelisusele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjalt pangakonto väljavõtte, millele laekub tarbija regulaarne sissetulek, nõudmata ja hindamata jätmisega on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Krediidiandja ei ole järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavaldus ei ole seega asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

muid tasusid, see tähendab haldustasu. Kohus jätab hagiavalduse haldustasu 5,80 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja Y on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub tagastamata krediidi ning intressi uuesti määratud tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 ls 3 järgi, sh maksete suurused ja maksete tähtajad. Hageja ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid millest nähtuvalt on kostja krediidiandja poolt uuesti määratud ja kostjale teatavakstehtud osamaksete tasumisega viivituses. Kuivõrd tarbijakrediidilepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole muutunud sissenõutavaks laenujäägi tagastamise nõue. Kohus tuvastas eelnevalt hagis märgitud asjaolude põhjal, et VÕS § 94 sätestatud ulatuses intress oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas, mis tähendab, et krediidiandjal puudus õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaoludel ei ole tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks muutunud, ühtlasi ei ole võimalik hagis märgitud asjaoludel kindlaks määrata tarbijakrediidilepingust tuleneva krediidi tagastamise nõude suurust, sest krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse krediidisumma 6217,81 eurot ja intressi 217,04 eurot tasumise nõuetes rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.