Muud

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MAAKOHTU SEISUKOHT

2

Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja nõue on kohustuse rikkumisest tuleneva kahju väljamõistmise nõue, mis kuulub rahuldamisele VÕS § 115 lg 1, § 127 ja § 128 alusel. Riigikohtu praktika järgi võib kannatanud korteriomanik (avaldaja) nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel, kui täidetud on eelkõige järgmised eeldused: puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Üldjuhul peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 49). Kindlustusjuhtumi tekitanud veeavarii toimus puudutatud isiku korteriomandi reaalosaks olevas ruumis nr 57. Veeavarii toimus põhjusel, et vannitoas purunes veekraan. Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi korrashoiukohustust või mitte. KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 16–18). Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik on kaasomandi esemeks olevat korteri 57 veekraani lõhkunud või rikkunud. Samas tuleb hinnata, kas puudutatud isik korteriomanikuna täitis lisaks ka tema korteri eriomandi piiresse jääva kaasomandi osa (veekraani) korrasoleku jälgimiskohustust. Puudutatud isik on tõendanud, et maksimaalselt 1,5 aastat enne veeavariid korraldas puudutatud isik talle kuuluvas korteris kapitaalremonti, mille käigus vahetati muu hulgas täielikult välja korterisisene torustik, kraanid jms. Töid tegi vastavat pädevust omav äriühing Estvalg Servis OÜ, kes kinnitas, et kasutati ainult sertifitseeritud materjale. Käesolevas tsiviilasjas on läbi viidud ekspertiis purunenud veekraani suhtes, mille kohaselt kraani purunemise põhjuseks on kraani paigaldamisel tehtud vead. Ilmselt keerati kraani keere suure jõuga üle, mis tekitas väliskeermes mikropraod, mis aja jooksul suurenesid (kraan oli suletud asendis surve all) ja lõpuks kraan purunes. Kuivõrd kraani ei paigaldanud puudutatud isik, vaid selleks palgatud vastava pädevusega äriühing, siis ei saa kraani keerme ülekeeramine olla kohtu hinnangul puudutatud isiku rikkumiseks. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et puudutatud isik vastutab TsÜS § 132 lg 2 või VÕS § 1054 lg 2 alusel. Puudutatud isikul ei saanud olla pädevust torutöid teinud äriühingu töö

3

kontrollimiseks ning sellise kohustuse täitmine ei saanud temalt ka korteriomandi korrashoiukohustuse täitmise raames olla mõistlikult oodatav. Tallinna Ringkonnakohus on 24. jaanuari 2024. a lahendi tsiviilasjas nr 2-21-11325 p-s 12 leidnud, et korteriomanik ei pea olema varustatud sellise tehnikaga, millega selgitada välja seina sisse ehitatud torude seisund ning ka regulaarselt tehniku kutsumist seina sees asuvate torude seisukorra hindamiseks ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada korteriomaniku kaasomandi korrashoiukohustuse osaks, kuna see oleks ebamõistlikult korteriomanikku koormav. Antud juhul ei saanud puudutatud isik seega objektiivsetel põhjustel teavitada korteriühistut seina sees asuva äravoolutoru halvast seisukorrast, mistõttu puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud. Riigikohus leidis samas asjas, et ringkonnakohus on oma määruse p-s 12 põhjendanud, miks ta leiab, et puudutatud isik ei rikkunud valamu äravoolutoru kui kaasomandi eseme alalhoiu kohustust. Kolleegium leidis, et samadel põhjustel ei saa puudutatud isikule ette heita ka eriomandi eseme korrashoiu kohustuse rikkumist (RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325, p 17.2). Puudutatud isik on oma korrashoiukohustuse täitmiseks teinud enda korteris umbes 1,5 aastat enne kahjujuhtumit kapitaalremondi, mille käigus vahetati muu hulgas täielikult välja korterisisene torustik, kraanid jms. Ta lasi kõik torustikutööd, sh vaidlusaluse kraani paigalduse teostada vastava pädevusega äriühingul. Puudutatud isikul ei pidanud olema tehnikat ega tehnilisi teadmisi, millega näha veekraanil olevaid mikromõrasid või tuvastada kraani paigaldamisel tehtud vigu. Seetõttu tuleb lugeda, et puudutatud isik on teinud kõik endast oleneva oma korrashoiukohustuse täitmiseks ning selleks, et tema korteriomandist ei tuleneks kellelegi kahju. Järelikult ei ole puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust ning eriomandi eseme hulka kuulunud kraani purunemine praegustel asjaoludel ei saa olla puudutatud isikule etteheidetav – kraan purunes ja sellest tekkis kahju puudutatud isikust sõltumata. Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid (Riigikohtu lahend 3-2-1-38-05, p 10). Sellest saab järeldada, et omaniku vastutust ei saa laiendada delikti kaudu olukorras, kus kahju seondub tema korteriomandi kasutamisega, st esmalt tuleb hinnata tema vastutust KrtS-i alusel. Kui KrtS-i kohaldamise eeldused ei ole täidetud, siis ei saa korteriomanikku vastutavaks pidada ka VÕS § 1054 lg 2 alusel. VÕS § 1054 lg 2 koosseis eeldab, et puudutatud isik pidanuks kasutama teist isikut oma kohustuse täitmisel. Antud juhul on vaidlusaluseks kohustuseks KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenev korteriomaniku kohustus hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Ühekordse remondi tellimine ei ole oma loomult selline, et saaks kuuluda VÕS § 1054 lg 2 kohaldamisalasse ning olla käsitletav teise isiku kasutamisena oma kohustuse täitmisel. Tsiviilasjas puuduvad andmed, et puudutatud isik oleks Estvalg Servis OÜ-le teinud kohustuseks hoida korras tema korteri eriomandi eset või volitanud teda seda tegema puudutatud isiku asemel. Seega on tegemist pelgalt ühekordse remondi tegemisega, mis küll aitab kaasa sellele, et puudutatud isiku poolt saaks lugeda korrashoiukohustuse täidetuks, kuid tegemist ei ole kohustuse delegeerimisega ega muu sarnase kohustuse enda täitmisel kasutamise juhuga. Kohtu hinnangul viitab VÕS § 1054 lg 2 niisiis eelkõige sellele, et kasutatav isik kas töötab puudutatud isiku heaks või täidab tema huvides mingit käsundit ning sellest tulenevalt on puudutatud isikul ka mingi kontroll oma töötaja või käsundisaaja üle. Antud juhtumil ei ole selline side tuvastatav. 4

Arvestades avaldaja nõude rahuldamata jätmist, pidas maakohus põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust on puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu 808 eurot 92 senti vajalik ja põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUS

hõlmatud eriomandi korrashoiukohustusega. Kohustuse delegeerimine ei ole TsÜS § 132 lg 2 kohaldamise eelduseks. TsÜS-i kommentaaride kohaselt on lõige 2 kohaldatav juhul, kui isikul on teatav kohustus, mille täitmiseks ta kasutab kolmanda isiku abi, st ta ei täida kohustust ise, vaid kannab kohustuse täitmiseks vajalike toimingute tegemise üle teisele isikule. Kui KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustus hõlmab keeldu kraani paigaldamise käigus lõhkuda (puruks keerata), siis ei ole vahet, kas kraani lõhkus korteriomanik ise või seda tegi kolmas isik, keda korteriomanik kraani paigaldamisel kasutas. Avaldaja eeldab, et puudutatud isiku ja Estvalg Servis OÜ vahel oli sõlmitud töövõtuleping korteri kapitaalremondiks ning see leping hõlmas ka minikuulkraani paigaldamist. Seega, kui puudutatud isikul on kohustus paigaldada minikuulkraan vigadeta, siis vastutab puudutatud isik ka olukorras, kus kraani keeras puruks Estvalg Servis OÜ. Määrusest ei selgu, milline õigussuhe oli puudutatud isiku ja kraani lõhkunud Estvalg Servis OÜ vahel. Kohus on jätnud kaalumata, kas kohalduda võiks KrtS § 31 lg-t 4.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6

(VÕS § 492).

KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Pooled ei vaidle ringkonnakohtus maakohtu poolt tuvastatu üle, et avaldaja hüvitatud kahju tekkis 19. jaanuaril 2024 õnnetusjuhtumi tagajärjel, milles sai mh kannatada korter aadressil XXXXXX. Veeavarii põhjustas korteri 57 vannitoas purunenud veekraan. Avaldaja ja XXXXXX korteriomaniku vahel oli sõlmitud tähtajatu kindlustusleping. Kindlustusvõtjaks on N. Ivtsenkova ning korter on kindlustatud koguriskikindlustuse tingimusel. Maakohus tuvastas, et korter XXXXXX sai veekahjustusi.

all) ja lõpuks kraan purunes (dtl 292). Eksperdi seisukohalt on välistatud võimalus, et minikuulkraan (ventiil) purunes mingi ülerõhu või hüdrolöögi mõjul (dtl 303). Samas leidis ekspert, et seda, kas tööriista jäljed on tekkinud paigaldamisel või on osaliselt tekkinud ka kraani eemaldamisel, ei saa täpselt öelda, sest puuduvad fotod kraanist enne ja peale avariid (dtl 308). Kohus hindab ekspertiisi koos teiste menetluses esitatud tõenditega. Maakohus leiab määruse p-s 16, et käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik on kaasomandi esemeks olevat korteri 57 veekraani lõhkunud või rikkunud. Seega leidis maakohus, et veekraan kuulub korteriomanike kaasomandisse. Iseenesest ei ole ringkonnakohtu hinnangul välistatud korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte (RKTKm 09.03.2022, 2-19-9543, p 14 jj). Järgnevalt on aga maakohus otsuse põhjendustes leidnud, et veekraan oli kostja eriomandis. Korteriomandi eriomandi eseme hulka kuuluvad üksnes sellised tehnosüsteemi osad, mis teenivad vaid ühte korterit ning on eemaldatavad ilma kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustamata (RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325, p 14.1). Maakohus ei ole selgitanud välja, kas kahju tekkis eri- või kaasomandi esemest tulenevalt. Kahjustatud korteri omanikul on Riigikohtu praktika järgi võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus korteriomandite kaasomandi esemest (vt RKTKm 09.05.2025, 2-2111325, p 12). Samas võivad korteriomaniku eseme korrashoiu kohustused olla erinevad sõltuvalt sellest, kas ese on korteriomanike kaasomandis või on see eriomandis. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 16). Eriomandi eseme korrashoiu kohustuse sätestab KrtS § 31 lg 1 p 1, mille kohaselt on korteriomanikul kohustus hoida oma eriomandi eset korras selliselt, et selle seisukorrast tulenev toime teistele korteriomanikele ei ületaks tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Korrashoiukohustuse rikkumine eeldab, et eriomandi eseme seisukorrast lähtunud kahjustava asjaolu ärahoidmine oli korteriomaniku mõjusfääris, st see ei tohi olla juhuslik, vaid peab olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest (vt RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325, p 17.1). Maakohtul tuleb kostja kohustuse rikkumise (VÕS § 115 lg 1) osas võtta seisukoht sõltuvalt sellest, kas tegemist oli eri- või kaasomandis olevast esemest.

maakohtuga, et igasuguseid korteriomandi remonditöid saab pidada KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tuleneva korrashoiukohustuse täitmiseks (määruse p 17.1). Küll aga tuleb korteriomandis läbi viia tööd nii, et need ei kahjusta teisi korteriomanike, seega täita KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat hoolsuskohustust. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et TsÜS § 132 lg 2 praegusel juhul ei kohaldu. TsÜS § 132 lg 2 kohaldub kõikides tsiviilõiguslikes suhetes vt (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2023, § 132 komm. 3.2.). TsMS § 132 lg 2 järgi vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Riigikohus on korteriomanike vahel seotud vaidlusega leidnud, et TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 33). Praegusel juhul tehti remonti puudutatud isiku tellimusel. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et puudutatud isikul ei pidanud olema tehnikat ega tehnilisi teadmisi, millega näha veekraanil olevaid mikromõrasid või tuvastada kraani paigaldamisel tehtud vigu. Samas olid tööd tema mõjusfääris ning tingitud tema tegevusest. Puudutatud isik kasutas teiste abi tööde tegemisel ning kannab riski, mis on põhjustatud nende abiliste poolt. Puudutatud isik peaks vastutusest vabanemiseks näitama, et tööd on tehtud nõuetekohaselt, lubatud materjalidega (kahju on tekkinud väljaspool puudutatud isiku töövõtjate mõjusfääri), samuti ei ole alust TsÜS § 132 lg 2 kohaldamiseks, kui kahju ei olnud seotud ülesande täitmisega. Puudutatud isiku tegevuseks ei saa omistada tema töövõtja käitumist ka siis, kui töövõtja tegutses omavoliliselt. Vastutuse osas märgib ringkonnakohus täiendavalt, et maakohus ei ole hinnanud, kas puudutatud isik võis olla rikkunud oma kohustusi vääramatu jõu tõttu ja võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest VÕS § 103 lg 1 alusel.

9

Maakohtul tuleb hinnata, kas avaldaja poolt nimetatud kahju on hõlmatud puudutatud isiku poolt rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Ringkonnakohus märgib, et kahju puhul tuleb arvestada ka seda, et avaldaja vähendas kahjuhüvitist 30% võrra, kuna kindlustusvõtja soovis teha remondi ise (dtl 221). Kui leiab tuvastamist, et kahju oli avaldaja nõutavast väiksem, tuleb selgitada välja, kas ka seda summat oleks põhjust vähendada.

10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.